Unetus
Ma saan ju aru, et kogu see oma peaga mõtlemise ja alternatiivsete tõdede spekter (“minu-torkimata-immuunsüsteem”, “elektrit-saab-tasuta”, “usume-ants-rootslast”, “brüssel-on-hullem-kui moskva” jne) on variatsioon teemale “rumal mõisahärra ja kaval talupoeg” ja et see kõik taandub miskitpidi võimule või selle puudumisele, aga no kuulge.
See on pesuehtne demokraatlik valimisvõitlus. Kunagi oli selline saade nagu “Ameerika hääl” siis selle tase oli ka samasugune, aga see oli ka teistsugune ja inimestele pakuvad huvi sellised nähtused ja nad elavad kaasa.
Nad löövad massiga.
Mis seal salata, eile läks mul meeleolu mõruks ja pähe kerkisid tumedad fantaasiapildid.
Perearstivisiit aastal 2040:
– Ma libisesin ja kukkusin, vasak põlv on paistes ja valutab.
– Valu vasaku jala põlves tuleb sellest, et te muretsete oma naisliini esivanema majandusliku toimetuleku pärast.
– Ei-ei, ma ütlesin, et ma kukkusin …
– Kukkumine oli teie karmaline õppetund. Ma võiksin teilt ju valu ära võtta, aga see tähendaks, et teil jääks õppetund saamata.
Päevapoliitikast ma ei hakka rääkimagi.
“Sõda? Mis sõda? Pole vaja mingit sõda. Kõige tähtsam on ju säästa inimelusid. Ärme torma, ootame, vaatame, kuidas asjad kujunevad. Võib-olla polegi see Vene võim nii hirmus. Mõtleme sellele, et tegu on ikka suure naabriga, targem on temaga sõbralikes suhetes olla. Mis kasu on meile teispool maakera ässitavast Ameeerikast? Aga Venemaa — mõelge, kui suur turg meie põllumeestele. Ja kui odavalt tuleks sealt energiat, saaksime naerda laginal nende Nordpooli lollikeste üle. Ei peaks enam Brüsseli totakaid direktiive täitma ja poliitkorrektselt koogutama. Venemaal valitseb ikka veel terve mõistus, neegrit nimetatakse neegriks ja pedet pedeks. Ega kui mõtlema hakata, ega see nõukavõim ei olnud ju ka nii halb, laulupidusid peeti ja. Osavad eestlased löövad iga võimu ajal läbi. Onju?”
Miks 2040?
See on ju AD 2022.
Kurb, tegelikult.
Võib ka öelda, et revolutsioon, miks sõda?
Mis revolutsioon! Vabastamine ja antiterroristlik operatsioon!