tavainimene

Kuhu küll kõik lilled jäid

Posted in * by tavainimene on 21/06/2015

Kui ma oli 25, hellitasin ennast mõttega, et mul on isiksusehäire. Kui ma sain 40, mõistsin, et mul on lihtsalt sitt iseloom.

Advertisements

Ümmarguse augu kandiline prunt

Posted in * by tavainimene on 19/06/2015

Üleeilsel koolitusel sai taas kinnitust varemgi tõdetud tõsiasi: mul pole mingeid raskusi mõelda kastist välja, aga ma olen peaaegu võimetu mõtlema kasti sisse, eeskätt leidma vastust küsimusele “kust tuleb (kasti sisse) raha”. 

Eilsel karjäärinõustamisvestlusel seevastu sain teada, et mulle sobiks karjäär teaduse, loometegevuse, filosoofia või poliitika vallas. No tore. Teaduse, loometegevuse, filosoofia või poliitika valdkonna tegev- ja personalijuhid, nüüd te siis teate. 

Evolutsioon

Posted in * by tavainimene on 16/06/2015

evolutsioon

 

Kaarnast koolibriks ;)

Võidujumalanna Nike

Posted in * by tavainimene on 15/06/2015

Kui ka kõige suurema saadaoleva numbri dressid on taljest kitsad, siis on see looduse märguanne teile, et peaksite harrastama mõnda muud spordiala. 

Umbusklik

Posted in * by tavainimene on 12/06/2015

Pagulaste kvoodikorras küüditamist Eestisse, kus aasta keskmine õhutemperatuur on 5 kraadi, grammatikas on 14 käänet ja töötuabiraha on 112 eurot kuus, ei saa ka teab kui humaanseks aktsiooniks pidada. Tegelikult võiks Euroopa Komisjon pakkuda oma pagulaste vastuvõtmise toetust pigem Aafrika vähegi kabedamatele riikidele. 

Rinnust saati kiigub kastehein

Posted in * by tavainimene on 04/06/2015

Emast jäi maha pool maja, mis on põhimõtteliselt elamiskõlblik, aga vaevu-vaevu. Teises majapooles elab vanatädi, kes on eriti enda jutu järgi samuti vaevu-vaevu elamiskõlblik ja kellele mina olen enam-vähem lähim toimetulev sugulane. Valla sotsiaaltöötaja teeb koduvisiite kaks korda nädalas ja sellest ei piisa. Erahooldajat ei leiaks selles kandis isegi raha eest — eeldusel, et mul oleks see raha, mida mul pole. Kahte majapidamist ma ülal pidada ja talvel soojaks kütta ilmselt ei jaksa. Aga linnakorteri — kodu! — välja üürimine ja sundpendelrändajaks põlistumine tundub jällegi liiga suur ja lõplik otsus. Mõelda ja otsustada ei tahaks tegelikult üldse. Õnneks on selleks aega nagunii kasinalt — puud, solk, vesi, muru, peenramaa, muru, muru, muru ja nii edasi. Aina mun pitää. Muru niitmiseks on nüüd vähemalt uus masin olemas. Mis toob muidugi kaasa uued mured aga ka mõne harva peaaegu et lõbusa hetke. Guugeldades fraasi “muruniiduki õlivahetus” sattusin auto24 foorumis sellisele postitusele (kirjaviis muutmata):

“Kes soovib head niidet saada siis soovitaks järgmist asja. Muruniitjal hetkel peale märgitud pöörded ca 3000 aga hein on paks siis ei jõua läbi närida. Tegin siis sellised asjad: võtsin maha blokikaane ja lasin tuttaval treialil madalamaks lihvida ca pool cm seega surveaste tõusis märgatavalt, samuti panin ka kolvile kolmanda rõnga, muidu kippus läbi laskma. Summuti eemaldasin. Samuti ehitasin väikse turbo (surve balooni pealt). Natuke sättisin süüdet ja ongi olemas: nüüd pill käib 7900 pöörde peal (gaasisiibri ka avasin täielikult) Ostsin ka väikse odava tahomeetri, hea pöördeid jälgida. Päris hea on niita võtab ka paksemast heinast läbi, ei ole vaja nii tihti niita. Ah jaa netist tellisin alla ka titaanist-molübdeenist kombitera, et ikka vastu peaks ja ära ei lenda. Igatahes selline mõnus mootorratta hääl on, saab suht jooksuga niita. Soovitan soojalt ei ole väga keeruline”

Taeval ei ole soosikuid

Posted in * by tavainimene on 01/06/2015

Minu erakordselt armas, vapper, väärikas, ilus ja naljakas ema suri just enne sirelite õitsemahakkamist. Lõpp oli väga hirmus. Ja hirmus on see tühjus. Ja ega ei olegi midagi öelda.

Taeval ei ole soosikuid kommenteerimine on välja lülitatud