tavainimene

Vaimuaadel

Posted in * by tavainimene on 30/09/2013

Postimehes lahkab teoloog Riho Saard küsimust, miks kristlus nii keeruliseks muutus. Minu vastusevariant: sellepärast, et inimkeel võimaldab lausungeid nagu “kolm on üks”, “sõna on jumal”, “narrus on tarkus”, “alandumine on ülendumine” jne jne (ning teatud tüüpi ajudes tekitab selliste asjade ütlemine ja nende üle targutlemine meeldiva kõditustunde).

Minu sellesisuline kommentaar kustutati Postimehest küll kiiresti ära, kuna see oli liiga silmnähtavalt pseudonüümi alt kirjutatud. Näib nii, et mõned pseudonüümid on võrdsemad kui teised. Võib-olla oleks pidanud varjunimeks võtma Risto Mehine?

Kommentaarides toodi veel välja mõte, et “tõeline kristlus on aristokraatlik”. No just. Kuivõrd aristokraat, see on teatavasti inimene, kes on isetult oma elu pühendanud teiste teenimisele. Säästmata selles raskes ja tänamatus töös, kui vaja, kantsikut.

 

 

“Trubaduur”

Posted in * by tavainimene on 27/09/2013

Meeletu maailm — käisin sel aastal juba teist korda ooperit vaatamas, seekord siis “Trubaduur” Vanemuises. Mulle meeldis. Kujundus oli asjalik, liigse eputamiseta. Solistid tegid tublit tööd; orkester kippus neist küll kohati üle mängima, aga mitte häirivalt. 

Et ma muusikalist külge tegelikult hinnata ei oska, siis on loogiline, et kõige vähem jäin ma rahule libretoga. Seebiooperlik nagunii, aga peamine häda on selles, et kaardid avatakse liiga vara, pole pinget ja suspense‘i. Azucena ei tohiks kohe Manricole tunnistada, et too on krahvilt röövitud poeg — tal peaks olema ainult ebamäärased painajad. Tegevuse käigus peaks aimdus süvenema, kahtlused tekkima ka teistel tegelastel, tunnistajaid ja asitõendeid peaks lisanduma, dramaatiline pinge üha kasvama ning kulmineeruma traagilises finaalis, kus kohutav tõde asjaosalistele halastamatu selgusega ilmsiks tuleb. Verdi muusika on loomulikult suurepärane, aga mina oleks tahtnud ikka veel rohkem seda ekspositsioon-sõlmitus-dispositsioon-kulminatsioon-pööre-konklusioon.

Jah, kas pole kohutav, et inimesed, kes täpselt teavad, kuidas tuleks riiki juhtida (loe: oopereid kirjutada), on selle asemel ametis juuste lõikamise ja taksorooli keeramisega.

Time is an illusion. Lunchtime doubly so.

Posted in * by tavainimene on 24/09/2013

See ei ole kokablogi

Posted in * by tavainimene on 23/09/2013

Teatmeteosed ütlevad, et julienne on peenikesteks tikkudeks tükeldatud köögiviljad. Mina kohtasin seda sõna/rooga esmakordselt kujul жюльен, ammu-ammu kaugel maal, ja unustasin ta siis tükiks ajaks ära. Kuni mulle ühes vanakraamipoes trehvas näppu Moulinexi antiikne riiv-lõikur Mouli-Julienne. Täiesti imeline asi — lihtne, kompaktne, kergesti puhastatav. Neli eri jämeduses riivtera ja üks viilutaja; kõige peenema riiviga saab mõnusa porgandisalati, kõige jämedamaga olen ma riivinud letšo sisse suvikõrvitsat ja teinud üüratutes kogustes ahjuköögivilju (peet, porgand, sibul, kartul, suvikõrvits, õli, sool). Tulemus ei ole küll klassikaline julienne (risttahukad 3 x 3 x 50 mm), aga maitseelamust see ei riku.

Guugelmeditsiin

Posted in * by tavainimene on 21/09/2013

Õlaliigese adhesiivne kapsuliit – “külmunud õlg”. Haiguse esinemissagedus populatsioonis on 2–5%, sealjuures sagedamini naistel vanuses 40-60 eluaastat. Haiguse esmaseks tunnuseks on õlaliigese liikuvuse piiratus ja valu. Iseloomulik on öövalu ja magamine ipsilateraalsel poolel on raskendatud. Valu piirab ka igapäevast tegevust ning õla vähenenud liikuvus häirib tööga toimetulekut. Oluliselt on piiratud välisrotatsioon õlaliigeses ja käe abduktsioon üle 90º nii aktiivsetel kui passiivsetel liigutustel. Valu võib kiirguda ka kaela, piki kätt distaalsele.

Vaatamata ulatuslikele uuringutele on haiguse täpne etioloogia senini ebaselge. Klassikalise vormi korral ei ilmne ei haiguse anamneesis, ei kliinilisel ega radioloogilisel uuringul muutusi, mis selgitaksid valu ja liikuvuse piirangu põhjusi.

Protsess laheneb enamikel juhtudel 1–3 aasta jooksul iseeneslikult. Põletikuvastased ravimid ja valuvaigistid on kasutusel haiguse ägedas faasis, kuid nende efekt on tavaliselt tagasihoidlik ja lühiajaline. Puuduvad selged andmed, et operatiivne ravi suudab muuta haiguse loomulikku kulgu ning kiirendada paranemist. Füsioteraapia on külmunud õlaliigese ravis kasutusel, kuid vaatamata füsioteraapiale võivad ka ilma ravita patsiendid sama ajaga terveneda.

*

Jääb vaid lisada, et magamine on raskendatud ka kontralateraalsel poolel. Kasinat rõõmu teeb see, et diklofenakile pole ilmselt mõtet rohkem raha raisata.

Valimisprogrammid Tartus

Posted in * by tavainimene on 18/09/2013

2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kandidaadid Tartu linnas: http://info.kov2013.vvk.ee/kandidaadid/?code=0795

Valimisprogrammid (10.10.2013 seisuga)

Programmide koondtabel (illustratiivse iseloomuga; kontrollige infot algallikatest)

* * *

Programmid on muidugi toredad (kahjuks mitte kommenteeritavad-diskuteeritavad); mõni lausa nii pikk ja ilus, et selle elluviimiseks kuluks vähemalt kolm valimisperioodi ja kuus eelarvet. Noppisin täiesti subjekiivselt välja mõned punktid, mis mulle isiklikult mingil põhjusel huvitavad või olulised tundusid.

IRL

  • Hoiame ja arendame Tartu turgu tema praeguses asukohas.
  • Toetame üleminekut osaliselt tasuta ühistranspordile, pooldame üleminekut alternatiivkütust kasutavatele ühissõidukitele.
  • Kergliiklusteede ristumiskohtades sõiduteega viime äärekivid ühele tasandile.
  • Rajame sujuva ja mugava Kesklinn-Maarjamõisa kergliiklustee.
  • Tasume pärast kõrgkooli lõpetamist Tartusse töötama jäävale noorele õppelaenu osamakseid kolme aasta jooksul.
  • Ehitame Lille Maja ja Anne Noortekeskuse.
  • Populariseerime gümnaasiuminoorte hulgas võimalust õppida kõrgkoolis ja kutsehariduskeskuses valikaineid.
  • Rajame Professorite Allee nimeliste pinkide paigaldamisega Toomemäele.
  • Arendame Sepa tn koos erasektoriga välja Lõuna-Eesti esimese jalgpallihalli.
  • Paigaldame Emajõele silla, mis ühendaks kahel pool jõge asuvat Tähtvere spordikompleksi ja SAK Tartu Spordibaasi.
  • Teeme igale lapsele võimalikuks osaleda vähemalt ühes huviringis või spordiklubis tasuta.
  • Alustame munitsipaalelamute ehitamist.
  • Rajame igal aastal 500 meetri ulatuses Emajõe promenaadi
  • Teeme Peetri tiigi korda.

VABAKUND

  • Teeme info linna ja riigi teenuste kohta kättesaadavaks enamlevinud võõrkeeltes.
  • Muudame südalinna õuealaks, kuhu pääsevad autoga vaid kohalikud elanikud ja teenindav transport.
  • Viime linna ja allasutuste (sh koolide) arvutipargi üle avatud lähtekoodiga ja vaba tarkvara kasutamisele.
  • Muudame osa Rüütli tänavast välikohvikualaks.
  • Linnale laekuvast reklaamimaksust läheb kindel osa fassaadide ja otsaseinte renoveerimisele, kui sellega tuuakse kunst linnapilti.

ITK

  • Loome Tartu koolidele võimaluse kasutada 3D printereid.
  • Elavdame hoiu-laenuühistute tegevust.
  • Algatame Tartu48 konkursi.
  • Loome võimalusi Tartus tarbitava energia ning biokütuse tootmiseks Tartumaa taastuvenergia allikatest, soovitame kasutada maakütet ja päikeseenergiat. Tõstame kodanike teadlikkust, et luua terviklik biomassil põhinev energiasüsteem.
  • Rajame Tartusse lasteaia hariduslike erivajadustega lastele.
  • Kaalume võimalusi viia koolitoiduhangetesse sisse nõue kasutada võimalikult palju Tartumaa piirkonnas kasvatatud mahetoiduaineid.
  • Algatame ühiselamufondi, et aidata Tartusse elama tulnud tudengeid majutusprobleemidega.
  • Võimaldame võistlustel Tartu linna esindavatele sportlastele üks kord nädalas tasuta ujulat ja jõusaali.
  • Käivitame Tartus tervisebusssid, mis viivad soovijaid kord nädalas suusatama, jooksma, rahvaspordiüritustele.
  • Rajame Tartusse uue munitsipaalpansionaadi.
  • Viime Tartu linna tänavavalgustuse üle LED valgustusele.
  • Toetame Tartu uue kunstihoone ja linnaraamatukogu rajamist Tartu kesklinna, Poe tänava krundile.
  • Ühendame Ravila kvartali, Maaülikooli campuse ning kesklinna jalgrattateedega.

SOTSDEM

  • Leiame võimalused kesklinnas Teaduspargi laiendamiseks ja teadusmahuka ettevõtluse arendamiseks.
  • Populariseerime tehnoloogia- ja inseneriõpet põhikoolis, soovitame seda õppesuunana gümnaasiumidele.
  • Anname Anne tänava valdavalt jalakäijate ja ratturite käsutusse, et teha neile mugavaks kiire pääs kesklinna.
  • Rajame Vanemuise tänavale jalgrattatee, et sellest saaks ühendustänav kesklinna ja Maarjamõisa vahel. Raudtee ületamiseks rajame viadukti või tunneli.
  • Rongiliikluse tihenemisel paneme kõike käima eraldi jaamaekspressi.
  • Alustame ettevalmistusi Tuglase silla ehitamiseks.
  • Teeme ettevalmistusi Vaksali tänava pikendamiseks Võru maantee ja Tiksojani.
  • Toetame riigigümnaasiumi teket, mis valmistaks venekeelseid põhikoole lõpetavaid noori ette jätkama õpinguid Tartu kõrgkoolides ning pakuks süvendatud teadmisi slaavi rahvaste keele ja kultuuri alal.
  • Rajame kultuurikilomeetri kesklinnast Raadile Eesti Rahva Muuseumi juurde.
  • Rajame Tartusse eakate päevahoiu.
  • Nõustamis- ja tugiteenused toimetulekuraskustes emadele.
  • Kaalume nn riigimaja projekti, et koondada riigiasutuste esindused kesklinna.

REFORM

  • Otsime võimalusi Maarjamõisa kompleksist otse üle raudtee kesklinna liikumiseks.
  • Asume kavandama sadama raudteeharu trassi kasutuselevõttu auto- ja kergliiklusteena.
  • Kavandame Raadile vanatehnika muuseumi ja filmipaviljoni, renoveerime ratsarügemendi hooned.
  • Loome Tartusse koos Eesti Olümpiakomiteega Spordiakadeemia noorsportlaste arengu toetamiseks.
  • Koostöös erasektoriga arendame välja Sepa jalgpallikompleksi ja renoveerime Annemõisa staadioni.
  • Ehitame välja katkematu terviseraja Kvissentalist Ihastesse.
  • Katame Tartu kesklinna tasuta turvalise WIFI võrguga.
  • Toome linnaruumi sorteerimisvõimalusega prügikastid.

EKRE

  • Toetame ühistulist liikumist ja Eesti veksli käibelevõtmist alternatiivse intressivaba valuutana.
  • Linn astub Tartu Hoiu-laenuühistu liikmeks.
  • Üksikvanemale linna poolt täiendav peretoetus, kui teise vanema poolt makstav elatis on väiksem, kui toitjakaotuspension
  • Abortide ennetamine perede ja üksikemade tõhusama nõustamisega
  • Supermarketites “parim enne möödas” toit Toidupanka 
  • Keelame kange alkoholi välireklaami
  • Keelame seksuaalset lodevust, homoseksuaalsust ja multikultuuri propageeriva reklaami
  • Avaturg peab jääma samale kohale

KESK

  • Peame oluliseks üleminekut tasuta ühistranspordile. 
  • Viime läbi uuringud munitsipaalbussifirma loomise otstarbekuse väljaselgitamiseks. 
  • Rajame eraomanikega koostöös linna äärde „Pargi ja sõida“ parklad, mida toetab ühistranspordivõrgustik.
  • Alustame munitsipaalkorterite ehitamist noortele spetsialistidele ja noortele peredele.
  • Kaalume tasuta prügivedu elanikkonnalt.
  • Analüüsime sooja- ja energiatootmise tarbijahinda ning nende ettevõtete munitsipaliseerimist.
  • Rakendame tööle munitsipaalpolitsei
  • Me ei toeta eestikeelsele haridusele ülemineku forsseerimist
  • Rajame Tartusse linna kultuurimaja.
  • Tagame öörühmade olemasolu suuremates lasteaedades, loome lasteaia, mis avab hommikul varem uksed ja sulgeb hiljem.
  • Viime koostöös riigiga läbi huviõpetajate ja treenerite palga ja positsiooni võrdsustamise õpetajate omaga.
  • Ehitame Anne noortekeskuse uue maja ja rajame suurematesse linnaosadesse noortekeskused, kujundame Lille Maja ja Tartu Loodusmaja baasil „noortekvartali“.
  • Kaalume võimalusi luua Annelinna tervisekeskus nii perearstidele kui hambaarstidele mõeldud ruumidega.
  • Linnavalitsusse saavad kuuluda vaid kõrgharidusega inimesed.
  • Kaalume munitsipaalomandisse kuuluva teede- ja üldehitusfirma loomist.
  • Peame õigeks avaturu säilimist olemasoleval kohal.
  • Esitame ülelinnalisele arutelule amortiseeruva Kaarsilla saatuse küsimuse.
  • Toome Emajõele jõetrammid ja jõetaksod.

 

 

Valimindmees

Posted in * by tavainimene on 17/09/2013

Tartu probleem on see, et kultuuriteaduse magister töötab Prismas kaubapaigutajana ja keskkonnatehnoloogia bakalaureus Sportlandis klienditeenindajana. Aga lahendus ei saa olla “viime haridussüsteemi vastavusse tööturu nõuetega”, mis tähendaks, et inimesi, kes on võimelised omandama kraadi keskkonna- või kultuuriteaduses, tuleks survestada õppima algusest peale müüja-kassapidajaks.

Moekeiser

Posted in * by tavainimene on 17/09/2013

pyxid

Skinny jeans suuruses XXL — see on … see on … denimist oksüümoron.

Tühi töö

Posted in * by tavainimene on 15/09/2013

Maal on auasi saada kõigi töödega külas esimesena valmis. (Ivan Orava isa oli vist see mees, kellel oli juba jaanuari keskpaigaks kartul uuesti maha pandud.) Ja muidugi see igavene mure, et äkki läheb traktor rikki või tuleb mõni ootamatu jäine hallaöö või algab sõda vms. Nii et kui mina, kergemeelne linnavurle, olin plaaninud kaalikatel-porganditel veel mitu nädalat kasvada lasta (suuri öökülmi ei lubata vähemalt kuu aega), siis vastutustundlikud seeniorid tellisid sõnagi lausumata traktori kohale ja lasid peenramaa üles künda.

Minu nördimus kutsus aktivistides esile siira arusaamatuse: televiisoris kõik juba teevad sügiskündi (jah, aga mina ei kavatse ju talivilja külvata!) ja kui suureks ma neid porgandeid siis kasvatada tahan (asi pole mitte selles, ma lihtsalt eeldan, et kui ma midagi maha külvan, siis võiks mul olla ka mingi sõnaõigus selles osas, millal lõigata … ah, mis ma ikka seletan). Üles võetud porgandid olid koos pealsetega nädalaks ajaks päikse kätte kuivama jäetud ja mõistagi on nad nüüd pehmed kui svamm. Mõistagi omandas minu nördimus pehmelt öeldes eepilised mõõtmed.

Noh, vahel ongi vaja emotsionaalset surakat, et mõistus tööle hakkaks. Tõesti, milleks ma nende juurikatega jändan. Kui paljukest ma neid rongiga käe otsas linna vedada jõuan; vanad söövad nagunii linnunokatäie, suurem osa läheb keldris hallitama ja rändab kevadel kompostihunnikusse. Kõrvitsapurke seisab sahvris veel üle-ülemöödunud aastast. Tundub, nagu oleks minu pingutustest muret ja tüli rohkem kui kasu. Siis võiks ju peenarde vahel küürutamise asemel suvel hoopis mööda kodumaa kauneid paiku ringi reisida, sõpru külastada ja rannas vedeleda. Oma paar kurki ja paar peeti saan ma turult väiksema kuluga kätte.

Ma ei oska praegu veel päris ausalt öelda, kas see on tõesti kaine äratundmine või mõttetust pisiasjast üles kistud jonn ja kius, mis aeg-ajalt tabab liiga heast elust ära hellitatuid.  Eks järgmise aasta aprilliks-maiks peab soti selgeks saama.  

 

Ajaloo ilu

Posted in * by tavainimene on 09/09/2013

Martin Mölder refereerib Sirbis raamatut „Kapitalismi mitmekesisus Euroopa perifeerias”, mille autorid Dorothee Bohle ja  Béla Greskovits pälvisid 2013. aasta Stein Rokkani auhinna. („Auhinna pälvib teadlane, kelle töö on andnud asendamatu panuse võrdlevasse ühiskonnateadusesse.“)

Asendamatu panuse andnud ühiskonnateadlased leidsid, et Balti riikide eliit otsustas 1990ndate alguses neoliberalistliku arengutee kasuks, kus natsionalistlik identiteedipoliitika pidi juhtima kannatavate inimeste tähelepanu eemale toetava riigi puudumiselt. Teine valik olnuks nende arusaama järgi „pakkuda tööstusele ja puuduses inimestele toetust ja abi, mis tagab samaväärselt riigi ning elanikkonna ühenduse ja ühtsuse.“

Mölder sõnastab seda üpris dramaatiliselt: „Eesti tee: natsionalism heaolu asemel“. Et siis Balti riikides jäeti ülemineku käigus töötud ja pensionärid saatuse hooleks ning üleminekukompensatsioon moodustas vaid poole Visegrádi riikide ja kolmandiku Sloveenia mahust. Ja Eesti edulugu on ideoloogiline müüt.

Ma olen valmis möönma, et Eesti edulugu on suures osas müüt. Kahjuks elame me maailmas, kus edu soosib neid, kes suudavad endast jätta eduka mulje, nii et see väljapoole suunatud müüdiloome on mõneti paratamatu. Tuleb esile tõsta oma kasinaidki saavutusi, mitte arvukaid veel esinevaid puudusi. Turismitalu reklaamib ennast ka värske õhu ja kauni loodusega, jättes märkimata, et juurdepääsutee on porine, ukselingid logisavad ning voodilinad ja kempsupaber on karedad.

Ja muidugi mõista ei ole ma mingi eriline neoliberalismi ja kasiinokapitalismi fänn. Aga kui minna ajas tagasi 1990ndate algusesse, siis minu meelest ei olnud Eesti eliidil küll erilist valikut, kas jagada inimestele raha või rahvuslust. Sest raha lihtviisiliselt polnud. 1991. aasta sügisel oli minu mälu järgi õhus reaalne oht, et linnade kortermajad jäävad talveks ilma kütteta, torud külmuvad lõhki ja üksikud vanainimesed surevad alajahtumisse. Tööstusel, mida Möldri arvates tulnuks säilitada, toetada ja arendada, polnud ei rublasid palkade välja maksmiseks ega dollareid energia ja tooraine ostmiseks. Ei olnud neid rublasid ja dollareid ka uuel eliidil. Ega tõtanud ükski pankur, käsi pikal, äsjaiseseisvunud riigikest inimnäolise kapitalismi arendamise nimel lahkelt krediteerima.

Ma pole küll auhinnatud ühiskonnateadlane, aga minu meelest ei tohiks siiski päriselt mööda vaadata tõsiasjast, et Eesti, Läti ja Leedu olid inkorporeeritud NSV Liitu, Ungari, Sloveenia ja Horvaatia aga mitte. Mil määral see vahe tohiks veel tunda olla 20 aastat hiljem, on muidugi juba eraldi teema.