Aiandusmärkmik

• Põldoad pole muidu mu lemmikud, aga noorelt soolvees keedetuna on täitsa maitsvad näksida; kui nad kohe ära keeta ja sügavkülma panna, siis ehk õnnestub supikeet talvel vähema vaevaga.
• Aedube tuleks külvata hõredamalt. Väga palju hõredamalt. Ja valida madalakasvulised sordid. Praegu läheb vaja matšeetet sellest oaliaanide džunglist läbi tungimiseks. 
• See jutt, et kapsapeenra külgedele istutatud till takistab kapsaliblikate tegevust —  ma ütleks, et liblikad käsitlesid neid tilliridu ilmselt nagu maandusmistähist. Ei ole veel selge, kas midagi hapendamiseks alles ka jääb. 
• Lillkapsad läksid untsu; kui üldse veel üritada, siis peaks ilmselt kevadel väga vara seemned kasvuhoonesse külvama.
• Kaalikas, peet ja porgand see-eest paistavad traditsiooniliselt täitsa tublid. No nendega on ka raske mööda panna. 
• Kurkidega on alailma mingi jama. Et sissetegemissuuruses kurke tuleks korraga sissetegemisvääriliselt palju, selleks peaks taimi — ja kokkuvõttes siis ka kurke — olema arutult palju. Ilmselt tuleks hakata kurke kasvatama ja marineerima üle aasta või isegi kahe. 
• Tomateid, samas, ei saa kunagi liiga palju olla. Tomatihoidised süüakse alati ära. Paprikaga sama lugu. 
• Sibulad tuleb kiiremas korras tomatihoidiste sisse keeta. Säilitussibul tuleb ilmselt Piirissaarelt osta, või Saaremaalt või Pakrilt kus need põuailmad olidki. Küüslauk paistis esmapilgul korralik, aga selle säilitamine on muidugi ka paras alkeemia. 
• Tilli korduskülv oleks tulnud teha varem ja katteloori alla, et kass seda segamini ei kraabiks.
• Kõrvitsaseemneid ei tohiks alahinnata, selles mõttes, et “panen igaks juhuks rohkem, äkki ei idane”. Idanevad küll, ja siis ei raatsi taimi ära visata, ja siis on sügisel kõrvitsauputus. Aga noh, nagu vanarahvas ütles — ega kõrvits leiba küsi. 
• Poemeloni naljaviluks mulda torgatud seemnest kasvas pool kasvuhoonet täitev haljasmass, mis suutis lõpuks produtseerida ka ühe vilja. Parem oleks, et see kauaküpsenud eksoot oleks nüüd tõesti enneolematult hõrk. 
• Paljukannatanud kartulimaa on taas vallutatud koloraado mardikate ja võõrkakarde poolt. Mnjah. Viis ämbrit sai maha pandud; peagi saab näha, palju sealt üles võtta on.
• Maasikapeenrad tuleb üles kaevata, muld välja vahetada ja uued taimed hankida. Kunagi. Keegi. Tehtagu.
• Marjapõõsaste arvu tuleks vähendada ja hooldust parandada. Õunapuud — sama. (Vt ka eelmist punkti.)
• Kaalun järjest tõsisemalt ideed järgmisel kevadel kogu põld maaparanduse eesmärgil hernest täis külvata ja see sügisel maa sisse künda. Et saaks ometi ühel suvel ka õunapuu all võrkkiiges armastusromaane lugeda. Lõppude lõpuks olen ma endale tõestanud, et saan selle potipõllundusega hakkama ja ka kohalikult küla-autoriteedilt on ära kuuldud kõrgeim võimalik hinne (“sa olet iks tubli naisterahvas, kuigi linnainemine”).

Oaloendaja

Hissand jumal! Ärge valige presidendiks mingeid neljakümneaastaseid! Neid tuleb siis ju järgmised nelikümmend aastat veel ülal pidada!

Tupik

Kolm kuurortlinna andsid välja määruse, millega lubatakse naistel viibida avalikes randades ainult paljastatud rindadega. Linnapead teatasid, et plaažidele keelatakse ligipääs kõigil, kelle supelkostüüm ei vasta ilmalikkuse tavadele. “Aabrahamlike religioonide traditsioonis juurdunud valehäbi ei ole kooskõlas meie ühiskonnaelu korralduse aluseks oleva sekularismi põhimõttega,” seisis pressiteates. 

Ptruu

Mõni päev tagasi tümitas Twitteri avangard Töötukassat, kes üllitas vähenenud töövõimet tõendava plastkaardi, mille alusel omanik võiks saada teatud soodustusi. Sama asja saavat ära ajada ka ID-kaardiga. Töötukassa püüdis küll seletada, et keeruline on tekitada igale külamuuseumile ja maaliinibussile võimekust ID-kaardilt töövõime andmeid välja lugeda, aga no kes see kuulab va hülge möla.

Nüüd pakuvad siis spetsialistid välja nutikamaid lahendusi: “1. Soodustust saada sooviv inimene tuleb klienditeenindaja juurde ja laseb end isikut tõendava dokumendi (ID-kaart, pass, juhiluba, …) abil tuvastada. 2. Klienditeenindaja sisestab inimese isikukoodi Töötukassa veebivormi ja käivitab kontrolliprotseduuri. 3. Töötukassa süsteem genereerib juhusliku kontrollkoodi (3-4 kohaline number) ning kuvab selle teenindajale. 4. Samal ajal saadab Töötukassa süsteem soodustust saada sooviva inimese mobiiltelefonile sõnumi, mis sisaldab töövõime infot ja genereeritud kontrollkoodi. 5. Soodustuse saaja näitab sõnumit teenindajale. 6. Teenindaja võrdleb kontrollkoode ja veendub mobiilis kuvatavate andmete ehtsuses.” Ja isegi veel nutikamaid lahendusi: “Selleks väljastab töötukassa kõigi inimeste kelle on õigus soodust saada andmestiku, andmestik koosneb teenusepakkuja unikaalsest suvalisest sümbolite jadast näiteks 256 tähemärkki pikk nimetagem seda “soolaks” ja räsidest (isikukood+teenuseosutaja “sool” mis kõik on kokku räsiks arvutatud). Nüüd et isikut tuvastada sisestakase isikukood või terminal loeb ID kaardi pealt isikukoodi mis liidetakse kokku teenuse pakkuja “soolaga” ja arvutatakse räsi. Saadud räsi otsistakse räside nimekirjast. Kui vaste on olemas siis inimesel on õigus soodustusele.”

Tunnistan ausalt, et olen digivõhik, aga ma kardan, et see maaliinibuss on juba kolmandas peatuses graafikust pool tundi maas. Äkki siiski mõnikord on hoopis madaltehnoloogiline lahendus kõige nutikam?

Vahva vastne maailm

Üleliigsed inimesed teadmusühiskonnas?Hah, küll nad meie jaoks midagi välja mõtlevad. Kõigile, kelle IQ on alla 120, määratakse puue, vähenenud töövõime ja pension.

Ajab pinde

Jajaa, ma olen paks, kole, kibe ja kadestunud. Kade ja kibestunud. Mida iganes. Lisaks olin ma halvasti maganud, kõvasti külmetanud ja mul valutasid jalad.

Niisiis, seekordse Arvamusfestivaliga ei jäänud ma rahule. See oli selline … peenhäälestajate festival. Polnud liiga keerulisi teemasid ega ettearvamatuid esinejaid. Publikus andsid tooni hipsterid, kes usuvad, et inimesed on ilusad ja head ning Eesti maaelu tulevik peitub käsitööõlles.

Minu jaoks saabus madalpunkt vist sel hetkel, kui tuleviku tööelu arutelul olid panelistid tükk aega tümitanud meie üliviletsat haridussüsteemi, mis ei suuda igast marakratist teadmustöötajat voolida, õigemini lasta igal marakratil teadmustöötajaks vormuda. Ja tähtis tööhõiveametnik oli ilma punastamata kinnitanud, et kahtlemata on võimalik arvutihuvilistest bussijuhtidest täiendkoolituse abil programmeerijaid teha. Ja haridusametnik oli publiku hulgast püsti tõusnud ja meelde tuletanud, et Eesti tööjõud on juba praegu üks Euroopa üleharitumaid. Ja see suutis panelistide valmismõeldud mõttevoolu häirida täpselt sekundi murdosaks; nad kogusid ennast imekiiresti ja jätkasid sädistamist sellest, kui oluline ja tähtis oleks nimetada Töötukassa ümber Töökassaks.

Jah. Vaadake, kulla tööhõivevisionäärid. Teie kuulute 5% kõige targemate ühiskonnaliikmete hulka, aga viibite sellegipoolest kahetsusväärses arutus väärkujutelmas, et enamik inimesi on umbes samasugused nagu teie. Ei, nad ei ole. Ei, isegi arvutihuvilisest bussijuhist ei saa ümberõppekursustega koolitada programmeerijat, kui see bussijuht pole just endine läbipõlenud matemaatikaõpetaja, mis on juba hoopis teine teema.

Kuitahes hea haridussüsteem ei tee kõigist lastest teadmustöötajaid. Ning haritud vanemate tarka last ei sega arenemast kuitahes vilets kool. Teie lastel võis tõesti kaduda koolirõõm, sest nad tahtsid esimesse klassi minnes õpetajaga diskuteerida dinosauruste, kosmoserakettide ja hambaharjadisaini üle. Aga õpetajal pole aega, sest klassis on veel 20 last, kes on vaja õpetada lugema. Keda on vaja vähemalt üritada õpetada lugema.

*

Kui me leiame, et reaalainete õpetajate puudus on reaalne probleem, siis vajab see ka reaalseid lahendusi. Lausungid “peame tõstma mainet” ja “vajame rohkem koostööd” võrduvad “mitte midagi ei juhtu”, samamoodi nagu 3/3 = 1. Lepime näiteks ühiskonnas kokku, et matemaatika, füüsika ja keemia õpetajate palk on koefitsiendiga 2 või 3. Pluss muud meetmed. Näiteks loobume kodulähedasest põhikoolist ja läheme üle kodulähedasele 6-klassilisele algkoolile ning suuremates keskustes asuvatele keskkoolidele (7.- 12. klass), mis suudavad tagada aineõpetajatele normaalse töökoormuse ja -tingimused.

(Kas 3/3 on täisarv? Miks negatiivseid arve ei esitata standardkujul? Oot ja kas te üritasite mulle just väita, et kosmoses on inimene kaaluta olekus, kuna seal pole õhku, mille raskus teda allapoole suruks? Nagu päriselt ka?)

*

Kui mina 30 aastat tagasi TPLis käisin, kestis tööpäev 8st 16ni ja kui ma kell 7 jalul ei olnud, tuli ema või isa ja lõi mind maast üles ja kupatas bussi peale. Ma ei saanud saata brigadirile SMSi, et “ma täna ikka ei tule”. Tänapäeva tööelu on muutunud nii amorfseks, et teismelise vanematel pole aimugi, kas ta peaks kuskil kindlaks kellaajaks kohal olema, sest kõik on ju nii projektipõhine ja kodukontor ja vaba graafik ja “järgi oma südame kutset”. Ja muidugi nõuab tänapäeva töö loovust ja ettevõtlikkust ja säravaid silmi ja peaks kattuma lemmikhobiga, ja oh siis seda üllatust, kui selgub, et tuleb hakata kalapulkade karpe külmletti laduma, kuupalk 400 eurot. Kusjuures tulevikumaailmas on see veel hea ja kindel töökoht, sest klassivendadel on ette näidata ainult projektipõhised poolvabahtliku-sutsud (platsikoristaja ja flaierijagaja kalapulgafestivalil, sümboolset tasu maksti kalapulkades; sellega ei saa isegi telefoni järelmaksu peale, rääkimata korterilaenust).

*

Kui inimesed surevad hooldekodudes lamatistest tekkinud sepsisesse, siis küsimus, kas neile on ikka tagatud usutunnistuse kohane matusetalitus, tundub mulle isiklikult teisejärguline? Aga sirme-kardinaid ei teki hooldusasutustes voodite vahele selle pärast, et puudub seadus või riiklik standard, mille alusel oleks inimesel võimalik nõuda ja järelevaleasutusel võimalik kontrollida võimalust privaatselt oma ihuhädasid õiendada. Kusjuures tundes ametnikke ma tean, et ei piisa, kui kirjutada seadusesse “privaatselt”, vaid tuleb lahti kirjutada “visuaalne, auditiivne ja olfaktoorne privaatsus kohtkindlalt paigaldatud ruumijaotuselemendi abil” vms.

*

Tore on targutada, et “maailma päästab holism”, aga kuidas te kavatsete miljardile hiinlasele selgeks teha, et kõik on kõigega seotud ja seepärast ei tohiks nad tahta saada sama rikkaks kui ameeriklased?

*

Majandusliberaalsus jah just edendabki sotsiaalkonservatiivsust (“kui vallasemasid enam mitte vallasematoetusega premeerida, küll siis naised õpivad paremini mehi valima ja hoidma”).

*

Mis mõttes “tõe juurde tagasi”? Mis mõttes “tõde on absoluutne”? Absoluutset tõde saaks teada ainult omnistsientne entiteet või kuidas? Ja mida tähendaks personaalse vastutuse tagasi toomine praktikas — liiklusmärkidest loobumist? Või haigekassast? Palun võtke ennast kokku ja räägime asjast; see käib ka teie kohta, Lobjakas ja Pajula, ei ole vaja loopida krüptilisi vaimukusi stiilis “Eesti Bullerby Selts”.

*

Kokkuvõttes: kas lõputu vindumine on kestlik?

*

Aga no eks järgmine aasta ikka jälle.