tavainimene

Lugu läheb edasi

Posted in * by tavainimene on 24/05/2020

Veetsin järjekordse poolunetu öö, püüdes välja mõelda, kuidas saaks teoreetiliselt õpetada telefoni ja äpi andmete põhjal kella täpsemalt samme lugema ehk pärissammule vastavaid liigutusmustreid ära tundma. Hommikul tervitas mind üle aia joviaalne naabrinaine: “Noh, sa ei saa ööselgi asu, toimetad aias?” Ma ei saanud aru, millest jutt, ja ta seletas, et olla mind öösel õues näinud. 

Nii. Nüüd on mitu võimalikku seletust. 1) Naabrinaine ajas pada. 2) Naabrinaine nägi aias midagi ja pidas seda minuks. 3) Minu aias käis öösel keegi võõras inimene, keda naabrinaine pidas minuks. 4) Ma olen kuutõbine ja käisin enda teadmata tõepoolest aias. Neljas versioon on hetkel ainuke, mida toetavad mõõteriistade näidud. Science, igatahes. 

Aga selle tembu võiks keegi ära teha küll, et läheks testiks uneuuringu käigus ka paari nutikella täpsust (kõige odavam, kõige edevam ja Eestis enim müüdud mudel, näiteks). 

Lolli ja raha teed lähevad lahku

Posted in * by tavainimene on 22/05/2020

Mõtlesin, et kuna rahvameditsiin on enam-vähem ammendunud, siis lähenen oma uneprobleemidele teaduslikus võtmes. Esimese asjana soetasin endale mõõteriista — aktiivsusmonitori. Kui palju, kui üldse, ma siis ikkagi sügavat und saan?

Ma olen ilmselt elav näide inimesest, kelle puhul mikrobioom või sisemine reptiloid vms langetab ostuotsuse enne kui aju käe vahele saab. No ei, ma natuke ikka lugesin arvustusi ka, aga põhiline järeldus, mis neist kõlama jäi, oli see, et ega väikse raha eest midagi suurepärast nagunii ei saa ja otsustage pigem disaini järgi.

Noh, minu vidina disainile ei saa tõesti midagi ette heita. Eriti meeldib mulle magnetilise kinnitusega rihm. Mis aga puudutab mõõtmist, siis teadusest on asi kaugel. Pigem kisub sinna Sigatüüka poole, kus sa võid maagilise abivahendiga aega edasi-tagasi kerida ja korraga samal ajal kahes kohas viibida. Nimelt minu uus nutikas käekell arvestab unetut vähkremist niihästi kerge une kui kerge võimlemisena! Kella viieks hommikul on mul juba kakssada sammu tehtud! Loo ise oma reaalsus! Osta nüüd meie uus seade ning saad samal ajal NII magada KUI sportida! Vautšivauviivau! Ma saan aru, et “samm” tähendab põhimõtteliselt igasugust käeviibutust, aga no kuulge.

Mõtlesin, et kirjutan tootjale mingi sarkastilise tagasiside, aga loobusin. Milleks. Ise olen loll ju. Ja disainil pole tõesti viga. Magnetilise kinnitusega rihmaga olen täiesti rahul. Las nad pusivad minu eelmise ticketiga, mis käis selle kohta, et kell uuendab küll äpi kaudu automaatselt kellaaega, aga mitte kuupäeva, ja käsitsi seda ka kuskilt muuta ei saa. 

Energia säästmiseks on valgus tunneli lõpus kustutatud

Posted in * by tavainimene on 11/05/2020

Facebookis hargnes mõttevahetus majanduskasvuta tuleviku teemal ja mulle soovitati lugemiseks paari artiklit, nagu näiteks see.

Ma saan aru nii, et
1) maailma kõige vaesem miljard peab oma heaolu veel kasvatama,
2) ülejäänud peavad oma elustandardit järsult allapoole tõmbama (loogika ütleb, et siis sinna praeguse vaeseima miljardi ülempiirile, mis peaks olema kindlalt alla 3 USD päevas),
3) meist kõigist saavad uusnappuse tingimustes radikaalsed taaskasutajad ja isenokitsejad, aga inimesed naudivadki ju loomingulisi väljakutseid,
4) otse- ja osalusdemokraatia kaudu tuleb korraldada majandus nii, et kõigi baasvajadused on rahuldatud,
5) postkapitalistlike struktuuride rajamise eelduseks on revolutsioon inimeste mõtteviisis.

Hmm. Missugused baasvajadused on võimalik katta 2-3 dollariga päevas? Kas privaatne eluruum, tasuta keskharidus, valuta hambaravi, ohutu elektrijuhtmestik ja 4G mobiililevi kuuluvad nende hulka? Mul on teatav kahtlus, et on üks asi olla vabatahtlik vaene rikkas ühiskonnas, kus on olemas nii päikesepaneelid kui kompuutertomograafid. Teine asi on olla vaene vaeses ühiskonnas, kes ei suuda ülal pidada ülikoole ega internetti ega traktoreid ega intensiivravi ega teetanusevaktsiini. (Pentti Linkola ütles vähemasti ausalt välja, et enamik rahvast peabki piirduma 4 klassi haridusega, tegema põllul käsitööriistadega 16-tunniseid tööpäevi ning elama toas, mille temperatuur ei ülesta 15 kraadi.) Kui tõesti on olemas mingi kolmas tee, siis ma tahaks näha läbi arvutatud majandusmudelit, kus õnnelikud mittetarbijad nikerdavad endale vanadest autorehvidest saapataldu ja paikavad kuskilt hangitud plekitükkidega katust, aga samal ajal töötab meil ikkagi suur hadronite põrguti ja peetakse üleval ID-kaardi infrastruktuuri vms.

Sama on iga kord, kui keegi ütleb, et RMK lageraiete asemel võiks meil olla linnuvaatlusturistid, aga samal ajal võiks riik ikka suurendada investeeringuid teadusesse ja tõsta pensione. Ma tahaks näha arvutust, mitu linnuvaatlusturisti me peaksime aastas vastu võtma, et pensionid hoida vähemalt praegusel tasemel. Olgu, ma saan aru, et ma tegelen siin praegu demagoogiaga, tuues “vaesed pensionärid” inimkilbiks oma isikliku — avaliku sektori palgatöötaja — huvide kaitsele. Aga öelge siis mulle otse välja, mitu protsenti peab mu palk vähenema, et metsad võiksid haljendada. Siis saaksin ma teha mingi informeeritud otsuse. Kui ma nõuaksin metsahoidu, aga samal ajal ka palgatõusu, oleks minu silmis tegu intellektuaalselt ebaausa voorusevilgutamisega.

Ma muidugi saan aru, et kliimaprotsessid minu pisaraid ei usu. Minu isiklik vastumeelsus elada tööstusrevolutsioonieelset elu on inimkonna kui terviku kestlikkuse seisukohast probleem, mis tuleb lahendada — kas veenmise või jõuga. Korrutage see vastumeelsus nüüd kuue miljardiga, kes peavad tagasi tõmbama. Ma ei näe hästi, kuidas see ökokommunism ilma vägivallata toimima hakkaks, kui praktika näitab, et isegi väga kõrgelt haritud ja motiveeritud mõttekaaslaste mikrotasandi “südameringid” ei hakka tööle. Rohujuure tasandi vägivald mõtteviiside muutmiseks … mnjah. Ma parem seda ideed edasi ei arenda.

Kas mul on pakkuda mingeid lahendusi? Ei, loomulikult mitte. Eks see kelleltki teiselt lahenduste ja arvutuste nõudmine ole jälle teistpidi vaimne laiskus või halvemal juhul eputamine oma nii-öelda kriitilise mõtlemisega või üleüldise nihilismiga. Aga noh, isegi Pentti Linkola tunnistas, et kuigi ta toetab terroriste, pole tal endal jõudu ja julgust neid järgida. 

Nukker värk. Eks ta ole.

Proletaarne homaar

Posted in * by tavainimene on 09/05/2020

Sulatage pannil tükk võid. Lisage üks viilutatud või hakitud küüslauguküüs. Lõikuge või sisse parajateks ampsudeks makrapulgad. Maitsestage veidikese soola ja sidrunipipraga. Kuumutage, aga ärge pruunistage. Serveerige koos külma alkoholivaba õllega.

Kuningad ja kapsad

Posted in * by tavainimene on 28/04/2020

Maaeluminister arutab, et 1200 peret võiks liikuda linnast maale elama ning rajada seal 15-20 hektarise “elatustalu”.

Samuti arvab ta, et maapiirkonnas on teede küsimus kõige tähtsam: “Kui seal elada, on auto hädavajalik ja autode liikumine mööda mugavaid teid on üks võimalus, kuidas inimesed maale tuua. Oleks loomulik, kui saad autoga sõita mööda mustkatet ilma, et peaksid muretsema, kas linna teatrisse minnes pead auto uuesti üle pesema.”

Samuti arvab ta, et inimesed võiksid soovida töötada põllumajanduses sellepärast, et seal saab vaadata toidu ahela algust ja olla üks osa toidu tootmisest.

Samuti arvab ta, et kapsaid koristama võiks sügisel põldudele saata gümnasistid.

Ma ei saanud sellest jutust küll täpselt aru, kas need gümnasistid võiksid sinna kapsapõllule suunduda vabatahtlikult ja palga eest või oleks see kohustuslik suunamine, umbes nagu ajateenistus. Toiduteenistus. Kapsateenistus. Ma kardan, et kui talunik peaks gümnasisti linnast põllule vedama, temaga lepingu sõlmima, talle ohutute töövõtete koolituse läbi viima, töövahendid andma, lõunasuppi serveerima ja veel palka maksma, siis oleks mõistlikum need kapsad maa sisse künda.

Mõte, et inimene tahab töötada põllumajanduses sellepärast, et näha, kust tuleb toit (ja ehitusel ilmselt vastavalt selleks, et näha, kuidas kerkib hoone), on muidugi imeilus.

See elatus- või elustiilitalude jutt paneb mind küll ohkama. Selleks, et 20-hektarise köögivilja- või marjakasvatustaluga alustada, peab olema päris palju oskusi ja riskijulgust ja kapitali ja vara, mille müügist elada, kui lõpuks selgub, et see asi ikka pole nii lihtne. No ja muidugi ei tohiks enam soovitavalt olla kooliealisi lapsi. Või kui on, siis olgu neid nii palju, et nad ei vaja seltsiks sõpru (kes elavad kaks elatustalu edasi). Ja ärgu olgu neil nõudlikumat sorti hobisid (tennis, tšello, ujumine). Ja kindluse mõttes ka mitte erilisi hariduslik-akadeemilisi ambitsioone ja kindlasti mitte mingeid tervisemuresid ega erivajadusi.

Aga see mööda mustkattega teed teatrisse vuramine … teate, kui te ikka väga armastate teatrit, siis ma ei soovitaks maale kolida. Üks asi on see, et kuidagi vale on maaelu tähtsaimaks aspektiks pidada võimalust kiiresti linna pääseda. Pääseda. Teine asi on see, et kui oled mõnda aega maal elanud, siis tundub mõte sellest, et peaks hakkama teatriõhtuks kell neli pesema ja sättima ning koju jõuaks kaugelt pärast südaööd, äärmiselt ebaahvatlev. Eriti kui arvestada piletite hinda ja pakutava kunstilist taset. No ei ole asi seda väärt. Maainimene peab ümber häälestuma. Vaatad sea lõualuu kallal askeldavat varest ja teatrit on nii et.

Aga jah. Ilmselgelt ma mõtlen veel vanas paradigmas. Pandeemia võib ju kõike muuta. Meiegi külla olevat linnast päris mitu peret ära pagenud. Aga kas suvekodudest päriskodud saavad — ja kui kauaks, — seda näitab aeg.

Uus reaalsus

Posted in * by tavainimene on 18/04/2020

Arvatakse, et see kroonviirus võib meile siia uitama jäädagi, samamoodi (ainult hullemini) nagu gripp. Mis siis saab? Kas me harjume ära ja lepime sellega, et iga ajaleht saab paar surmakuulutuste lehekülge juurde ja iga nädal on seal paar tuttavat nime? Või püüame kuidagi oma tegemisi kohandada? 

No näiteks kontaktivabad näomaskiautomaadid ja desinfitseerimisjaamad kaubandus-, teenindus- ja meelelahutusasutuste välisukse juures.
Üldse kõik toimingud maksimaalselt kontaktivabaks — iseavanevad uksed jms.
Avalikele tualettidele, ukselinkidele, istepinkidele, prügikastidele, ostukorvidele jms regulaarne automaatdeso aktiivhapnikuga vms.
Ventilatsioonisüsteemid ümber disainida, lisada desinfektsiooniprogramm.
Istekohtade paigutust igal pool hõrendada.
Koroona kiirtest, mis toimub puhumisega nagu alkomeeter, annab vastuse sekunditega ja positiivse vastuse korral saadab hoiatuse kõigile telefonidele, mis olid pikemalt lähikontaktis.
Isiklik riskiprofiil vastavalt vanusele, soole, terviseandmetele, töö iseloomule ja käitumisharjumustele (nt välisreisid, kokkupuuted välismaalastega) — telefon annab hoiatuse, kui satub kohta, kus rahvast, sh riskirahvast on liiga tihedalt koos. 

Mis see maksab? Kes selle kinni maksab? Kas sellest on kasu? Kui see hoiab ära mõned viirusesurmad aga on väga kallis, kas seda siis peaks tegema? Kui see on väga kallis ja hoiab ära ainult mõned viirusesurmad, siis kas on võimalik, et see toob kaasa kellegi infarkti või fataalse raviviivituse või enesetapu? Või kui see on väga kallis, siis äkki see tähendab hoopis tarbimise ja majanduse kasvu ja seeläbi inimeste tervise paranemist?

Uhke oleks ju öelda, et ma olen nõus pigem surnuks lämbuma kui oma tarbimis- ja meelelahutusharjumusi muutma, aga no tegelikult ma ikka ei ole nii uhke.

Või äkki me ikka seekord pääseme suure ehmatusega?

Kus mu fooliummütsike jäigi

Posted in * by tavainimene on 17/04/2020

Jaa, noo, see koroonaäpp on ju mitmeti kasulik. Saad teha kindlaks, kes on viibinud kauem kui 15 minutit lähemal kui 2 meetrit mõnele koroonahaigele, abordipooldajale, kliimastreikijale …

Aeglane toit

Posted in * by tavainimene on 16/04/2020

Kartul, porgand, punapeet, sibul, pastinaak. Koorida, õhukeselt viilutada, segada õli ja soolaga, küpsetada ahjus.

Kuidas muidu läheb

Posted in * by tavainimene on 29/03/2020

Mul on maal elamise suhtes palju suuri kahtlusi olnud, aga hetkel tundub see täitsa hea variant. Jalutamiseks on null koma kuus isiklikku hektarit, maja ees õitsevad krookused ja hüatsindid, nartsissid on suures nupus. Eelmisel laupäeval põletasin õunapuuoksi ja sain kokku 15 000 sammu, eile pügasin (loe: saagisin käsisaega latvasid) kuusehekki ja likvideerisin ühe vana lauajäätmete virna ning sain 10 000 sammu. No ja siis see, et maja all keldris on lisaks kartulitele suur hulk hoidiseid. Mingeid toitaineid neis ju ikka on, kuigi ma ei usu väga mooside või marineeritud kurkide vitamiinisisaldusse.

Kohaliku toidupoe valik on kasin, korra nädalas ma käin ikka maakonnakeskuses, püüdes ühistranspordis vähem hingata. Eile oli rong küll praktiliselt tühi ning lõhnas õrnalt mingi kemikaali järele. Oijah. Püüdsin n-ö sportlikust huvist peas visandada teoreetiliselt korrektset desinfitseerimisprotokolli, mis põhineb eeldusel, et nii minu käed, ostukott kui ostukotis olev leib ja piimapakk on saastunud. Lootusetu. Selleks tuleks õue rajada mingi sanitaartelk ja ilmselgelt ei suudaks ma tagada seda, et mingil hetkel puhta käega uuesti musta pinda ei katsu. Tuleb lihtsalt loota heale õnnele või, kui asi veel hullemaks läheb, siirduda tõesti kartuli ja moosi menüüle. 

Kaugtöö kodukontoris kulgeb esiotsa üsna valutult, hommikuti on mõnus kaua (poole kaheksani!) magada. Kahe nädalaga on järele proovitud Zoom, Skype, Teams, Teamspeak ja Big Blue Button. Andmesidet on kulunud umbes 12 giga, õnneks läheb see tööandja arvele. Koduse internetitaristuga on asjad nii kaugel, et teenusepakkuja alltöövõtja kinnitas mu maja välisseina külge mingi karbi, võttis allkirja ja lahkus. Uurisin ääri-veeri, mis edasi saab. Nüüd tulevat oodata, aga kõigepealt seina sisse auk puurida, et karbist juhe tuppa vedada. Augu puurimine spetsialisti poolt maksvat 200 eurot. Paras aeg näidata, et akutrelli ostmine oli ikka mõistlik tegu; ma loodan, et see auk saab õigesse kohta ja õige läbimõõduga ja et sellest ei tulene mingit garantii- või kindlustustingimuste tühistamist vms. 

Oijah. Võib-olla ei peaks internetitaristule raha raiskama. Nagunii tulevad koondamised ja palgakärped. Aga mina, nagu ullike, sirvin ikka puukoolide kodulehti ja mõtisklen, et tahaks ikka ühte pirnipuud ja ühte pooppuud ja mida kõike veel …

Seitsmenda klassi matemaatika

Posted in * by tavainimene on 26/03/2020

Lihttelegrammi saatmisel Eesti Vabariigi piires [2003. a] tuli maksta 60 senti iga sõna eest ja lisaks 20 kr teenustasu. Tähistame telegrammi saatekulu tähega u (krooni) ja edasiantud sõnade arvu  tähega v.

Saame, et

u = 0,6 v + 20,

kus igale v naturaalarvulisele väärtusele (v≠0) vastab muutuja u üks kindel väärtus. Seega telegrammi saatekulu u on telegrammis edasiantud sõnade arvu v (argumendi) funktsioon.

Üldiselt:

Kui funktsioon y sõltub argumendist x selliselt, et y = ax + b, kus a ja b on antud arvud (a≠0), siis seda sõltuvust nimetatakse lineaarseks sõltuvuseks ning funktsiooni lineaarfunktsiooniks.


Millest siin alustadagi? Esiteks, keegi ei tea, mis on telegramm. No see on väike häda. Suurem häda on see, et korrektne teadusmõisteline esitus on seatud tähtsamaks kui sisuline arusaadavus keskmisele 13aastasele lapsele. “Igale v naturaalarvulisele väärtusele (v≠0) vastab muutuja u üks kindel väärtus. Seega telegrammi saatekulu u on telegrammis edasiantud sõnade arvu v (argumendi) funktsioon.” Sõnal “seega” on eeltoodud lõigus mõte ainult matemaatiku jaoks. Lapse jaoks tuleks esmalt hakata uuesti meelde tuletama, mis on funktsioon ja mis on argument. Muide, mitte kuskil ei seletata, mispärast “lineaar-“, ega looda seoseid sõnadega liin või joon või ingliskeelne line

Veel rohkem häirib mind see, et teoreetiline osa ja ülesanded on õpikus segiläbi. Palun trükkige eri sisuga leheküljed (tervemõistuslik seletus, matemaatiliselt korrektne esitus, näited, lihtsad ülesanded, keerukamad ülesanded) eri värvi taustaga! Kui kogu tekst on ühesuguse kirjatüübiga, siis sellest, et näitele on peenikese värvilise joonega kast ümber joonistatud, ei piisa selle eristamiseks muust tekstist. Kogu tekst tervikuna on liiga tihe, kohati mõttetult paljusõnaline ja kohati mõttelõnga suuri lünki sisse jättev. Kahesõnaga — on arenguruumi. 

Tegelikult peaks iga õpiku juurde kuuluma ka õpetajaraamat. Vaat neid oleks huvitav lugeda. Aga ma kahtlustan, et meie kirjastused hoiavad selle arvelt kokku?

PS Tõsiselt lasi mul juhtme kokku õpikus esitatud küsimus: “Miks korrutis ei sõltu tegurite järjekorrast?” Jah, ma võin seda illustreerida, aga ma ei oska seda põhjendada.