tavainimene

Kubujuss

Posted in * by tavainimene on 02/12/2021

Käes on talv ja toas on 12 kraadi sooja. Plaan on panna kirjutuslaua alla jalgade jaoks lambanahale lisaks kuumaveekott. Järgmine aste oleks siis ilmselt näpuotsteta turumüüja-sõrmikud. 21. sajand, palun saa tuttavaks — 19. sajand.

Kui tööst ja koolitööst aega üle jääb, siis ma istun köögis küdeva pliidi kõrval ja koon.

Sellega seoses küsimus kudumisteadlikele blogilugejatele: kuidas nimetatakse sellist kudet, kus vaheldumisi kootakse üks silmus parempidi ja tõstetakse teine pahempidi kudumata vardale, nii et tekib kahekihiline mõlemalt poolt parempidine kudum? Vanaema nimetas seda poolpatentkoeks, aga ilmselgelt see pole seda. 

Pragmaatik

Posted in * by tavainimene on 24/11/2021

“Kõik uuringud näitavad, et õpetajate ühe-kahepäevastel täienduskoolitustel ei ole õpilaste tulemustele — ei numbrilistele ega muudele — mingit mõju. Mitte mingit mõju. Õpetajad käivad nendel koolitustel mitte õppimas, vaid puhkamas. Koolirutiinist ja lärmist puhkamas. Igapidi oleks mõistlikum saata neid mitte koolitumist mängima, vaid mõnda päevaspaasse.”

No pea ei võta, noh

Posted in * by tavainimene on 11/11/2021

Kooliga ei ole miski hästi. Ma ei oska ise endale eesmärke seada. Kui keegi ütleb mulle “uuri vaat seda”, siis ma kukun kaevama nagu kompulsiivhäirega mäger. Aga kui mulle öeldakse “püstita uurimiseesmärk”, siis ma olen nagu selili kukkunud sitikas. Nii et parem võtan ette jõukohased teemad.

Ebaglamuurne kalasupp

1 pakk suitsulõhe õlleampse – kuumutada supipoti põhjas
1 sibul – hakkida, lisada, kuumutada klaasjaks
vesi – kallata peale, ajada keema
2 porgandit, 2 kartulit – tükeldada, kallata potti
1 kalapuljongikuubik – visata ka potti, keeta
väike karp tuunikalatükke vees – kallata potti, kui kartul-porgand on pehmed
mõned pulgad makrat – lõigata õhukesteks viiludeks, visata kõige lõpus ka potti
omal vastutusel võib lisada igasuguseid lisandeid hakitud tillist ja kohvikoorest kuni ketšupini

Koogikiirabi

võtta 15 cm läbimõõduga kuumakindlast klaasist vms materjalist kausike
kloppida selles lahti üks muna
lisada sorts piima
lisada tunde järgi suhkruasendajat
lisada tunde järgi kakaopulbrit
lisada tunde järgi mandlijahu (omal vastutusel võib eksperimenteerida ka linajahu ja kaerakliidega)
lisada teelusikatäis küpsetuspulbrit
tulemuseks peaks olema paksema hapukoore konsistentsiga tainas, mida ei tohiks olla üle 1/3 kausi kõrguse
kuumutada 2 minutit mikrolaineahjus täisvõimsusel
süüa kuumalt vaarikatoormoosiga või külmalt vahukoorega

Inimene näeb seda, mida ta usub, mitte ei usu seda, mida ta näeb

Posted in * by tavainimene on 03/11/2021

Ma sain küll pärast pikka kirjavahetust Tableau tudengilitsentsi, aga pole olnud aega seda aktiveerida. Tegin Exceliga, põlve otsas ja käsikaudu.

Lisasin paari varasema aasta kuu keskmised arvud.

Tualetihuumorit

Posted in * by tavainimene on 26/10/2021

Kunagi kevadel või suvel pani mind siin ägama õppeaine kirjeldus, kus räägiti assotsiatsioonireeglitest ja ristmüügist. Hah, see on lihtne. Kui kodanik on e-poes ostukorvi tõstnud kraadiklaasi ja villased sokid, siis paku talle kassa juures ka pabertaskurätte, C-vitamiini ja aspiriini — juhul, kui neid on varem sageli ostetud koos kraadiklaasi ja villaste sokkidega. Andmefolkloori kohaselt ostetakse hoopis koos mähkmetega õlut. Nohjah. Me pusime rühmatöö kallal, kus kipub tulema välja, et isik, kes on ostnud rohelise teeserviisi, võiks olla huvitatud ka roosast teeserviisist. Aga et mis puutuvad asjasse tualetid? No lihtsalt tabas mind väike kahjurõõmumoment, kui hiljuti tahtsin osta ühest tuntud ehituse e-poest uut prill-lauda (hind umbes kakskümmend eurot) ja algoritm arvas, et selle juurde sobiks impulssostuks hästi kaks uut potti, kakssada eurot kumbki.

Ma tean, et ma midagi ei tea

Posted in * by tavainimene on 22/10/2021

Neljapunktilisel Likerti skaalal, kus on vastusevariandid “täiesti nõus”, “pigem nõus”, pigem ei ole nõus” ja “üldse mitte nõus” tuleks vastusevarianti “ei tea” tõlgendada kui puuduvat väärtust, mitte kui seisukohta “ei oska täpselt öelda, nii ja naa, kuskil vahepeal keskel”. Kuivõrd nõustute eelneva väitega?

Täiesti nõus – 5 
Pigem nõus – 4
Pigem ei ole nõus – 3
Üldse mitte nõus – 2
Ei tea – 1
Inimeste jaoks, kes Likertit arvuliseks teisendavad, on põrgus eraldi osakond – 666
Likert arvuliseks on legit, loe ja hari ennast, mõtle oma peaga – 999

Haned läinud, hallad maas

Posted in * by tavainimene on 14/10/2021

Uut töökohta ma ei saanud; noh, mis seal ikka. See-eest käisin töötervishoiuarsti juures. Tol hetkel ma veel ei teadnud, et olin kaks päeva varem istunud loengus kaks tundi koos kellegi koroonapositiivsega. Lähipäevad peaksid siis näitama, kas minu 1200 ühikut antikehi oli piisav või mitte. 

Sotsiaalmeedias võtavad koroonateemalised moraalifilosoofilised väitlused üha huvitavamaid pöördeid. Viimati lugesin, et mitte vaktsineerimatuid, vaid hoopis üle 80aastaseid ja üle 100kiloseid patsiente ei peaks haigekassa kulul ravima. Umbes nii, et ühtedest pole tulu ega teistest ilu. Kummaline on see, et “igaüks enda eest” positsiooni on asunud implitsiitselt toetama need poliitilised jõud, kelle meelest muidu nagu tulevad rahvuse huvid enne üksikisiku omi. Poliitika, noh, mis sa teed ära. 

Võim on arusaadavalt hea asi. Ma ei jõua ära imestada neid teadmusjuhtimise artikleid, kus kirjutatakse, et töötajad hakkavad organisatsioonis oma teadmust jagama, kui nende vahel on usaldus. Mina olin varem aru saanud, et teadmised on kapital, kapital on võim, turg on turg ja kompanii pole su sõber. Labase proletaarse jonni pärast tahaks nüüd leida mõned selle suunitlusega käsitlused*.

Jaah, mis viga artikleid lugeda, kui prillid ees. Töötervishoiuarst suunas mind ka optometristi juurde ja nüüd ootan elu esimesi pärisprille. Need maksid röögatu summa. Ei tule sel talvel mingit õhksoojuspumpa. Elektri hindu vaadates ega vist eriti ei tahaks ka; pigem peaks hakkama käima lähimas metsas suure korviga hagu korjamas. Võimalik muidugi, et see lähim metsaalune on juba okstest ja käbidest puhtaks korjatud nagu mõisapark … Eeldused haokorjamiseks on täiesti olemas, dünamomeetril pigistasin välja 50 kilo, mille kohta õde märkis mokaotsast, et “see on muidu meeste keskmine tulemus”. Siin see minu proletaarse jonni allikas ilmselt peitubki. Ikka keha räägib ja aju kommenteerib. 

Jonn kipub peale alailma. Lugesin ühe koondatud riigiametniku kurvastamist, kuidas tal nüüd jääb pooleli valitsemisroboti ehitamine. Kergelt huvitatuna guugeldasin, kuni jõudsin sellise jutuni: nimesi ajab sageli segadusse, kelle poole peaks pöörduma, kui tekib vajadus riigiga suhtlemiseks. Praegu puudub riigiametite teenindustel ühine kontaktpunkt ja seetõttu jätab teeninduse kiirus, mugavus ja kvaliteet sageli soovida. Erinevad teeninduskeskkonnad on omavahel integreerimata, mistõttu kliendid ekslevad ametite vahel ja asjaajamine venib, mis on omakorda päris ärritav.” Ühtaegu vihase ja lõbustatuna tõmbasin endale norsatusega kohvi ninna; kujutelm inimestest, kes hulgakaupa ja sageli abitult segaduses ekseldes tulutult üritavad riigiga suhelda, kõlab nagu mingi “Dr Who” episood. 

Viha ja lõbususe kombinatsioon hakkab juba nii tavaliseks muutuma, et vajaks mingit omaette sõna. Teine variant on see, et iga jaburusega kokku puutudes teed läbi lühikese aga intensiivse Kübler-Rossi protsessi. Eilse päeva pärl pärineb Delfist, kust siis mujalt: “Kõik süstitud saavad vähi. Ma uurisin järgi.”

______
* Oh issand, palun ei, ometi mitte Foucault ja Bourdieu …

Minule jälle on rehkendus raske

Posted in * by tavainimene on 05/10/2021

Magistritöö juhendaja arvas, et ma peaks minema üldisemaks ja teoreetilisemaks. See tähendab, et tuleb lugeda, lugeda, lugeda. Ostsin Rimist 15 euro eest 1,0 lugemisprillid. Jah, kui teil on eluaeg olnud küsimus, kes ostavad prille toidupoest, siis minap see nüüd olen. Olgu, see on ajutine lahendus, aga juba on nii palju parem. Hakkab tekkima kohutav kahtlus, et minu viimase aasta paberraamatute lugemise ikaldus ongi olnud tingitud udusevõitu nägemisest.

Tööintervjuul sain teise vooru. Vist. Hetkel on vaikus. Vesteldes tundsin ennast täitsa asjalikult, seevastu koolitöid tehes olen hev- ja lõk-õppija. Öökapiraamat, millega ma ennast nüüd magama nutan, on “Python for Data Science”. Saiensist on asi muidugi kaugel, mul jooksutab juba lihtne andmete puhastamine juhtme kokku. Kui sotsiaalteadlased muretsevad, et alaesindatud gruppide skoore ei tohiks lihtlabaselt kaaludega korrutada (need kaks tüüpi, kes viitsisid su ankeedi avada ja lõpuni täita, on ilmselgelt millegi poolest erandlikud), siis ärianalüütikutel käib asi umbes nii, et “pohh, yolo, paneme igasse lünka mingi keskmise”. See seletab vähemasti, miks kõik veebipoed üritavad mulle reklaamida mitme numbri võrra väikseid kleite. Siis pusisin napaka visadusega mitu õhtut liigendtabeli (!) ja kuumuskaardi (!!) kallal, saades järjest eksootilisemaid veateateid, mis vihjasid sellele, et mul on vale andmetüüp. Ei ole, noh, pagan seda püütonit võtku. Lõpuks otsustasin: mis kinni ei jää, saab kinni löödud. Kirjutasin iga rea lõppu errors=’coerce’ ja saatsin töö ära. Väga vaevarikas on abi küsida ja oodata Moodli foorumi kaudu; see on ikka aine, mida peaks õppima oskaja inimese vahetul juhendamisel. Ja kui Stackoverflow peaks sama kaua maas olema kui Facebook, siis variseks tsivilisatsioon tõenäoliselt kokku.

Riia linna tahad näha?

Posted in * by tavainimene on 24/09/2021

– Kui sa tahad, et su ülikool ränkingutes tõuseks, siis sa pead endale värbama rändpublitseerija.
– Pardon?
– Isiku, kelle unikaalne ja sageli ainus tugevus on produtseerida aastas mitukümmend kõrgetasemelist teadusartiklit. Sa võtad ta paariks aastaks tööle ega nõua talt midagi muud kui kolmkümmend — näiteks — üks-ühte.
– Aa! Pulmakindral!
– Pardon?
– Vene rahvakommete järgi peab igal pulmapeol olema mõni sõjaväelane hea õnne jaoks. Vaesem perekond palkas oma pulma soldati, rikas kindrali. Mõni kindral käis pulmast pulma ja lahingusse ei jõudnudki.

Aga Riia südalinn oli nukker, enamik kõrtse kinni, aknad tolmused ja pimedad. Ilm oli vihmane ja hämar, ühes rahvusvahelise keti kohvikus maitsetut kanapraadi süües ja soolakavõitu kohvi rüübates ei olnud vaja eriti fantaasiat pingutada, et kujutada ette, kuidas see ongi totaalse düstoopilise allakäigu ja kollapsi esimene õrn pinnavirvendus. Varsti on ka see kohvik kinni, fassaadid kattuvad gräfitiga, rentslis on süstlad ja klaasikillud, raudtünnis põlevad mingid õlised nartsud ja selle ümber on kogunenud tumedad kogud, kelle nägusid sa ei tahaks näha. Pentsikul kombel võimendas seda tunnet visiit IKEA poodi, kus oli lõputul hulgal pisikesi hubaseid toakesi, kõik täiesti inimtühjad, nagu oleks mingi krüptoniitpomm ikealased maamunalt pühkinud.

Koroonakord on Lätis kõvem kui meil, passe kontrollivad tõsiselt ja tähtsalt rühikad hallipäised edevas mundris turvamehed. Samasugused tähtsust täis erumiilitsad seisavad iga poe sissepääsu juures ja valvavad, et igal sisenejal oleks käes isiklik ostukorv. Algul ajas see vihaseks, siis hakkas hullupööra nalja tegema. Olime sammu kaugusel kodanikuteaduse eksperimendist stiilis r/publicfreakout.

Saatsin oma magistritöö kondikava juhendajale; juba nädal aega ei ole sealt tulnud kippu ega kõppu. See teeb natuke ärevaks. Veel ärevamaks teeb see, et mul on esmaspäeval t-t-tööintervjuu. Ja k-k-koosolek, kus arutatakse meie osakonna tulevikku. Ja üks p-p-professor kutsus mind koos p-p-publitseerima. Seda k-k-kõike on juba peaaegu nagu liiga p-p-palju.

Kuidas ma õpin. Või siis mitte.

Posted in * by tavainimene on 12/09/2021

Loenguslaid: “Mittetõenäosusliku valimi põhjal ei tohiks teha järeldusi üldpopulatsiooni kohta.”

Mina: “Mhh, kui igal ankeeditäitjal püssimees kõrval ei seisa, siis tekib ju algselt kuitahes tõenäosusliku valimi puhul iseselekteerumise või mittevastamise viga?”

[guugel guugel]

Google: “Self-selection bias is a major problem in research in sociology, psychology, economics and many other social sciences. See Wikipedia.”

Wikipedia: “The Roy model provides one of the earliest academic illustrations of the self-selection problem. /…/ Roy’s original paper deals with workers selecting into fishing and hunting professions, where there is no uncertainty about the amount of goods (fish or rabbits) that will be caught in a given period, but fishing is more costly as it requires more skill. The central question that Roy tries to answer in the original paper is whether the best hunters will hunt and the best fishermen will fish. While the discussion is non-mathematical, it is observed that choices will depend on the distribution of skills, the correlation between these skills in the population, and the technology available to use these skills. /…/ A famous example by James Heckman and Bo Honoré who study labor market participation using the Roy model, where the choice equation leads to the Heckman correction procedure. /…/ Under the assumption that the error terms are jointly normal, we have E[ω| X,D = 1] = Xβ + ρσυ λ(Zγ), where ρ is the correlation between unobserved determinants of propensity to work ε and unobserved determinants of wage offers u, σu is the standard deviation of u, and λ is the inverse Mills ratio evaluated at Zγ. This equation demonstrates Heckman’s insight that sample selection can be viewed as a form of omitted-variables bias, as conditional on both X and on λ it is as if the sample is randomly selected. The wage equation can be estimated by replacing γ with Probit estimates from the first stage, constructing the λ term, and including it as an additional explanatory variable in linear regression estimation of the wage equation. Since σu>0, the coefficient on λ can only be zero if ρ=0, so testing the null that the coefficient on λ is zero is equivalent to testing for sample selectivity.”

Mina: “AAAAaaaa…..”