tavainimene

Eesti keele aasta

Posted in * by tavainimene on 27/11/2019

Kuulutan välja sõbraliku võistluse, leidmaks täpset, suupärast ja heakeelset  vastet lausetele “see on okei” ja “see ei ole okei”. Parimatele pakkujatele autasuks teiste kommentaatorite kiitused. 

Ma saan aru, aga

Posted in * by tavainimene on 25/11/2019

Prominentne haridustegelane kurtis lehes, et lasteaial või koolil ei ole laste ja perekondade korrale kutsumiseks muid võimalusi kui veenmine. Noh, Tallinna linn on ju teinud valitsusele ettepaneku anda munitsipaalpolitseile vahetu sunni ja erimeetmete rakendamise õigus — nüüd tuleks lihtsalt kiiresti õpetajatele korrakaitseametniku staatus anda ja olemegi sammu lahendusele lähemal. Kui lapsevanem väga plõksib, saab taserit maitsta.

Aga tõsiselt.

“Õpetajate jõustamiseks tuleks neile anda seaduslik õigus õpilastega seonduvates küsimustes koos tugispetsialistide, õppeasutuse juhtkonna ja koolivälise nõustamismeeskonnaga otsuseid vastu võtta.”

Et siis seltskond isikuid saab õiguse näiteks laps perest eraldada ja eriinternaatkooli saata. Kas see seltsimehelik kohus langetab otsuseid ühehäälsuse või häälteenamuse põhimõttel? Kuidas toimub sinna liikmete valimine või määramine? Kes kontrollib hääletuse õiguspärasust? Mul on nii palju küsimusi.

“Samas näitab praktika, et paljud vanemad ei soovi, et eripedagoog, logopeed või psühholoog tema last arendaks.”

Ma siiski kahtlustan, et praegu on rohkem neid vanemaid, kes väga sooviksid oma lapsele logopeedi või psühholoogi abi, aga spetsialisti pole kuskilt võtta? Teeks alustuseks selle asja korda?

OK boomer

Posted in * by tavainimene on 21/11/2019

Muidugi jäävad abiturientide kirjandid kehvemaks. Infantiilsemaks, tekstilises mõttes vaesemaks. Muidugi ei loe gümnasistid klassikalist kirjandust. Klassikalised romaanid on kirjutatud täiskasvanute poolt täiskasvanutele ning räägivad täiskasvanute probleemidest. Nüüdisaja noored elavad pikale venitatud lapsepõlves, nende lektüür on heal juhul koomiksid ja muinasjutud. Neljakümneselt ehk saavad täiskasvanuks. Neljakümne viieselt avastavad, et on makahantud vanurid. […] Aga mõtle nii,et ega nemad pole maailma niisuguseks teinud. […] Ei, pole vaja sundida lapsi eksamihirmuga lugema “Vendi Karamazoveid”. See oleks … perversne. 

Tedison

Posted in * by tavainimene on 13/11/2019

Ehk siis mitte essa, vaid tessa — Edisoni järel. Iga kord, kui mul tuleb mõni tore idee, selgub, et keegi on selle asja juba kuskil ära teinud. Näiteks näotuvastusega kassiluuk välisuksele. Kassi näo tuvastusega. Ära tehtud. Ma ei jõudnud veel õieti oma tulevase rikkuse kulutamisest fantaseerima hakatagi.

Ähh, tuleb vaesena edasi elada.

Lõin lehe lahti ja minu vaese-identiteet ärritus kohemaid.

“Stabiilsuse ja ettearvatavuse olulisust töös on ülehinnatud /…/ inimest motiveerivad proovikivid, mitte rutiin.”

Väike parandus: inimestele võivad meeldida proovilepanevad tööülesanded, aga neile meeldib stabiilne ja ettearvatav sissetulek, sh töötasu, mille eest maksta üüri või eluasemelaenu.

“Kas hipsterilinnaku edukaima pagaritöökoja pidamiseks on vaja linna parimat kondiitrit või hoopis linna parimat turustajat?”

Et asi käima läheks, on vaja parimat kondiitrit. Kui äri edeneb, tekib vaba raha, et palgata turustaja. Turustaja soovitab kondiitri arvelt kokku hoida ja osta saiad sisse hulgilaost külmutatuna. Sic transit gloria panis.

“Miski ei õigusta töötaja kohtlemisel totuvõitu tööjõuühiku ja ekspluateerimise ohvrina /…/ inimesed on nutikad ja hakkajad”

Globaalse veebikaubandushiiu laotöötajad ilma püsiva lepingu, ravikindlustuse ja pensioniplaanita on ilmselgelt nutikad ja hakkajad, kui nad pissivad pudelisse, sest vetsupausid pole lubatud.

Ruraalkonversatsionalist

Posted in * by tavainimene on 07/11/2019

Seitsmeminutise taksosõiduga raudteejaamast tööle jõudsime taksojuhiga läbi võtta teemad lasteaia õppekavast kuni metsavendluse ajalooni.

Taksojuht: “Aga kuuekümnendal Siberis, kui seitsmes klass lõpetas, olid lauad lookas viina täis, öeldi, et nüüd olete elluastujad … jah … viis seitsekümmend küsin teilt.”
Mina (münte otsides): “Et siis kuus põhimõtteliselt …”
Taksojuht: “Ei, ma otsin teile kolmkümmend senti tagasi, oleme ikka ausad. Nojah, Tallinna inimesed on rikkad …”
Mina: “Ma tulin Valga rongi pealt.”
Taksojuht: “No siis ma annan teile viiskümmend.”

Juhtimine 101

Posted in * by tavainimene on 30/10/2019

Kui sulle tundub, et sul on kogu aeg palju tööd, siis lihtsalt tööta kiiremini. 

Usutaganeja

Posted in * by tavainimene on 13/10/2019

Häälikuanalüüs ei toeta ei kõnelemis-, kuulamis-, lugemis- ega (õige)kirjaoskuse kujunemist. Kõnelemisoskust toetab kõnelemine. Kuulamisoskust kuulamine. Ja nii edasi. 

Kuueaastane laps ei saa aru, mis on häälik, mis on pikk ja mis ülipikk häälik. Isegi foneetikud ei saa sellest lõpuni ühtmoodi aru. Seitsmeaastasel lapsel ei ole vajadust teada, missugused on sulghäälikud.

Lasteaed/kool ja kodu veavad eri suundades. Lasteaias õpetatakse, et sõnas “kass” on kolm häälikut, sõna “banaan” algab p-häälikuga ja sõna “jänes” algab i-häälikuga. Kodus õpetatakse, et sõnas “kass” on neli tähte, diivan algab deega ja jänes jotiga. Laps on plastiline materjal ja kannatab selle jama välja, aga kasu tal sellest ei ole.

Ükski inimene ei tugine kirjutades pähe õpitud häälikuühendite õigekirjareeglitele. Õigekiri kujuneb välja kirjasõnarikkas keskkonnas viibides ja piisavalt palju lugedes ja kirjutades.

Lõpetage see noopide ladumise jura ära. Selle asemel lihtsalt lugege lastele toredaid raamatuid ette või laske parematel lugejatel teistele ette lugeda või joonistage koos koomikseid või koostage piraatide salakirju või kujundage mängujuuksuri lehereklaami. 

Vana kuld

Posted in * by tavainimene on 30/09/2019

Matemaatilise tõestuse meetodid

Silmnähtavuse meetod: “Tõestus on nii ilmne, et me ei hakka seda siinkohal ära tooma.”
Ühehäälsuse meetod: “Kas kõik on poolt?”
Kujutlusvõime meetod: “Kujutlegem, et see on tõene…”
Mugavuse meetod: “Oleks väga kena, kui see oleks tõene, niisiis…”
Hädavajaduse meetod: “See lihtsalt peab olema tõene, vastasel korral variseb kogu meile tuntud matemaatika kokku.”
Meeldivuse meetod: “See kõlab hästi, seepärast peaks see olema tõene.”
Ajapiirangute meetod: “Ajanappuse tõttu jätan ma tõestuse leidmise teie hooleks.”
Edasilükkamise meetod: “Kuna tõestus on väga pikk ja keerukas, toome selle ära lisas.”
Juhuse meetod: “Ohoo, vaata aga vaata, mis meil siin on?!”
Ükskõiksuse meetod: “Tegelikult, keda see huvitab?”
Kamarajura meetod: ” (B Ģ P ) , $ (C Ī W )”
Defineerimise meetod: “Me defineerime selle tõesena.”
Tautoloogia meetod: “See on tõene, sest see on tõene.”
Plagieerimise meetod: “Nagu me näeme lk 289…”
Kadunud viite meetod: “Ma tean, et ma olen seda kuskil näinud…”
Kõrgema matemaatika meetod: “See tõestus nõuab kõrgemat matemaatikat, seega jätame selle vahele.”
Naeruvääristamise meetod: “Ära mängi lolli, loomulikult on see tõene.”
Terrori meetod: kui naeruvääristamine ei õnnestu…
Huvipuuduse meetod: “Kas keegi soovib tõesti seda tõestust näha?”
Loetamatuse meetod: (kriips kraaps kriibus kraabus) M.O.T.T.
Loogika meetod: “Kuna see on küsimuste lehel, peab see olema tõene!”
Enamuse poolthäälte meetod: kasutada ühehäälsuse meetodi ebaõnnestumisel.
Muutujate kavala valiku meetod: “Olgu A selline arv, mille korral antud tõestus kehtib”
Jumalasõna meetod: “Ja Jumal ütles: “Olgu see tõene!” ja see sai tõeseks.”
Kangekaelsuse meetod: “Mind ei huvita, mis te räägite – see ON tõene!”
Lihtsustuse meetod: “See tõestus taandub avaldisele 1+1=2.“
Kärme üldistuse meetod: “See toimib 17 puhul, niisiis töötab see kõigi reaalarvude puhul.”
Pettuse meetod: “Kui te kõik keeraksite hetkeks seljad…”
Härda palve meetod: “Oh pliis, pliiiiis, tee nii, et see oleks tõene.”
Analoogia meetod: “Noh, see on ju täpselt sama nagu… ”
Vältimise meetod: edasilükkamise abil tõestamise piirväärtus, mis läheneb lõpmatusele.
Konstrueerimise meetod: kui see ei kehti tänapäeval tuntud matemaatikas, leiutage omaenda uus süsteem.
Autoriteedi meetod: “Tarmo Soomere väidab, et see on tõene, seega see peab olema tõene!”
Intuitsiooni meetod: “Mul kohe on selline kõhutunne.”

Leia iks

Posted in * by tavainimene on 25/09/2019

Ritsiku juures kommentaarides tuli jutuks matemaatika. Jaa, see on hea teema! Ma oli äsja just hädas teise klassi ülesande lahendamisega teisele klassile tuttavate võtetega. Ülesanne ise oli selline:

Ei ole ju raske? 3x – 3 = 12 ja ilmselgelt x = 5. Aga kui iksidega veel ei oska? Targemad ütlesid, et siis tuleb lahendada proovimise teel. Mina ise jõudsin lõpuks selleni, et tuleb lihtsalt täita järjest kõiki korraldusi. “Siin on punased, sinised ja rohelised kuubid” — järelikult tuleb värvida üks kuup punaseks, üks siniseks ja üks roheliseks, sest siis on kõik nõutud värvid olemas. Punaseid ja rohelisi on võrdselt? On, kumbagi üks. Siniseid on kolme võrra vähem kui punaseid? Ei ole! Järelikult tuleb kolm punast juurde värvida. Hakkame otsast peale. On punased, sinised ja rohelised kuubid? On. On punaseid ja rohelisi võrdselt?  Ei ole. Värvime kolm rohelist ka juurde. Hakkame otsast peale. Kas kõik kuubid on kas punased, sinised või rohelised? Ei, mõned on värvimata. Värvime ühe sinise juurde. Nüüd tuleb veel üks punane ka juurde värvida ja siis üks roheline. Kontrollime — jah, nüüd on kõik tingimused täidetud.  

Aga seegi on ju minu, vanainimese tarkus. Kas ma teises klassis oleksin osanud teha mentaalse hüppe “siin on punased, sinised ja rohelised”, seega värvime igast värvist hakatuseks ühe? Ja kas ma oleksin kolme värvimata kuubi juures taibanud, et kui igat värvi üks juurde värvida, siis tingimused P = R ja P = S + 3 jäävad endiselt täidetuks? Mul on selles osas kahtlused. Kuidas ikkagi õpetada mõtlemist? Kui seda klõpsu peas ei käi? 

Progressiivsed haridustegelased leiavad, et matemaatika tunnis ei peaks üldse niivõrd õpetama rehkendamist, isegi mitte ruutvõrranditega rehkendamist, sest selles on arvutid meist nagunii tohutult palju kiiremad ja täpsemad. Inimesed peaksid matas õppima eluliste probleemide arvutile rehkendatavaks muutmist. Aga kogenud mataõpsid ohkavad selle peale ja ütlevad, et neil on klassis kaks kolmandikku selliseid tegelasi, kellele õnnestub vaevub selgeks teha, et kolmandik on suurem kui neljandik. Eriti raske on seda teha korrektset matemaatikaterminoloogiat kasutades, mis neile jõmpsikatele kõlab arvatavasti umbes nagu saami keel. Mis andmeharidusest ja muust sellisest vikerkaareunelmast me siin targutame. 

Ma jätan siia veel kaks linki, mida ma ise pole veel jõudnud uurida. 

Youcubed

https://lagunita.stanford.edu/courses/Education/EDUC115-S/Spring2014/about

Iistern

Posted in * by tavainimene on 21/09/2019

Kuda te, kurat, nii naiivsed olete?! Sellest Võšegradi grupist kasvatab ju Venemaa endale uut Varssavi pakti!