Sinililled silmadelle
Teema kerkis üles juhuslikult ja päikselisele naljakuule vahest sobimatult. Aga.
Surnuaedade eest hoolitsemine muutub tänapäeva inimeste jaoks üha keerukamaks. Linnades on küll usinaid leskprouasid, kes käivad lausa ülepäeviti kalli kadunukese platsil lilli sättimas ja liivale värskeid rehatriipe vedamas. Maal on see asi keerukam — bussid käivad harva, bensiin on kallis, lapsed elavad Tallinnas ja lapselapsed Austraalias. Meie kalmistukultuur ei näe ju ka ette teenustasu eest ühiselt hooldatavat mälestuskividega muruplatsi, ikka peab olema individuaalkrunt. Aga pole, kes sellel krundil begooniaid kastmas käiks …
Tuhastamine pakuks nagu uusi võimalusi — urni võib ju matta kas või oma koduaia nurka. Aga jällegi, ei pruugi ju kodu jääda aastakümneteks sama perekonna omandusse. Kuidagi narr oleks jätta vanavanaisa sirelipõõsa all uusomanikele kaasavaraks.
Tuha loodusse laiali puistamine tundub paljudele hea mõte, aga keeruline on leida selleks sobivat sündsat paika. (Vaata, et ei saa veel kaela trahvi jäätmete metsa vedamise eest.) Ja siit sündiski mõte, et Eestis võiks ju olla mõned sellised mälestushiied/parkmetsad, mis oleks spetsiaalselt tuhapuistamistalituseks mõeldud. Sinna saaks kauged järeltulijad, kui soovi on, tulla jalutama ja mõtisklema ilma süümapiinadeta nonde närbunud begooniate pärast.
Pärimuse paine
Kuidas see oligi — kui sul on nõusid pestes kõht märg, siis saad joodiku mehe? Või oli see pesu pestes? Ja kui palja käega lauda pühkisid, siis said ka joodiku mehe? Või kui sul olid lauda pestes käed märjad? Ähh, vahet pole, põhimõtteliselt ega joodikust mehest mingit pääsu ei olnud.
Kaheksa küsimust mittekandidaadile
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate?
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku
Neljas tee: hüpe tulevikku
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Kombinatsioon esimesest ja teisest. Euroopa Liitu peab olema nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Pooldan lähimuspõhimõtte järgimist.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Kaitsevaldkond peaks jääma NATOle ja tema partnerlusprogrammidele. Ei ole vaja dubleerivaid ja rivaalitsevaid süsteeme, kus vastutus hägustub.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks – looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Ühtset liidumaksu kõigile kodanikele võiks ju kaaluda, näiteks 0,1% tulust. Maksude üleliidulist keskelt juhitud ühtlustamist pole vaja.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri – näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Administreerimiskulud peavad vähenema, muuhulgas tuleb otsekohe lõpetada Brüsseli ja Strasbourgi vahel pendeldamine. Vähendada tuleb kulutusi põllumajandusele ja suurtele taristuobjektidele, suurendada kulutusi uurimis- ja arendustegevusele ning hajutatud energiatootmise arendamisele.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Euroopa Liit peab keskenduma oma põhiülesandele, milleks on ühtne ja atraktiivne majandusruum. Veel kord: pooldan lähimuspõhimõtet. Suitsetamisevastaseid kampaaniaid jms oskavad liikmesriigid korraldada ise paremini vastavalt oma kultuurilistele eripäradele.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit käituma Krimmis kriisi kontekstis?
Esiteks kehastama ja jõustama ise väga selgelt kõiki neid väärtusi, mille pärast üks rahvas peaks üldse eelistama Lääne tsivilisatsiooni: demokraatia, õigusriik, inimõigused, läbipaistev ja tõhus valitsemine, konkurentsivõimeline ja dünaamiline majandus, sotsiaalne turvalisus. Teiseks olla avatud koostööks Ukrainas nende jõududega, kes on valmis eelnimetatud väärtusi omaks pidama.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Ei peaks, nagu eelpool juba seletatud.
8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis – mis komisjonis, mis valdkondades?
Ei näe ennast üldse tegutsemas Brüsselis.
Mõnele inimesele lihtsalt on maailma asjad nii selged
Loomulikult ei ole lapse saamiseks mingit muud põhjust kui see, et selle tundega, kui unesoe mudilane sulle laupäeva hommikul kaissu poeb ja käed ümber kaela paneb, ei ole lihtsalt ükski muu emotsioon maailmas võrreldav. Seks, adrenaliin ja heroiin on selle kõrval lahja värk. Teise ja kolmanda lapse saamise põhjus on aga see, et lapselt ei tohiks ära võtta õnne omada õdesid-vendi.
Õkk
Kui sa sõidad mööda maanteed Tagulast Antsla poole, siis ühel hetkel läbib sind mingi võpatus või värelus. Täpsemalt oled sina läbinud ühe nähtamatu braani. See on larüngaalklusiil.
Kasatšokki keerutades kiirelt möödub öö
Kui peaks ennustama, siis ma pakuks, et Ukraina lõheneb kaheks. Umbes nagu omal ajal Saksamaa. Ning Lääs ja Venemaa peavad siis kumbki hakkama oma lemmikut turgutama. Venemaal on pakkuda naftaraha, Läänel struktuursed reformid.
Jah, kõik oleks ju palju lihtsam, kui Lääne moraalset autoriteeti poleks viimasel ajal nii kurjasti õõnestanud nii paljud nurjumised ja nurjatused finantskriisist NSAni. (Donetski tavainimese jaoks pole ju maailmaosa Taanist Texaseni õieti lakanudki olemast kuriahne sigarijunniga Onu Sam, kellel on kaenlas aatompomm ja teises nüüd veel lisaks homopropaganda.)
Aga noh, Saksamaa sai lõpuks jälle ühendatud. Mis on ajaloo jaoks sajand või isegi kaks?
Vana ja kuri
Mis tilliga palgalõhe?! See on jälle mingi välismaalt kinni makstud lollus ja nilbus. See, et Eestis saavad mehed rohkem palka kui naised, näitab, et siin on veel säilinud mingid normaalse ühiskonna tunnused. Mehed peavadki rohkem teenima, see on nende roll perekonnas. Jätkusuutliku ühiskonna elementaarosake ei saa olla üksikindiviid. Selleks on perekond, mis koosneb mehest ja naisest — kes oma erinevate omadustega üksteist täiendavad. Mees on tugev, julge, taiplik ja ettevõtlik leivateenija. Naine on õrn ja hoolitsev kodulooja. See erinevuste pingeväli teebki nad üksteisele vajalikuks ja hoiab perekonda koos. Kui te hakkate muutma naisi rämedamaks ja mehi vedelamaks, et nad oleksid võrdsemad rahateenijad — siis ei teki enam ka perekondi, ei teki lapsi, üldse mitte midagi.
Väga Üksildane Kukk
Sama imeasja autorid on ära teeninud eriauhinna Tõenäoliselt Kõige Raskemini Loetava Kirjatüübi Eriti Suures Ulatuses Juurutamise Eest.
(Ma olen elus ise palju imelikumaid asju teinud, aga mulle pole selle eest nii palju makstud. Ja mul on lihtsalt paha tuju.)
Aga teisalt
Väikeses avatud majanduses 21. sajandil ei kehti enam 60 aastat vanad õpikuvalemid. Sa langetad makse, eksju, et elavdada sisetarbimist — aga need nadikaelad põrutavad otsejoones netti ja tellivad Hiinast mingit padajanni.
3 kommentaari