Kassandra

Ma ennustan, et ilma Mart Laarita jäänud IRLiga läheb samuti, nagu ilma Villu Reiljanita jäänud Rahvaliiduga.

Teiseks ma ennustan, et viie aasta pärast räägivad praegused “reformikommud-on-rahva-paljaks-varastanud”-netikommentaatorid heldimuse ja kahetsusega “vanast heast Ansipi valitsusest, kui vähemasti oli […]”

Lilled Algernonile

Pärast nelja kuud kolesteroolinälgimist ja kaht kuud zumbavõbistamist on minu füüsiline vorm Polari Patenteeritud Pulsitesti järgi endiselt “väga viletsa alumise piiri peal”. Ma ei taha mõelda, mis on tolle piiri taga. Uurimata maa, kust ükski rändur ei tule tagasi, arvatavasti.

See-eest geomeetriline vorm on mul endiselt täiuslik. See tähendab — kera. Väga vähese väljavenitatusega pooluste suunas.

Nojah, väärikas keskeas inimese puhul on stabiilne paigalseis ka edasiminek, või kuidas?

Halvem uudis on see, et vaim oleks nagu iga tervisliku päevaga töntsimaks muutunud. Mõtteid lihtsalt ei teki või siis kakerdavad nad loiult peas ringi ning suunduvad lõpuks sohu ja rappa. Vähegi keerukama kirjatöö lugemine ajab võitmatu une peale, kudumine ja raadio on veel enam-vähem jõukohased ajaviited. Kas nii ongi? Nii jääbki?

Lööklaulumeistrivõistlus

Eesti eurolaulu kohalik poolfinaal ajas ajuti itsitama ja siis jälle nägu piinlikkusest diivanipatja peitma. 

Alles lugesin kuskilt Adele’i meenutust, kuidas ta käis Pinki kontserdil ja laulja hääl olevat lavalt teda tabanud tuuletunneli jõuga. Jah. Laul olgu ilus tuline oja, mitte titepiuks.

Teiseks meenus kriitikute hinnang Briti  talendisaate-imelapse esikplaadile: kõik noodid on õige kõrguse ja pikkusega, aga tundub, et ta ei saa aru, millest laulab. Nii olid mõnel eurolaulukandidaadil ka minu meelest sisu ja vorm või sõnad ja viis pentsikus vastuolus, mõnel puudus aga sisemine dünaamika (sissejuhatus, sõlmitus, pinge kasv, kulminatsioon, lõpplahendus).

Tundub, et lihtsat muusikat, erinevalt avangardist ja undergroundist, pole üldse lihtne kirjutada. Mõtled küll, et mis see siis pole — ABABCB ja I – V – vi – IV, aga televaataja kortsutab kulmu ja suundub kööki külmkapi juurde.

Näis, mida siis nädala pärast pakutakse.

 

Ainetevaheline integratsioon

Jalakäija läbib 193meetrise ringi keskmiselt 102 sekundiga, tehes selle aja jooksul 228 sammu.

Missugune muusika sobiks talle sammumise taustaks pleierisse? Kust saaks seda seaduslikul teel osta? Kavanda käepärastest materjalidest lihtne abivahend pleieri kaasaskandmiseks jalakäijale, kelle dressipükstel puudub tasku.

Musta lipu valguses

Abiks Ansipile

Head kaasmaalased!

Kõigepealt lubage mul südamest vabandust paluda oma mõtlematus ägeduses öeldud sõnade pärast. Kannatuse katkemine ei vabanda sarkasmi seal, kus nii väga vajatakse rahulikku arutelu.

Mul on tegelikult suur rõõm, et nii paljud inimesed on hakanud huvi tundma riikidevaheliste lepete sisu vastu ning valmis aktiivselt oma seisukohti avaldama. On igati kiiduväärt, et inimesed on mures sõnavabaduse ja oma privaatsuse kui väga oluliste õiguste pärast. Interneti pakutavad ääretud võimalused ja vabadused on lühikese ajaga muutunud tõepoolest inimõigusena tajutavaks. Seega on arusaadav, et netikasutuse reguleerimine tekitab ühiskonnas huvi ja diskussiooni.

Viimasel ajal on kostnud murelikke sõnavõtte seoses võltsimisvastase kaubandusleppega, mida tuntakse lühendi ACTA järgi. On esitatud oletusi, nagu annaks nimetatud lepe suurkorporatsioonidele ebaproportsionaalselt suured privileegid tavaliste netikasutajate suhtes. Kõlanud on sõnad “jälitustegevus” ja “tsensuur”. Meie ajalooline kogemus teeb meid arusaadavalt niisuguste kahtluste suhtes tundlikuks.

Julgustan kõik võtma ette nimetatud kaubandusleppe tekst ja see läbi lugema. Tõsi, selles on pikad laused, kuid ma usun meie nutika rahva haritusse. Küllap näete: ACTA ei anna meelelahtustöösturitele õigusi tulla YouTube’ist videote vaatajal käsi raudu panema. See paneb üksnes lepinguosalistele riikidele kohustuse näha seadusega ette karistused loomevarguse ja võltsimise eest. Eesti seadustes on need paragrahvid juba aastaid olemas. Küsite: aga milleks siis veel ACTA? See on diplomaatiline žest, millega meie riik kinitab lihtsalt veel kord oma head tahet tõkestada kuritegevust.

Ma olen osaliselt nõus diskussioonis kõlanud kriitikaga, et loometöösturid pole tehnoloogilise arenguga piisavalt kiiresti kaasa läinud. Jah, tarkvara, filmide, muusika ja e-raamatute seadusliku allalaadimise võimalusi võiks ja peaks olema rohkem. Moodustamisel on ministeeriumidevaheline töörühm seadusliku digitaalse kaubanduse edendamiseks. Muide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja lepetega ühinemine on Eesti jaoks üks võimalus saavutada seda, et meie väikest turgu arvestataks.

Kallid sõbrad, mõelgem korraks asja üle järele. Piraatlus võib meie meeles küll seostuda vabaduse, seikluse ja romantikaga, kuid olemuselt on siiski tegemist varguse ja röövimisega. Isegi ahne kaupmehe karistamiseks on aus viis tema kraami mitte osta, mitte  poe uks lahti muukida ja ripakile jätta või sealt näpatud kraami kokku osta.

Mõistagi ei esine tänapäeva piraadid vereplekilises särgis musta surnupealuulipu all. Nad on palju kavalamad. Failijagamisärimehed maskeeruvad murelikeks kodanikuaktivistideks, kes räägivad infovabadusest.

Lugupeetud kuulajad, ärge laske ennast kiskuda etturitena sellesse sõtta. Säästkem oma valvsus nendeks hetkedeks, kus seda tõesti vaja on. Laupäevaks lubatakse toredat talveilma — mingem hoopis suusatama.

ACTA for Laypeople

Igasugune selline suurem seadusemuudatus tähendab tavainimese jaoks üldiselt ainult seda, et miski läheb oluliselt kallimaks.

P.S. Võtsin ennast kokku ja lugesin selle kurikuulsa dokumendi läbi. Nüüd ei saa ma enam üldse aru, mille pärast kogu see märul käib. Seal pole ju midagi, mida juba ei võimaldaks meie praegu kehtivad seadused, leppe allkirjastamine on rohkem sihuke riikidevaheline viisakusavaldus.

Riskides progressiivse noorsoo vihaga: minu meelest, kui tunnustada autori õigust vabalt otsustada, kas, kuidas, kellel ja mis tingimustel lubada oma loomingut kasutada, siis on mingis vormis acta selle vältimatu tagajärg. “Information should be free” tähendab, et seda peab igaüks saama vabalt luua, mitte igaüks tasuta tarbida. Madonna laulude kuulamine, Spielbergi filmide vaatamine ja Adidase dresside kandmine ei ole mingi inimõigus. Aga kisub sinnapoole, et “olen nii harjunud varastama, et kuidagi see tundub mulle väga õige”.

Tõepärane ja uskumatu

Uudis, et Mustpeade vennaskond tahab oma Tallinna maja tagasi, kõlas üpris lõbusalt. Loodame, et Mõõgavendade ordu õigusjärglane kuskil salamisi oma kvaliteetkinnisvara järele hammast ei ihu.

Vaatleme linnalinde: külmavares

Kolm kampsunit, neist kaks villased, ja kaks paari pükse, neist pealmised fliisvoodriga. Ega mantli alla palju rohkem ei mahuks ka. Kui veel külmemaks läheb, siis tuleb pealepoole mingi saanitekk või koormakate lisada.

Käed on lambanahast labakutele vaatamata punetavad ja katki. Kurekindad. Ükski salv ei aita, kaasa arvatud paljukiidetud  kaheksa-tunni-kreem, tuntud ka kui Röögatult Kallis Lõhnastatud Vaseliin.

Ma ei saa aru, kas see paganama kolesterool toimis kuidagi antifriisina või?