Juuli lõpp

Villisin pudelitesse kaheksa liitrit õuna- ja kaheksa liitrit marjaveini (edaspidi: vein). Rohkem polnud pudeleid, ülejäänud vein tuli ära kallata. Köögilaud ja põrand lainetasid ka veinist, kuna ma olen sifooni käsitsemises koba. Aga kõik sai ära kuivatatud ja pudelitele termokahanevad kapslid peale föönitatud. Vaatepilt on uhke. Võib-olla peaks tõesti Kristallkuuli viidatud kleepsutrükikojast tellima sildid Koidu Kuld ja Eha Puna (koos lisainfoga “teisest klaasist alates läheb heaks”). Siis jääb üle ainult välja mõelda, mis selle veinilaariga peale hakata. 

Tundub, et sellesuvisest hoidistamise vaevast säästavad mind lahkesti vihm (maasikate osas) ja rästad (kõige muu osas). Ei saa salata, et tunnen teatavat kergendust. Moosi nagunii keegi ei söö ja morsile eelistatakse vett. Nii et nädala trivia “angervaksaõied annavad hoidistele lisatuna neile peene mandlimaitse” läheb muu kasutu trivia hulka. 

*

Savisaare nimekirjast kuuldes süttis minus lootus, et ülitüütud rallispordiuudised tõrjutakse nüüd portaalides korrakski teisejärgulisele kohale. Aga ei midagi. Mike Pence, ole nüüd sinagi mees. 

Kehtestada küllus!

Inimesed, kes seda kodanikupalga joru ajavad, näivad mitte tegevat vahet miljonil ja miljardil. 

*

http://arvamus.postimees.ee/4178529/kaspar-kurve-kodanikupalk-ehk-vasak-ja-parempoolsuse-tervitatav-surm
http://arvamus.postimees.ee/4187791/jaanus-nurmoja-eesti-kodanikupalga-poliitikat-peame-kujundama-ise

Kant. Immanuel Kant.

Aga rapsipõllul selfitajad teadku: ei loe mitte see, kui vähe kahju sina teed; loeb see, kui suur kahju sünniks, kui kõik teeksid nii nagu sina. 

Vaev on vana olla

Õiguskantsler avastas, et hooldekodudes ei hoolita eriti klientide inimväärikusest. Jah, kahjuks on tal õigus. Kahjuks ei jaga ma tema optimismi selles suhtes, nagu oleks võimalik ilma märkimisväärse lisarahata ja ainult natukese  täiendkoolitamisega asja oluliselt parandada.

Ideaalis võiks hooldekodu olla koht, kus inimesel on oma vähemalt esialgu oma privaatne tuba. Invatualeti ja -duširuumiga, võib-olla ka kööginurga ja verandaga. Võimalusega tuua kodust kaasa isiklikke asju, riideid, lemmikkiiktool ja -kummut. Toateenindusega ja tugiisikuga, kes hommikul tervitab, keerab kalendris õige lehe, räägib päevauudistest, utsitab voodist üles tulema, pesema ja riietuma. Võimete piires sotsialiseeruma, midagi füüsilist tegema, võimlema jne.

See asutus, kus on mitmekohalised palatid, peaks juba olema hooldushaigla. Aga isegi seal tuleks hooldatavaid püüda võimaluse piires aktiveerida. Ja voodite vahel peaksid olema kardinad või sirmid. Ja kuidagi tuleks vältida olukorda, kus üks memmeke sööb lõunat ja kohe tema kõrval istub teine potitoolil. Isegi kui jääb mulje, et kumbki nendest memmekestest ei jaga enam ammu maad ega ilma. Ja kui need memmekesed enam külgegi keerata ei jõua, siis võiks neil vähemasti külje all olla lamatistevastane madrats.

Meie hooldekodud, nii palju, kui mina neid näinud olen, on kuidagi “kaks ühes”. Klient kirjutatakse sisse ja talle antakse pesulaost selga asutuse pidžaama. (Sest kes jõuaks nende isiklikke pitspluuse ja villaseid kampsuneid pesta — igat eraldi režiimil!) Ta suunatakse palatisse — voodisse pikutama. Kõige meelsamini näekski personal, et ta seal terve päeva muudkui pikutaks ega kooserdaks ringi. Kukub veel maha või eksib ära. Ei — las pikutab! Mis võimlemine, nalja teete või? Kes jõuaks neid kantseldada? Kust see personal võetakse?

Voodirežiimi jõustamisel on suureks abiks see, et klient jäetakse voodisse teki alla püksmähkme väel. Nii on ju talle endale mugavam! Hakka neid pükse iga kord maha kiskuma, pea’s see äpardus ei juhtu. Aga pideva pikutamisega jääb vanainimene üsna kiiresti nõrgaks. Siis ta ei jaksa ega tahagi enam liigutada. Siis tulevad lamatised, siis veremürgitus ja surm. Veab, kui see surm tuleb suhteliselt kiiresti. (Tervislikud eluviisid — et jõuaksid vanadekodus kauem mädaneda!)

Aga ega keegi ei ole selles süsteemis kuidagi pahatahtlik või eriliselt kalk või hoolimatu! Ei, need on kenad inimesed, kes teevad oma tööd oma parima arusaamise järgi ja olemasolevate võimaluste piires. Lihtsalt — elu ongi selline. Ja kõik need õiguskantslerid on ju natuke elu-võõrad.

Omaette huvitav nüanss on see, et kui te viite oma eaka lähedase hooldekodusse, siis ega te ei teagi, mida teil on põhjust oodata või eeldada. Mingit lepingut teiega ei sõlmita. Ja miks peakski — teenuse saaja on ju eakas. Teie ei ole kohtu poolt tema eeskostjaks määratud? Vaat just. Muide, ega eaka endaga ei sõlmita ka mingit lepingut. Mitte kuskil pole kirjas, kes peaks hooldama tema varbaküüsi või lõikama tal juukseid või mitu korda nädalas teda tuleks viia õue värske õhu kätte. Pole lepingut, pole hooldusplaani, pole spetsifikatsiooni ega standardit. Teeme, nagu saame.

Oh jah.

Mis mind aga päris närvi ajab, on see, kui ilmuvad välja need tüübid, kes ütlevad, et “lahenduseks on kogukond”. On või? Päriselt? Mitu korda nädalas teie isiklikult olete valmis naabrimemme kakaseid pükse pesema? (Teate, et see lõhn tuleb ka läbi kummikinnaste?) Kas te saate töölt minema tormata igal hetkel, kui kõrvalmaja taat häirenuppu vajutab? Ja kui kiiresti te kohale jõuate? 

Oh. Jah. 

See pole päevitus, see on rooste

Ilma üle virisemine ei ole enam originaalne. Aga minu ammune idee on muutunud aktuaalsemaks kui kunagi varem. (Asukoht võiks olla mõne elektrijaama vms lähedal, kus on soojusenergia ülejääk.)

Palun, EAS, mõelge natuke. Mis kosmose teemapark Põltsamaale? Tehke asju, mida inimesed päriselt vajavad. 

Suveaeg on see

Kallis päevik. Käes on juuli. Väljas on sooja umbes viis kraadi ja iga jumala päev sajab vihma. Lähema nelja nädala prognoos midagi paremat ei luba ka. Kurgid-tomatid kiratsevad, see-eest on murusse kasvanud mitmesugused seened. Kas peaks hoopis neid marineerima? 

Kehva puhkuseilma vastu parim ravim on teadagi töö. Aga kolme töökoha pidaja kohta käib nagunii see ütelus, et labidamees puhkab siis, kui liiv lendab. 

Kaks amatööri valasid mul sauna põrandat. Tulemus: põranda kalle on vale ja trapi äravoolutoru kalle on ka vale. “Sul sai siia hoopis bassein,” resümeeris väga tabavalt kolmas amatöör. Nüüd siis kümblen basseinis, kuni õnnestub leida uued amatöörid, kes kogu selle jama jälle lahti lõhuvad.  Või oleks odavam osta pump?

Juuksur nentis hiljuti, et mul ei olevat veel üldsegi halli peas. Ausalt ei saa aru, milles viga; minu taga küll asi ei seisa.