Luutsinapäev

Kes siin hiljuti jagas uudist sellest, kuidas USA üliõpilased saavad spikerdamisvastasest tehnoloogiast paanikahood? Ja mina mugistasin naerda? Enneaegu. Selgub, et meil on sel nädalal andmebaasides arvestustest, mille tegemiseks on tund aega ja sisse peab olema lülitatud ekraanisalvestus. Hissand. Ma mäletan, et kui ma kunagi ekraanisalvestust katsetasin, arvas mu arvuti hiljem tükk aega, et ma olen epic gamer. Paanika tundub hetkel täitsa asjakohane reaktsioon. Huvitav, mida nad loodavad sellelt salvestuselt välja lugeda, kui test on avatud materjalidega? Et ma olen erakordselt koba kahe sõrmega tippija? (Miskipärast tuleb meelde hiljuti loetud anonüümne netikommentaar, mis kõlas umbes nii, et “kvantarvuti arvutab kurat teab mida ja niipea, kui sa lähed uurima, mida ta arvutab, on tegu vaatlejaefektiga ja kogu arvutus läheb pekki”.) Ei imestaks, kui varsti toodaks turule ExamCam, mis tuleb riputada enda pea kohale lakke jne.

Ärevuse ja paanika vähendamiseks ostsin — reklaami ohver! — endale raskusteki. Sellise kergemat sorti, seitsmekilose. Eip, see ei lähe mitte. Minu puhul ei tekita raskustekk mitte lohutava kaisutuse, vaid lämmatava luupainaja efekti. Käed-jalad surevad ja hingamine tahab kinni jääda. Eks ta ole.

Tuju teeb paremaks see, et mul on nüüd lõpuks tõesti köögis kraanikauss, kus ma saan nõusid pesta. Ja töötasapind. Must matt töötasapind! Kui väikekodanlik on võimalik olla!? Soetan tasapisi musti matte köögividinaid, püüdes mitte mõelda plastireostusele ja kliimakollapsile. Sellesse viimasesse annan ma nagunii juba üüratu panuse seoses kodukontoriga — kui muidu oleks mul päeval toas 12 kraadi, siis nüüd tahaks ikka, et oleks vähemalt 20. Puid kulub suurel kiirusel ja hulgakaupa.

Peeglike, peeglike

“Zoom, Skype või Teams? Loomulikult valin ma selle, kus ma ekraanil kõige parem välja näen!”

AB, hakka pähe!

Mul on andmebaaside teooriale nii palju etteheiteid. Relatsioonis kehtivate funktsionaalsete sõltuvuste pere — no olgu, neelame alla. Isikukood määrab ära sinu eesnime ja perenime, arusaadav. Aga selle pere sulund sisaldab kõiki peres kehtivatest sõltuvustest tuletatavaid sõltuvusi (isikukood määrab ära iseenda, isikukood pluss eesnimi määravad ära iseenda ja perenime jne jne). See pole mingi sulund, see on mingi … kärgpere või kaassõltlaste pere või ma ei tea mis. Sulund peaks olema midagi väikest, kitsast, piiratut ja suletut. Kui raske on sellest aru saada, matemaatikud? Ma ei hakka üldse võtmete teemal — sajane kimp on “supervõti” ja see üks, mis neist keerab, on “kandidaatvõti”. Phähh. Ja kui te kirjutate tahvlile oma sümbolites (∪) “hulkade U₁, U₂, … U_k ühisosa”, siis minu silmis ja kõrvus kõlab see nagu üksainus pikk, kurb ja kaeblik ulg või huige.

PS Kui juba kaeblemiseks läks. R? Nagu päriselt? Ma ei saa ikka veel öelda “Siri/Alexa, leia mulle Euroopa Sotsiaaluuringu viiendast voorust Soome kohta haridustaseme ja demokraatiaga rahulolu korrelatsioon”? Mille jaoks ma seda tehisintellekti treenin siis tuletõrjehüdrante ja valgusfoore klikkides iga jumala päev?