tavainimene

Kuningad ja kapsad

Posted in * by tavainimene on 28/04/2020

Maaeluminister arutab, et 1200 peret võiks liikuda linnast maale elama ning rajada seal 15-20 hektarise “elatustalu”.

Samuti arvab ta, et maapiirkonnas on teede küsimus kõige tähtsam: “Kui seal elada, on auto hädavajalik ja autode liikumine mööda mugavaid teid on üks võimalus, kuidas inimesed maale tuua. Oleks loomulik, kui saad autoga sõita mööda mustkatet ilma, et peaksid muretsema, kas linna teatrisse minnes pead auto uuesti üle pesema.”

Samuti arvab ta, et inimesed võiksid soovida töötada põllumajanduses sellepärast, et seal saab vaadata toidu ahela algust ja olla üks osa toidu tootmisest.

Samuti arvab ta, et kapsaid koristama võiks sügisel põldudele saata gümnasistid.

Ma ei saanud sellest jutust küll täpselt aru, kas need gümnasistid võiksid sinna kapsapõllule suunduda vabatahtlikult ja palga eest või oleks see kohustuslik suunamine, umbes nagu ajateenistus. Toiduteenistus. Kapsateenistus. Ma kardan, et kui talunik peaks gümnasisti linnast põllule vedama, temaga lepingu sõlmima, talle ohutute töövõtete koolituse läbi viima, töövahendid andma, lõunasuppi serveerima ja veel palka maksma, siis oleks mõistlikum need kapsad maa sisse künda.

Mõte, et inimene tahab töötada põllumajanduses sellepärast, et näha, kust tuleb toit (ja ehitusel ilmselt vastavalt selleks, et näha, kuidas kerkib hoone), on muidugi imeilus.

See elatus- või elustiilitalude jutt paneb mind küll ohkama. Selleks, et 20-hektarise köögivilja- või marjakasvatustaluga alustada, peab olema päris palju oskusi ja riskijulgust ja kapitali ja vara, mille müügist elada, kui lõpuks selgub, et see asi ikka pole nii lihtne. No ja muidugi ei tohiks enam soovitavalt olla kooliealisi lapsi. Või kui on, siis olgu neid nii palju, et nad ei vaja seltsiks sõpru (kes elavad kaks elatustalu edasi). Ja ärgu olgu neil nõudlikumat sorti hobisid (tennis, tšello, ujumine). Ja kindluse mõttes ka mitte erilisi hariduslik-akadeemilisi ambitsioone ja kindlasti mitte mingeid tervisemuresid ega erivajadusi.

Aga see mööda mustkattega teed teatrisse vuramine … teate, kui te ikka väga armastate teatrit, siis ma ei soovitaks maale kolida. Üks asi on see, et kuidagi vale on maaelu tähtsaimaks aspektiks pidada võimalust kiiresti linna pääseda. Pääseda. Teine asi on see, et kui oled mõnda aega maal elanud, siis tundub mõte sellest, et peaks hakkama teatriõhtuks kell neli pesema ja sättima ning koju jõuaks kaugelt pärast südaööd, äärmiselt ebaahvatlev. Eriti kui arvestada piletite hinda ja pakutava kunstilist taset. No ei ole asi seda väärt. Maainimene peab ümber häälestuma. Vaatad sea lõualuu kallal askeldavat varest ja teatrit on nii et.

Aga jah. Ilmselgelt ma mõtlen veel vanas paradigmas. Pandeemia võib ju kõike muuta. Meiegi külla olevat linnast päris mitu peret ära pagenud. Aga kas suvekodudest päriskodud saavad — ja kui kauaks, — seda näitab aeg.

Uus reaalsus

Posted in * by tavainimene on 18/04/2020

Arvatakse, et see kroonviirus võib meile siia uitama jäädagi, samamoodi (ainult hullemini) nagu gripp. Mis siis saab? Kas me harjume ära ja lepime sellega, et iga ajaleht saab paar surmakuulutuste lehekülge juurde ja iga nädal on seal paar tuttavat nime? Või püüame kuidagi oma tegemisi kohandada? 

No näiteks kontaktivabad näomaskiautomaadid ja desinfitseerimisjaamad kaubandus-, teenindus- ja meelelahutusasutuste välisukse juures.
Üldse kõik toimingud maksimaalselt kontaktivabaks — iseavanevad uksed jms.
Avalikele tualettidele, ukselinkidele, istepinkidele, prügikastidele, ostukorvidele jms regulaarne automaatdeso aktiivhapnikuga vms.
Ventilatsioonisüsteemid ümber disainida, lisada desinfektsiooniprogramm.
Istekohtade paigutust igal pool hõrendada.
Koroona kiirtest, mis toimub puhumisega nagu alkomeeter, annab vastuse sekunditega ja positiivse vastuse korral saadab hoiatuse kõigile telefonidele, mis olid pikemalt lähikontaktis.
Isiklik riskiprofiil vastavalt vanusele, soole, terviseandmetele, töö iseloomule ja käitumisharjumustele (nt välisreisid, kokkupuuted välismaalastega) — telefon annab hoiatuse, kui satub kohta, kus rahvast, sh riskirahvast on liiga tihedalt koos. 

Mis see maksab? Kes selle kinni maksab? Kas sellest on kasu? Kui see hoiab ära mõned viirusesurmad aga on väga kallis, kas seda siis peaks tegema? Kui see on väga kallis ja hoiab ära ainult mõned viirusesurmad, siis kas on võimalik, et see toob kaasa kellegi infarkti või fataalse raviviivituse või enesetapu? Või kui see on väga kallis, siis äkki see tähendab hoopis tarbimise ja majanduse kasvu ja seeläbi inimeste tervise paranemist?

Uhke oleks ju öelda, et ma olen nõus pigem surnuks lämbuma kui oma tarbimis- ja meelelahutusharjumusi muutma, aga no tegelikult ma ikka ei ole nii uhke.

Või äkki me ikka seekord pääseme suure ehmatusega?

Kus mu fooliummütsike jäigi

Posted in * by tavainimene on 17/04/2020

Jaa, noo, see koroonaäpp on ju mitmeti kasulik. Saad teha kindlaks, kes on viibinud kauem kui 15 minutit lähemal kui 2 meetrit mõnele koroonahaigele, abordipooldajale, kliimastreikijale …

Aeglane toit

Posted in * by tavainimene on 16/04/2020

Kartul, porgand, punapeet, sibul, pastinaak. Koorida, õhukeselt viilutada, segada õli ja soolaga, küpsetada ahjus.