tavainimene

Do-re-mi

Posted in * by tavainimene on 31/01/2010

Eilsest soomlaste euroviisust sain ma kohutava kõrvaussi — hakkas kummitama mingi ähmaselt slaavi/ungari/mustlasmuusika laadis meloodiajupp. Sõnu ei tea, pealkirja ei tea, esitajat ei tea. Kahtlusaluste ring ulatub Krahvinna Marizast Meie Meheni. Proovisin tuld tulega kustutada ja kuulasin peale igasuguseid imeasju, aga ei miskit. Kõige rohkem ajab närvi, et ei tule meelde, mis lugu see selline on.

Juba päris tüdinuna avastasin Tunespottingu. Olgu kohe öeldud, et oma küsimusele ma vastust ei saanud, aga tuju läks mitu kraadi paremaks. Masin annab teada, et tema meelest võiks minu otsitav lugu olla üks järgnevatest:

Mendelssohn, Felix: songs without words no 48 op 102 no 6
Brahms, Johannes: sonata in Eb for clarorviola op 120 no 23m
Beatles: Yesterday
Fahrbach, Philipp II: Im Kahlenbergerdorfl, opus 340
Trad.: The Unlaid Maid
Mozart, Wolfgang Amadeus: string quintet no 3 in C
Trad.: Paddy Works on the Railway

Naer saalis. Ilmselt oleks tulnud solfedžotunnis tähelepanelikum olla.

Euroviisut

Posted in * by tavainimene on 30/01/2010

Sattusin vaatama Soome kvalifikatsioonivõistlust lauluspordi EMiks.

1. Maria Lund “Sydän ymmärrää” — sulnid stiliseeritud kuuekümnendad, umbes nagu meie “Kuldsed lindid”.
2. Antti Kleemola “Sun puolella” — ballaad, mida esitab tegelane, kes on Koit Toome pluss Ott Lepland jagatud kahega.
3. Linn “Fatal Moment” — ebaveenvalt ja kuidagi mustalt esitatud rokkballaad.
4. Pertti Hietanen “Il mondo é qui” — itaaliakeelne bel canto jahtimas korraga Andrea Boccelli ja Toto Cutugno loorbereid. Üks refrään võinuks olla lauldud soome keeles, aga noh, kõik saavad ju tegelikult aru sõnast “felicita“.
5. Heli Kajo “Annankadun kulmassa” — esitaja enda kirjutatud laul tüürib kantrisugemete ja viiuliga Rybaki jälgedesse, aga on igas mõttes liiga pisike ja amatöörlik.
6. Nina Lassander “Cider Hill” — midagi Evelin Samueli või Urban Symphony laadis, malbe pop-ballaad klavessiinitoonidega. (Miskipärast ma ootasin, et Jane Austeni või Oscar Wilde’i kangelasteks riietatud päevavarjudega taustatantsijad osutuvad vampiirideks. Aga keegi ei ratsutanudki vampiiriteema populaarsusel. Ega laulnud oma armastusest sinisenahalise tulnuka vastu. Ega manitsenud inimkonda ulatama  maavärinaohvritele abistavat kätt.)
7. Amadeus “Anastacia” — ilmselt loodetakse arvukahäälelise Balkani bloki toetusele, selline oriendihõnguline lugu. Aga esitaja särk oli liiga kõrgelt kinni nööbitud ja taustatantsijad pigem sportlikud kui sensuaalsed.
8. Sister Twister “Love at the First Sight” — rokkiv tüdrukutebänd kõva lavasõu aga nõrga lauluga.
9. Eläkeläiset “Hulluna humpasta” — nagu Untsakad ja Kuldne Trio üheskoos esitamas “Leto Svetti”.
10. Kuunkuiskaajat “Työlki ellään” — kaks blondiini, bajaan, viiul (loomulikult) ja pljaska, hoogne lauluke vene või roma rahvamuusika laadis, meloodia tuli ähmaselt tuttav ette.

Ennustasin publikuhääletuse esikolmikusse lood 2, 4 ja 6, aga nendeks osutusid hoopis 6, 9 ja 10. Superfinaalis jäi neist kolmandaks 9, teiseks 6 ja esimeseks 10. Et siis Oslosse sõidab Kuunkuiskaajat.

Noh, rahva hääl on jumala hääl.  Ja sport on sport.

Süldist sushini

Posted in * by tavainimene on 30/01/2010

Ohsapaganohsapaganohsapagan. Ma sattusin eile süldipeole. See ei ole tegelikult üldse halvustavalt öeldud, lihtsalt ma ei oska paremat sõna välja mõelda. Pikalauapidu? Rahvamaja saal, eeskava taidlejatelt, estraadi- ja popiklassikat kodustav harrastusbänd ning söömalaud, mille katjate arvates “kolesterool” on ilmselt mingi reumarohu nimetus. See kõik oli nii traditsiooniline, et mõjus peaaegu rituaalsena. Olen siiamaani kergelt oimetu.

Hakkasin mõtlema selle söögivärgi üle. Komme, et kõigepealt süüakse praadi ja siis külmi “eelroogi” — kust ja mis ajast see pärit on? Kas see on Eestile ainuomane või mingi laiem Kirde-Euroopa nähtus? Kuidas näiteks Lätis on? Kas kodumajanduskursustel ja kutsekoolides on ka nii õpetatud? Või ütleb kulinaarteooria, et enne kerge eelroog ja siis tugevam põhiroog, aga kohalike tavade jõud on tugevam ja keerab selle ikka tagurpidi? Püüdsin paari vanema inimese käest ääri-veeri uurida, mis nad sellest asjast arvavad. Nad olid üsna üksmeelselt arvamusel, et “meie oludes”, arvestades köökide võimsust, tööjõu kättesaadavust, inimeste söömis- ja joomisharjumusi ning pidude tavapärast pikkust on lihtsalt niipidi praktilisem. Kui eelroog enne serveerida, virutavad näljased mehed kõhu kartulisalatist nii täis, et seapraad jääb söömata lauale jahtuma. Kui aga kohe hakatuseks kuuma praadi kõht täis süüa, teeb viin vähem liiga, ja pärast võib ju hommikuni singirullide, heeringa, marineeritud liha ja täidetud muna kallal nokitseda.

Nojah. Iseenesest huvitav, kaua selliste pidude traditsioon veel kestab. Kas seda kannavad viimastena praegused maal ja väikelinnades elavad neljakümneviiesed? Rikkamad tellivad juubeliks või firmapeoks sushikoka ja keelpillikvarteti; nooremad joovad ennast lihtsalt masinamuusika saatel kiiresti koomasse?

Teine asi veel, mille üle ma mõtlema jäin. Vaatasin rahvatantsijaid, kes reilendrit esitasid. Ehk siis vist õigemini rheinländerit. Õpikud võivad ju kirjutada, et tantsud levisid linnade ja mõisate kaudu, aga ma tahaksin nii väga suuta täpsemalt ette kujutada, kuidas see ülekanne toimus. Mõnda konkreetset intsidenti. Maatõugu mõisateenijad piilumas ballisaali ukse taga? Aga kus ja kuidas nad seda hiljem edasi õpetasid? Sama lugu muinasjuttudega — kuidasmoodi täpselt need printsesside ja lohemadude jutud ikka siia maale jõudsid?

Päevakajaline läbu

Posted in * by tavainimene on 28/01/2010

ehk tunda on reede lähenemist.

Meemida, meemida, meemida, jah

Posted in * by tavainimene on 28/01/2010

(Meem tuli, nagu ma aru saan, jankelt e. ja sesamy kaudu.)

1. Vasta all olevale kolmele küsimusele nii nagu heaks arvad. Mida põhjalikumalt, seda uhkem. Hea kui lingid jutuubi või kuhu tahes, et näidiseid kuulata saaks.
2. Anna 3-le kolmandas punktis nimetatud blogipidajale meemi “teatepulk” edasi ning teavita neid meemis osalemisest näiteks nende kommentaarilahtrisse. Või helistades kui numbrit tead. Või kolme lõdva tulbi, nukra naeratuse ja tordiga ka külla minnes.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi ja annab tuld, nii et rägastikus tuli taga.

Küsimus 1: “Kui sa saaksid vabalt valida kõikide maailma muusikute ja ansamblite seast, siis kes võiks sinu pulmas esineda ja millist lugu sa nende esituses kindlasti kuulda tahaks (ei pea nende enda laul olema, võivad coveri teha)?

Küsimus 2: “Millist laulu sa iseenda matusel kuulda sooviks ja miks?”

Küsimus 3: “Leia kolm blogijat ja põhjendades muusikavalikut seosta neid mingisuguse ansambli, plaadi või lauluga ning ulata neile teatepulk edasi.”

 

1. Minu pulmad on kardetavasti nähtus kategooriast “põhja pool põhjapoolust”, aga kui juba fantaseerida, siis üleelusuuruselt. Ma paluksin lavale ABBA: see võiks meeldida erinevas vanuses sõpradele-sugulastele ja on nii kuulatav kui tantsitav (ega pulm pole kontsertaktus). Kohustuslik päevakohane pala olgu näiteks  “Andante Andante”.

2. Enda matused on jällegi üritus, millest tahaks meeleldi mööda nihverdada, aga ilmselt ei õnnestu. Olgu siis näiteks Annie Lennoxi “Into the West”. (Tahtsin kirjutada, et “loodetavasti see on vanadekodu fonoteegis olemas”, aga teatavasti on jumalad erakordselt pahatahtliku huumorimeelega olevused ja eriti meeldib neile nöökida ateiste. Hmh jah. “Here lies an atheist. All dressed up — and nowhere to go.“)

3. Meemi edasiandmisega on nii, et ma tunnen blogijaid väga vähe ja paljudele meemimängud nagunii ei meeldi. Aga kes soovib, võib palli mängus hoida.

Polaarkarule sobib tegelikult suurepäraselt tema enda valitud theme song, aga miks mitte ka Beautiful Southi “Little Blue”:


Iibisele sobiks minu meelest Fixi “Parim päev sul veel on ees”, aga seda ma netist kahjuks lingitaval kujul ei leidnud. 

 Indigoaalane: Joni Mitchell ja “For Free”

Otsingusõnapilv

Posted in * by tavainimene on 28/01/2010

 

Koostas Wordle.

Jälle “sink sale proo”

Posted in * by tavainimene on 27/01/2010

Mul on Eesti lauljate ingliskeelsete tekstidega kogu aeg mingi kriva sees. “Enter to the party zone” ja muu sihuke. Eile kuulsin ETVst ühte uut eurolaulu, mida esitas väga kunstipärase jmestusega neiu. Pingutasin kõrvu, et saaks siis aru, millest lauldakse. Ja no tee või tina, mina kuulen refräänis, et “you’re holding a Jew in the bathroom“. Sellest sündis jabur fantaasiastseen neurootilisest juudist, kes peidab end kujuteldavate natsi-salamõrtsukate eest tualettruumi, kus teda tuleb rahustavalt emmata.

Sine ira et studio

Posted in * by tavainimene on 26/01/2010

Viimased Valged Jõud on asunud materdama lugemisaastat; kes kurjemalt, kes peenemalt. Hmh. Minu meelest on see kuidagi väiklane. Ma aiman, et neile ei meeldi kultuuriminister, ja ma aiman ligikaudu neid põhjusi — parteiline karjäär, ebapiisav kultuurisaavutuste pagas, ei ilmutanud eelarvelahingus piisavat järeleandmatust. (Liiga naine, lõppude lõpuks. Sädistis sihuke. Ja noh, ega täpselt ei mäletagi, mis ta valesti tegi, aga lihtsalt hasart on nokkimises kaasa lüüa.)

Hüva, ma ei oska tegelikult neid asju hinnata. Aga isegi valed inimesed võivad ju mõnikord, kasvõi juhuslikult, teha õigeid asju? Siin koidab jälle sama traditsioon, et hääletame vastasrinna eelnõu maha ja lööme letti enda oma peaaegu samas sõnastuses. Meie kultuuripoliitikal võib olla sada viga. Aga mis on viga selles, et inimestele meelde tuletatakse, et võiks mõne raamatu läbi lugeda? Miks ei teritatud keelt kampaaniate “Lase rong läbi!” ja “Palju sina jood?” või astronoomia aasta kallal?

Ouroboros

Posted in * by tavainimene on 26/01/2010

Inimesed, kes on kuulsad selle poolest, et nad on… kuulsad. Kõnelejad, keda kutsutakse sageli kõnelema, sest nad on nii populaarsed kõnelejad — sest neid kutsutakse nii sageli kõnelema, sest nad on nii populaarsed jne. Autor, kes kirjutas raamatu “Kuidas ma rikkaks sain”, mille sisu on “ma kirjutasin raamatu “Kuidas ma rikkaks sain””.

Võib-olla on see paranoia, aga ma näen selliseid mustreid järjest sagedamini.

Ei me ette tea

Posted in * by tavainimene on 26/01/2010

“Majad on kummist… ja tänavatel hõljuvad poolikud inimesed…”

Võtaks keegi ette ja kirjutaks “Tallinn aastal 2100”?