Ütk
Spinndoktorid kirjutasid kunagi memosse, et “ulatuslik väljaränne ei ole ainult halb nähtus, see on ka tunnistus meie inimeste maailmaavastamisvabadusest jne jne”. Nüüd on sõna “ainult” sealt juba vahelt ära unustatud. Probleemi olemasolu eitamine on veel lihtsam kui probleemile lahenduste otsimise teesklemine.
Vaatleja
On ilmunud juba mitu arvamuslugu sellest, et Eesti ettevõtluskeskkond (maksud, load, litsentsid jne) ei ole enam — näiteks võrreldes Lätiga — väga atraktiivne ja see pidurdab majanduskasvu. Olemata mingi politoloog pakun seletuse: majanduskeskkonna teema kukub maha rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (mis viimasel ajal rohkem õigustab transpordiministeeriumi nime) vahele. Kus pealegi on eesotsas rivaalitsevate erakondade ministrid. Lisaks on kuskil justkui olemas mingi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes justkui peaks ettevõtlust arendama, aga tegelikult on olemuselt siiski üks suur kassaaparaat.
Oless mul olnu säändse vankri kui tal Preisi kunningal
Kirjanik ja diplomaat püüab tänases Postimehes Rail Balticu vastaseid naeruvääristada kui kirjaoskamatuid primitiive, kes pole Euroopas käinud ega rongiga sõitnud. Noh, mina olen rongiga sõitnud Nõukogude Liidus, Lätis, Soomes, Rootsis, Taanis, Austrias ja Tšehhis; kahjuks pole see kogemus ilmselgelt mind piisavalt tsiviliseerinud, sest RB asjus jään ma äärmiselt skeptiliselt meelestatuks.
Jah, mulle meeldib rongiga sõita ja ma leian, et raudtee on tore transpordiliik, aga minu meelest on väike vahe, kas me räägime nendest Euroopa osadest, kus rahvastiku tihedus on 200-500 inimest ruutkilomeetril (Holland, Belgia, Saksamaa, Suurbritannia) või 100-200 in/km² (Prantsusmaa, Austria, Tšehhi, Poola, Taani, Lõuna-Rootsi), või siis nendest, kus see on 20-50 in/km² (Eesti, Leedu, Läti).
Lugesin puhtinimlikust huvist seda RB tasuvusarvestust. Prognoosi kohaselt sõidab aastal 2020 rongiga Tallinnast Pärnusse iga päev 4000 reisijat ja Pärnust Riiga 3000. Arvutuse aluseks on võetud hind 0,05 eurot/km, kuna see olevat “samas suurusjärgus praeguste tüüpiliste hindadega”. Hmm. Kus need küll tüüpilised on? Helsinki-Peterburi (u 400 km) kiirrongi teise klassi pilet maksab umbes 90 eurot, mis on enam-vähem neli korda kallim. Tallinnast saaks siis 160-170 euro eest kihutada Leedu-Poola piirini … ja olekski kõik.
Ma täitsa usun, et on olemas inimesi, kes sooviks 160 euro eest sõita kiirrongiga Tallinnast Leedu-Poola piirile. Ma lihtsalt, olemata küll mingi logistikaekspert, siiralt kahtlen, kas neid on iga päev mitu tuhat. Aga selle teada saamiseks oleks vaja valmis ehitada kolmemeetriste põdrataradega ümbritsetud ja ainult eritasapinnaliste ristumistega koridor, mille iga-aastased ülalpidamis-, hooldus- ja remondikulud tuleb väga suure tõenäosusega meil kõigil solidaarselt kinni maksta. Tühjalt seisval raudteel on ilmselt ka oluliselt vähem alternatiivseid kasutusvõimalusi kui näiteks tühjalt seisval lennujaamal.
Ma olen kuulnud sosinaid, et RB ainus mõte — mida avalikult muidugi välja öelda ei saa — on selles, et Eesti majandusse pumbata dopingusüstina mitu miljardit välisraha ning tekitada sellega majandusmull, mille sillerduse paistel võita mõned valimised. Las ta, tühi, hiljem seisab, ega ta leiba küsi, suure häda korral viime relsid vanarauda ja oleme topelt võidus. Aga kuulge, nii hull ei saa see asi ometi olla? Öelge mulle, et ei saa?
Non omnibus
Ökonoomikaga pole siin midagi pistmist. Lihtsalt auto on vaba mehe tunnus. Nagu kunagi oli mõõk.
Pioneeriprintsipiaalsus või egopai?
Kui paks sõbranna nendib, et ta on paks …
“Aga sa oled muidu tore inimene.”
“Lõpeta ära, ei ole sa midagi paks.”
“Kui see sind häirib, eks võta siis midagi ette.”
“Jah, rahvas läheb rasva, valitsus peaks makse tõstma.”
“See soeng sobib sulle väga hästi.”
“Sinu häda on selles, et sul puudub tahtejõud ja järjekindlus.”
“Parajalt paks proua parimates aastates.”
“Peaksid hakkama trenni tegema.”
“Hakkame koos kepikõndi tegema?”
“Maailmas on hullemaid hädasid.”
“Ma tean ühte head dieeti, kuula ja pane kirja.”
“Head inimest peabki palju olema.”
“Ma just vaatasin, et sa oled vist maha võtnud.”
“Minu meelest oled sa täitsa okei.”
“Sorri, aga ma ei viitsi enam seda igalt poolt kostvat pekihala kuulata.”
“Võiksid tõesti rohkem oma tervisele mõelda.”
“Mul jälle see häda, et tahaks paar kilo juurde võtta aga no mitte kuskilt ei tule.”
“Ei saa probleemist aru.”
“Mul ka käsil projekt “Suveks siledaks”.”
“No ja mis siis?”
“Uus kõva sõna olevat alkoholidieet.”
“Sa oled meeldivalt ümmar.”
“Tule, teeme kalli. Nuta mu rinnal.”
“Homme hakkame tervislikult elama. Võib-olla.”
“Ma peaksin ise ka paar kilo maha võtma.”
“Natuke tüsedavõitu oled jah.”
“Sa pole veel mingi paks, vaata mis vaalad Ameerikas elavad.”
“Sada kilo naise ilu, äh-äh-äh-ää.”
“Tahad sa sellest rääkida?”
“Mul ka peale pühi number 34 seelik ei käi enam seljas ringi, aga mina küll kavatsen midagi ette võtta.”
“Muide, mis kell on?”
Koolitarkuse kasutus
Jah, ma tean, et kahe keha vahel mõjuvad jõud, mis on võrdse suurusega ja vastassuunalised. Aga kogemuse põhjal ma keeldun omaks võtmast, et mina tõmban maakera ülespoole sama tugevasti kui tema mind alla.
No mis ma oskan kosta
Otsedemokraatia? Hahahahahahahaaaa! Andke mulle piisav summa raha, üks piisavalt kandilise lõua ja sametise baritoniga kõneisik — ja ma näitan teile otsedemokraatiat parimas Hamelini stiilis!
Kirp kõrvas
Tänaval liiklusmüras kõndides ei kuule ma peaaegu kunagi kotis helisevat mobiili. Aga mingit käed-vabad peakomplekti kanda mulle ka ei meeldiks. Kas ei saaks näiteks kõrvarõnga külge monteerida mingit märkamatut vidinat, mis sissetulevast kõnest teada annab?
Rongiarvustus
Olen nüüd uute rongidega neli sõitu teinud ja üldise kogemuse hinne on viis miinus. (Olgu küll märgitud, et ükski reis ei toimunud hommikusel tipptunnil Tallinna tsoonis.) Sõit on kiire, infotabloo järgi kuni 120 km/h, vaikne ja sujuv. Vagunites on valge. Mitte ülearu soe, temperatuur tundus pigem pendelrongile sobivalt ülerõivastes olemise jaoks optimeeritud, aga oli ka neid, kes mantli maha võtsid. Suvel loodetavasti ei pea kannatama liigset palavust — ega ka tõmbetuult, sest aknad pole avatavad.
Selge erinevus vanadest rongidest on mugavam sisenemine. Õigupoolest mõnede reisijate jaoks alles nüüd rongisõit võimalikuks saabki. Väike miinus on siiski see, et erinevalt vanade diiselrongide lagedatest vagunitest on raske ukse juures sotti saada, kus võib vabu kohti olla. Istmed asuvad eri tasapindadel sopiliselt; võib juhtuda, et pead oma kohvriga üksjagu treppidel manööverdama, enne kui sobiva platsi leiad. Samuti võiks rongi eri osadest näidata viidad selle kurikuulsa C-ala suunas (ja oleks ikka võinud selgema, suupärasema ja maakeelsema sõna leida).
Istmete paigutus on mitmekesine, võimaldab soovi korral nii nelja- kui kuueliikmelisel perel või pundil omavahel sõidu ajal suhelda. Istmed on mugavamad kui vanades diiselrongides, sh ekspressis, minu meelest. Esimest klassi pole proovinud ja seetõttu ei oska võrrelda. Ka ei oska ma taga leinata kadunud võimalust risti üle pika pingi sirakile visata. Jah, mõnusa lösutamise jaoks on euroseljatoed vast liiga püstised ja toetavad seljal valesid kurve, aga see häda võib vabalt olla minu isiklik. Paaritunnise sõidu kannatab ära ilma komplikatsioonideta. Kurtmine, et “tuleb mitu tundi vaadata 30 cm kaugusel olevat halli seljatuge” on mu meelest liialdatud; pigem on bussis või lennukis see seljatugi oluliselt lähemal ning võib sõltuvalt eesistuja suvast lausa sülle tulla.
Istmetest veel — katted näivad olevat üsna raskest puhastatavad. Sellest seisukohast on otsus kohvi ja suupisteid mitte pakkuda ilmselt arukas. Ega neid ennegi kõigis rongides ei saanud, ja lõppude lõpuks suudab enamik inimesi elada paar tundi ilma söömata-joomata.
Pagasiriiulid on uutes rongides vanadest madalamad ja see on hea. Tõsi, kolmese istmerea äärmisel on sinna kauge küünitada, kuid ega igal reisijal pruugigi suuri pakke kaasas olla. Kümnest jalgrattakohast võib suvel mõnel reisil küll napiks jääda, aga eks neid rattaid topiti vahel harva vahekäiku ja istmete vahele ka vanades rongides.
Pehmema poole pealt — infotabloo on vajalik asi. Varem oli õhtuti Tartu jaamas alatihti mõistatamist, missugune kolmest rongist läheb Jõgevale, missugune Valka ja missugune Koidulasse. Tõsi, uus süsteem kipub esialgu jukerdama (näiteks oli ühel reisil puudu Peedu peatus, mistõttu kõik ülejäänud teadustused läksid paigast) ja teadustaja hääles kõlav lasteetenduse-entusiasm on veidi koomiline. Aga need on pisiasjad. Nagu ka see, et uksed enne sulgumist — väidetavalt liiga valjult ja tukastust häirivalt — piiksuvad. Piletimüügisüsteemiga võiks küll natuke tööd teha. Praegu ei ole näiteks võimalik Valgast otse Tallinna piletit osta ei veebist ega rongist — pead ostma algul Tartuni ja siis sealt edasi.
No ja lõpuks: pileti hind tõusis uuest aastast umbes 12%. Mitte tappev, aga tuntav. Jääb parasjagu Läti (Valga-Riia 160 km, 3h 15m, 5.60 eurot) ja Soome (Helsinki-Turu 150 km, 2h, u 35 eurot) taseme vahele.
tavainimene 
leave a comment