Informatsioonilise enesemääramise õigus

Õigus saladustele ja valedele; õigus millestki loobuda, midagi mitte öelda, midagi maha vaikida jne.

Been there, done that.

Funktsionaalne lugemisoskamatus

Kogumishoius on paindlik võimalus raha kogumiseks ja kasvatamiseks ning vajaduse korral ka samal ajal kasutamiseks. Hoiusele saab hoiutähtaja jooksul teha sissemakseid ning juurdemakstud summa hakkab kohe pärast hoiukontole laekumist intressi teenima. /…/ Arvelduskrediit võimaldab Teil kasutada kuni 90% hoiusummast ilma hoiust katkestamata. /…/Arvelduskrediidi intressimäär on alati 1% võrra kõrgem kui Teie kogumishoiuse intressimäär.

Kas ma saan õigesti aru, et kui ma omaenda hoiuarvelt omaenda raha välja võtan, siis panga meelest tähendab see seda, et tema annab mulle krediiti? Ja et mina pean omaenda raha kasutamise eest maksma pangale intressi protsendipunkti võrra rohkem kui tema maksab mulle minu raha kasutamise eest? 

Seesama rahandusasutus pakub igal aastal oma usinamatele klientidele preemiaprogrammi raames kingiks juurviljakoorimisnuge. Mhh, ma ei tea, kes meist siin see juurvili ja kes koorija on.   

Võlg võõra oma

Lugesin seda laenamisejuttu. Nähh, ütle veel, et linnas pole elu kallim. Maal nad küsivad ikka enamasti kaks eurot (kes hakkaks “kopikat” tagasi nõudma?). Jutt on küll sama: tööandja jäi palga võlgu. Tõenäoliselt jäigi. Ega neist laenajatest ju suurt kohtuskäijat pole ja omakohtu algatamiseks jääb ka kuraasi napiks. No ja kui põletadki va vereimejal saekaatri maha — ega raha sellest ei sigine.

Nende saekaatriomanike mõttemaailm on muidugi omaette teema. Üks külamees töötas kolm kuud ilma palgata (kogu aeg käis mingi ebamäärane jutt, et “küll saab”) ja kui ta siis lõpuks kogu söakust kokku võttes teatas, et tahaks nüüd ikka palka kah saada, kergitas peremees kulme: “On sul seda siis kohe praegu nii väga vaja? Mis teed sellega?” No ega ei ole jah nii väga vaja, sai enne ema pensionist elatud, saab ka edaspidi. Ega ärimeheks muidu ei saagi, kui iga sendi välja andmine füüsiliselt valu ei tekita.

Kaks-eurot-ülehomseni meeste finantsmatemaatikal on ka omad eripärad. Nimelt: kui sa talle üks kord raha laenamast keeldud, siis tühistab see automaatselt kõik tema varasemad võlgnevused.

Ma olen maal vanadele turvakaalutlustel karmid instruktsioonid kätte jaganud: sularaha kodus mitte hoida ja raha üldse mitte välja laenata, isegi väikseid summasid. Ei ole vaja mingeid intsidente. (Üks tühjade kätega minekule pöörduv küsija oli pool-imestamisi kurtnud: “Näet, tuu euro om inemise nii vaesess tennü…”) Aga vanatädi kõhkleb ikka. No kuidas sa ei aita. Teinekord on endal häda käes ja vaja midagi laenata — olgu pikka redelit või vesiloodi. Mis näoga sa lähed siis küsima. Kogukond ja värk.

Ega see mõte on endalgi vahel, väikse ebauskliku kirvendusena. Et võib-olla olen mina ühel päeval dokumentideta võõras linnas, ilma sendita taskus…

P.S. Või mis, pole võõrast linna vajagi. Täna käisid torumehed, jäin neile arvukate vabandustega kolm eurot võlgu (selgus, et tuli ikka välja vahetada üks ja teine ja kolmaski jupp), lubasin homme ära viia.

Survivalism

Lugesin Postimehest suure huviga Valdur Mikita maailmalõpuennustusi ja -soovitusi. Ju Jaapani sündmustega seoses kerkivad need teemad jälle päevakorda. Viimane kõrgem laine oli vist paar aastat tagasi seoses nafta kallinemisega, siis arutati ka, et kuhu tuleks punker ehitada ja mis varusid sinna koguda.

Täna püüdsin huvi pärast välja arvutada, et kui palju maad siis üks keskmine perekond vajaks, et endal keskpikas perspektiivis nahk toores hoida. Meie kliimavöötmes kulub eramu kütmiseks väidetavalt aastas 170 kWh energiat ühele ruutmeetrile. Majas üldpinnaga 100 m² kulub aastas küttele 17 MWh energiat. 1 m³ küttepuid annab u 1 MWh energiat, seega aastane vajadus 17 on m³. Eestis on puidu keskmine juurdekasv 5 tm/ha/a. Ühest tihumeetrist saab 1,42 m³ küttepuid, seega, oleks vaja u 12 tm puitu, mille kasvatamiseks on vaja vähemalt 3 ha metsa. Kindluse mõttes pigem rohkem, kui tahta puitu kasutada ka ehituse, remondi ja tarbeesemete jaoks. Ühe inimese toidu tootmiseks on väidetavalt vaja 450-900 m² haritavat maad. Kui võtta keskmiseks 700 m², siis kolmeliikmelise pere puhul teeks see kokku 2100 m² ehk 0,2 hektarit.

Jõudsin juba peaaegu rõõmustama hakata, aga siis turgatas, et minu arvutused näevad arvatavasti kolmeliikmelise pere kohta ette 2 kana, 0,2 kukke ja 0,1 lehma. Jah, ei ole ikka nii lihtne see ellujäämine. Lehma jagamine üheksa naabriga viib ju vältimatult nonde vanade tuntud jamadeni. 

Pikas perspektiivis tundub postapokalüptiline elukorraldus nii või teisiti küllalt täbar — mõnda aega võib ju tuulikuga endale elektrit keerutada, aga kui viimane lambipirn läbi põleb, siis tuleb ikka peerg pilakusse pista. Aga lühiajalises perspektiivis on kahtlemata lohutav omada kusagil kaevu, keldrit, kartulimaad ja kaasikut.

Pooldame väärtustamisalgatuste hoogustamise süvalaienemist

Üritasin lugeda koalitsioonilepingut. Sellest saab teada mitmeid põnevaid fakte. Näiteks: “turvaline on ühiskond, kus õiguskaitseorganitel on vähe põhjusi sekkuda, kuid kui see on vajalik, siis toimub see tõhusalt ja kiiresti” ning “kohtuotsuse täitmine peab olema tagatud”. Kes küll oleks võinud arvata?

Maakatastri ja kinnistusraamatu sidumine on igaks juhuks lausa kahes erinevas peatükis ära nimetatud, ilmselt on mõnel suurel IT-firmal vesi tõega ahjus. Kuid jätku hirm! Ees seisab palju toredaid ja tähtsaid töid, sh kõigile ministeeriumidele ühtse ehitusega veebilehtede valmistamine. 

Saaremaa sild on miskipärast sisse jäänud. Eks ehitajatele peab ka natuke lootust andma, ja las see mõru “ei”-pill tuleb parem Brüsselist. Ja Peipsi-Pärnu veetee. Mis kahtlemata võimaldab luua maapiirkondadesse atraktiivse kultuuripärandi eksponeerimisel põhineva jätkusuutlikult keskkonnasäästliku turismivaldkonnaga lõimitud innovatiivseid sotsiaalseid töökohti. Burlakkidele.

Mõne punkti juures on läbirääkijad arvatavasti tõsist vaeva näinud, et tõsist nägu säilitada. Nagu näiteks: “Loome õigusliku raamistiku demokraatia arendamise sihtasutuste tekkeks erakondade kõrvale, mille ülesandeks on Euroopa Liidu naabruspoliitika, maailmavaatelise kodanikuhariduse ja ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine”. 

Ilusaid lauseid on veel: “võtame fookusesse ka võitluse kaaskodanike avaliku korra rikkumisest lähtuva mürareostusega”, “pöörame erilist tähelepanu vast-naturaliseerunud Eesti Vabariigi kodanikele, et hõlbustada nende sulandumist ühiskonda”. (Lõbustasin end jupi aega, üritades visualiseerida, kuidas valitsus kodanikule erilist tähelepanu pöörab.)  Ja kõik need teised Oleksi vaesed poolvennad Kaalume, Soosime, Toetame, Pooldame, Edendame, Arendame, Väärtustame, Taotleme, Austame ja Hindame, perekonnanimega Eelarvevõimaluste-Avanemisel.

Kokkuvõttes jääb selline mulje, et suuri strateegilisi probleeme meie riigis ei ole, on üksikud veel esinevad iluvead. Ja noh, eks teatud taustsüsteemis ju nii ongi. Vaadake paremalt poolt.

Aga valeta, siis oled sa õige mees

Lugesin ka selle Aaviksoo kurikuulsa infoenesekaitse-artikli läbi. Päris kõigega ma Rein Raua kriitikas nõus ei ole, mulle tundub, et nad räägivad eksministriga natuke erinevatest asjadest. Mis puutub näiteks “mina” ja “mittemina” vastanduse antihumanismi, siis mulle tundub, et kulturoloog räägib sellest, kuidas asjad peaksid olema, aga füüsik sellest, kuidas asjad (kahetsusväärselt) enamasti tegelikult on. Ja Aaviksoo ei ütle ju, et riik peaks põhinema eestlaste etnilisel emotsionaalsel enesemääratlusel, vaid nendib just nimelt, et rahvuslikult ettevaatlikkuselt riiklikule avatusele (“kõik eestimaalased on eestlased”) kasvamine seidab alles ees.

Aga see tõe ja vale jutt kisub küll rappa. Et igal enesetadvuslikul subjektil, sealhulgas riikidel, on õigus salata ja valetada? Kas poleks piisanud sellest, et “on õigus tõlgendada, serveerida ja garneerida tõsiasju oma huvide vaatenurgast lähtuvalt”, mida on ju nagunii kogu aeg tehtud? Mitte “taganemine” vaid “elastne rinne”, mitte “toiduainete kallinemine” vaid “hindade korrigeerimine” jne jne. Caveat civis. Tegelikult “riigi emotsionaalne enesemääratlus” on üldse minu jaoks juba üle võlli etatism. Riik ei ole kodumaja, riik on korteriühistu.

Ma saan aru, et küberkaitse ja infosõda on hetkel ülipopid teemad, aga selles vallas on väga kerge üle pingutada. Parim turundus on tõhus tootearendus. Aga halvimatel hetkedel ma juba kujutan ette, kuidas luuakse portfellita propagandaministri ametikoht, ja kui inimesed nurisevad (näiteks), et teed on libedad, siis liivatamise asemel palgatakse psühhokaitsekomando kirjutama netikommentaare sellest, kui osavalt meie esivanemad lausjääl liikuda oskasid. Ptüi-ptüi-ptüi.

Oma tavainimese arunatukesega ma ütleks, et vanaisade tehtud sigaduste mahasalgamine võtab lapselastelt võimaluse neist õppida. Ja oma vigade tunnistamine on tugevuse, mitte nõrkuse avaldus. Aga see on kardetavasti ka arvamus valdkonnast “kuidas maailm võiks toimida”. On siis keegi kunagi teiste vigadest õppinud või eksimuste tunnistaja ees reveranssi teinud. Hoopis kahjurõõmsad on, sindrinahad, ja astuvad siis ise innukalt sama reha peale.

P.S.

Kirjutavad:
http://memokraat.ee/2011/03/kommentaare-jaak-aaviksoo-artiklile-infokonfliktid-ja-enesekaitse (Tarmo Jüristo, Marek Tamm, Daniel Vaarik)
http://www.skeptik.ee/index.php/2011/03/27/kaitseministri-valeotsingud (Kriku)
http://www.epl.ee/artikkel/595244 (Tõnu Viik)
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/vilja-kiisler-aaviksoo-tode-ja-oigus.d?id=42888817 (Vilja Kiisler)
http://www.epl.ee/artikkel/595309 (Jaak Aaviksoo)
http://vooglaid.wordpress.com/2011/03/24/rahvusliku-identiteedi-maaratlemisest-valedega (Varro Vooglaid)
http://vooglaid.wordpress.com/2011/03/30/aaviksoo-jatkab-valetamise-oigustamist (Varro Vooglaid)
http://mahvalda.blogspot.com/2011/03/valetamise-luhike-opetus.html (Mahvalda)
http://www.postimees.ee/?id=412309 (Eva Piirimäe)
http://www.epl.ee/artikkel/595450 (Kaarel Tarand)
http://www.postimees.ee/?id=412533 (Rein Müllerson)
http://www.postimees.ee/?id=412532 (Peeter Espak)
http://www.epl.ee/artikkel/595666 (Raivo Vetik)
http://www.epl.ee/artikkel/595725 (Rein Raud)
http://www.postimees.ee/?id=415461 (Margit Sutrop)
http://www.lotman.ee/1/post/2011/04/vale-kasulikkusest1.html (Mihhail Lotman)

Muna või kana?

Küsimus sai alguse hiljuti Postimehes ilmunud Rein Veidemanni kolumnist, õieti ühest kommentaarist, kus sarjati kapitalismi selle kohutava raiskamistõve eest. Kuna rikkuse mootor on tarbimine, siis tuleb seda pidevalt reklaamiajupesuga tagant kütta. Samuti peavad asjad piisavalt kiiresti rikki minema. Nende remontimine peab olema kas suisa võimatu (ühest tükist korpus) või nii keeruline ja kallis, et igal juhul on mõttekam osta uus. Ending is better than mending. The more stitches, the less riches.

Aga mispidi see asi siis õigupoolest käib? Kas tarbijad on sunnitud külmkappe-pesumasinaid-muruniitjaid sageli välja vahetama, kuna ahned kapitalistid on nad ehitanud kiiresti lagunema? Või on nn kestvuskaupade kvaliteet langenud enneolematult madalale sellepärast, et rikas ja edev turg tahab neid nagunii iga paari hooaja tagant välja vahetada ning pole mõtet ehitada masinat, mis seisaks täies töökorras kakskümmend aastat prügimäel?

Jutt kohvilauas jõudis sinnamaani, et raiskamine on hind, mida tuleb maksta innovatsiooni eest. Järgmine küsimus oli, et milleks seda innovatsiooni siis üldse vaja on, kui inimkond tervikuna muutub sellest järjest õnnetumaks. Mis rõõmu on pikast elueast, mille viimased viisteist aastat veedetakse hooldekodu hüljatuses? Mis oli viga elul enne teflonpanne ja mikroahjusid? Seepeale pakuti välja hüpotees, et innovatsioon ei saa olla valikuline, ehk “sa ei saa antibiootikume ilma saastavate reaktiivlennukiteta ega puusaproteese ilma idiootlike videomängudeta”. Planeedisõbraliku majanduse hind oleks valmidus surra teetanusse, kui juhtutakse oma mahepeenraid kõblates kogemata roostes naela otsa astuma. Järgnes süngevõitu vaikusehetk ja ettepanek teemat vahetada.

Kesktase

 

antakse kätte allkirja vastu	вручается под расписку
asjaolude väljaselgitamine	выяснение обстоятельств
avalduse alusel	на основании заявления
edasikaebamise tähtaeg	срок обжалования
haldusakti kehtetuks tunnistamine	признание административного акта недействительным
halduskohtumenetluse seadustik	административно-процессуальный кодекс
haldusmenetlus	административное производство
hoiatamismenetlus	предупредительное производство
ilmumise kohustuslikkus	обязательность явки
kaalutlusõigus	дискреционное право
kaebust läbi vaatamata jätma	оставить жалобу без рассмотрения
kantakse protokolli	заносятся в протоколы
karistusseadustik	пенитенциарный кодекс
kehtestatud korras	в установленном порядке
kiirmenetlus	ускоренное производство
kinnitatud koopia	заверенная копия
kohtuväline menetleja	внесудебный производитель
kokkuleppemenetlus	согласительное производство
kuupäev sõnadega	число прописью
lisatud dokumentide nimekiri	список прилагаемых документов
menetleja	лицо, ведущее производство
menetlusalune isik	лицо, в отношении которого ведется производство
mõjuv põhjus	уважительная причина
puuduste kõrvaldamine	устранение недостатков
seadusega ettenähtud juhtudel	в предусмотренных законом случаях
sundtäitmine	принудительное исполнение
süüteokoosseis	состав виновного деяния
trahviteade	извещение о штрафе
tähtaja möödumisel	по истечении срока
täitmisele pöörama	обратить к исполнению
vaidemenetluse korras	в порядке производства по возражению
väärteoasi	дело о проступке
väärteomenetluse seadustik	деликтно-процессуальный кодекс
üldmenetlus	общее производство
ütlusi andma	дать показания
jää hakkas liikuma, härrased vannutatud mehed	лед тронулся, господа присяжные заседатели
võib-olla anda sulle ka selle korteri võti, kus raha seisab?	может быть, тебе дать еще ключ от квартиры где деньги лежат

Ja vahelduseks väike test

Kas sa saaksid läbi USA kodakondsustestil? (Quiz 2)

Sain esimesel katsel 96 punktist 76, seega 79% ehk hinne kolm pluss. Rahuldav.

 

Mulje elulookirjandusest

Ümberringi võib miljon inimest surra kõige võikamal ja piinarikkamal kombel, aga inimene usub ikka Jumalikku Ettehooldust, sest tema jäi ju ellu.