Eesti keele aasta

Kuulutan välja sõbraliku võistluse, leidmaks täpset, suupärast ja heakeelset  vastet lausetele “see on okei” ja “see ei ole okei”. Parimatele pakkujatele autasuks teiste kommentaatorite kiitused. 

Ma saan aru, aga

Prominentne haridustegelane kurtis lehes, et lasteaial või koolil ei ole laste ja perekondade korrale kutsumiseks muid võimalusi kui veenmine. Noh, Tallinna linn on ju teinud valitsusele ettepaneku anda munitsipaalpolitseile vahetu sunni ja erimeetmete rakendamise õigus — nüüd tuleks lihtsalt kiiresti õpetajatele korrakaitseametniku staatus anda ja olemegi sammu lahendusele lähemal. Kui lapsevanem väga plõksib, saab taserit maitsta.

Aga tõsiselt.

“Õpetajate jõustamiseks tuleks neile anda seaduslik õigus õpilastega seonduvates küsimustes koos tugispetsialistide, õppeasutuse juhtkonna ja koolivälise nõustamismeeskonnaga otsuseid vastu võtta.”

Et siis seltskond isikuid saab õiguse näiteks laps perest eraldada ja eriinternaatkooli saata. Kas see seltsimehelik kohus langetab otsuseid ühehäälsuse või häälteenamuse põhimõttel? Kuidas toimub sinna liikmete valimine või määramine? Kes kontrollib hääletuse õiguspärasust? Mul on nii palju küsimusi.

“Samas näitab praktika, et paljud vanemad ei soovi, et eripedagoog, logopeed või psühholoog tema last arendaks.”

Ma siiski kahtlustan, et praegu on rohkem neid vanemaid, kes väga sooviksid oma lapsele logopeedi või psühholoogi abi, aga spetsialisti pole kuskilt võtta? Teeks alustuseks selle asja korda?

OK boomer

Muidugi jäävad abiturientide kirjandid kehvemaks. Infantiilsemaks, tekstilises mõttes vaesemaks. Muidugi ei loe gümnasistid klassikalist kirjandust. Klassikalised romaanid on kirjutatud täiskasvanute poolt täiskasvanutele ning räägivad täiskasvanute probleemidest. Nüüdisaja noored elavad pikale venitatud lapsepõlves, nende lektüür on heal juhul koomiksid ja muinasjutud. Neljakümneselt ehk saavad täiskasvanuks. Neljakümne viieselt avastavad, et on makahantud vanurid. […] Aga mõtle nii,et ega nemad pole maailma niisuguseks teinud. […] Ei, pole vaja sundida lapsi eksamihirmuga lugema “Vendi Karamazoveid”. See oleks … perversne. 

Tedison

Ehk siis mitte essa, vaid tessa — Edisoni järel. Iga kord, kui mul tuleb mõni tore idee, selgub, et keegi on selle asja juba kuskil ära teinud. Näiteks näotuvastusega kassiluuk välisuksele. Kassi näo tuvastusega. Ära tehtud. Ma ei jõudnud veel õieti oma tulevase rikkuse kulutamisest fantaseerima hakatagi.

Ähh, tuleb vaesena edasi elada.

Lõin lehe lahti ja minu vaese-identiteet ärritus kohemaid.

“Stabiilsuse ja ettearvatavuse olulisust töös on ülehinnatud /…/ inimest motiveerivad proovikivid, mitte rutiin.”

Väike parandus: inimestele võivad meeldida proovilepanevad tööülesanded, aga neile meeldib stabiilne ja ettearvatav sissetulek, sh töötasu, mille eest maksta üüri või eluasemelaenu.

“Kas hipsterilinnaku edukaima pagaritöökoja pidamiseks on vaja linna parimat kondiitrit või hoopis linna parimat turustajat?”

Et asi käima läheks, on vaja parimat kondiitrit. Kui äri edeneb, tekib vaba raha, et palgata turustaja. Turustaja soovitab kondiitri arvelt kokku hoida ja osta saiad sisse hulgilaost külmutatuna. Sic transit gloria panis.

“Miski ei õigusta töötaja kohtlemisel totuvõitu tööjõuühiku ja ekspluateerimise ohvrina /…/ inimesed on nutikad ja hakkajad”

Globaalse veebikaubandushiiu laotöötajad ilma püsiva lepingu, ravikindlustuse ja pensioniplaanita on ilmselgelt nutikad ja hakkajad, kui nad pissivad pudelisse, sest vetsupausid pole lubatud.

Ruraalkonversatsionalist

Seitsmeminutise taksosõiduga raudteejaamast tööle jõudsime taksojuhiga läbi võtta teemad lasteaia õppekavast kuni metsavendluse ajalooni.

Taksojuht: “Aga kuuekümnendal Siberis, kui seitsmes klass lõpetas, olid lauad lookas viina täis, öeldi, et nüüd olete elluastujad … jah … viis seitsekümmend küsin teilt.”
Mina (münte otsides): “Et siis kuus põhimõtteliselt …”
Taksojuht: “Ei, ma otsin teile kolmkümmend senti tagasi, oleme ikka ausad. Nojah, Tallinna inimesed on rikkad …”
Mina: “Ma tulin Valga rongi pealt.”
Taksojuht: “No siis ma annan teile viiskümmend.”