tavainimene

Keeruliste probleemide lihtsad valed lahendused

Posted in * by tavainimene on 07/02/2022

Voldemar Tomusk kurjustab ülikoolidega, kes ei pööra tähelepanu Eesti majanduse ja kultuuri vajadustele, ei pööra tähelepanu rahvuse kui sellise püsima jäämise eesmärgile, on rajanud taristud, mille ülalpidamiskulud selle riigi majanduslikule reaalsusele ei vasta ja mille täitmiseks on vaja nii üliõpilased kui õppejõud mujalt sisse tuua, kuulutavad end oma megalomaniakaalsetel perioodidel Eesti Nokiaks, on jõudnud järeldusele, et Eesti rahvas nende jaoks eksisteerib, impordivad vähemvõimekaid õppureid, on lasknud vähevalgustatud noorte arusaamadel määrata poliitilise korrektsuse sisu ja sõnavabaduse mõõtu, piiravad eestikeelset kõrgharidust ja vähendavad kutsekoolituse osakaalu, tegelevad õppekavade dubleerimisega jne.

Helde aeg, siin ei oska kuskilt alustadagi. Eesti väiksust arvestades võiks “megalomaniakaalne” ja “taristu ülalpidamiskulud” ilmselt öelda peaaegu iga asja kohta alates ERMist ja lõpetades laulupeoga. Uues keemiahoones olla, jah, olnud muret, et ventilatsioon neelab palju elektrit. Aga vana haisvat keemiahoonet vist ka keegi tagasi ei tahaks?

Murdsin pead, kuidas mõista vihjet vähevalgustatud noortele ja poliitilisele korrektsusele — kas see on nüüd see Arvo Iho väidetav juhtum väidetavate moslemineidudega, kes väidetavalt avaldasid pahameelt väidetava aktifoto üle (ja mida BFMi juht väidetavalt mäletab sootuks teisiti)? Hmm, aga see meie oma jordanpeterson kirjutab mitmuses — “ülikoolides” — järelikult on veel kuskil valgustusaated ja sõnavabadus ohtu sattunud?

Huvitav oli väide, et siia imporditakse “rahvusvahelisel turul kättesaadavaid vähemvõimekaid (sest võimekad lähevad pigem USA või Ühendkuningriigi ülikoolidesse) õppureid”. No pealtnäha tundub, jah, kõik täitsa loogiline: võimekad lähevad marjamaale ja ülejäänud tulevad karjamaale. Aga ma kahtlustan, et siin on nüansse. Jätame kõrvale küsimuse, kas võiks olla argumente (geograafilisi, majanduslikke, emotsionaalseid vm), mis paneks võimeka välistudengi eelistama Eestit USAle või UKle. Jätame kõrvale ka võimekususkumuse ja kasvu-uskumuse teema. Piirdume küsimusega, kas need “vähemvõimekad” on vähem võimekad maailma kõige võimekamatest või ka Eesti parimatest/keskmistest/nõrgimatest? Mul on hiljutine isiklik kogemus, kuidas eesti tudengid nurisesid, et kodutööd on liiga rasked, ja kolmandatest riikidest välistudengid nurisesid, et kodutööd on liiga lihtsad. See ei tõesta muidugi midagi, aga ega Tomusk ju ka mingitele andmetele ei viita.

Autor pakub probleemidele ka vähemalt ühe lahenduse: “sätestada, et Eesti Vabariigi kõrgkoolide bakalaureuse kraadiga lõpetajatelt oodatakse muude teadmiste ja oskuste kõrval ka riigikeele kõrgtasemel oskust /…/ rahvusvahelisusele püüdlev õppeasutus aga peaks sel juhul leidma ka viisi, kuidas näiteks valdavalt urdukeelse õppekava järgijad piisavale eesti keele oskusele aidata”. Et nüüd te siis teate, te nurjatud urdukeelsed õppekavad … Eestis on bakaõppes 1456 välistudengit, neist 1326 inglis- ja 17 venekeelsel õppekaval. Kui me kehtestaks neile C1 tasemel eesti keele oskuse nõude, mis siis juhtuks? Kas nad kõik loobuks Eestisse õppima tulekust? Või loobuks kõige võimekamad? Või kõige võimetumad? Või asuks kõik innukalt eesti keele õpingutele? Kas kulud kasvaks või kahaneks? Mis juhtuks laiema haridus- ja tööturuga?

Tomusk võtab oma kirjatüki kokku umbes nii, et küll pärast tuleva-aastasi Riigikogu valimisi EKRE valitsus korra kõrghariduses majja lööb. Nojah. Ma ei tea. Ma pole lõpuni aru saanud, kus jookseb EKRE veendumuste ja demagoogia piir, kui selline üldse eksisteerib. Kas nad loodavad tõemeeli kõik “urdukeelsed” teadlased ja õppejõud ülikoolidest minema lüüa või saab sellest lihtsalt üks tore sõjahüüd, millega paar korda aastas liberastlikku academiat nüpeldada?

8 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. _kaur_ said, on 07/02/2022 at 16:41

    Ei oskagi seisukohta võtta. EKRE seisukohast ajad sa ilmselt sula demagoogiat. Mis tähtsust on tööturul ja kulude muutumisel meie rahvuskultuuri igikestva püsivuse kõrval??? Kui haridus on instrument eestikeelse kultuuri taastootmiseks, siis muu lihtsalt ei loe.

    Pane end haridus- ja teadusminister Valge toolile. Sul on a) võim b) natuke raha c) käsk Eesti urdudest puhtaks lüüa. Mida teeksid selles olukorras sina…?

    • tavainimene said, on 07/02/2022 at 18:25

      Hmm. Läheks seletaks vabandaval toonil urdudele, et ma saan aru, et ilma nendeta lõpetaksid Eestis x õppekava ja y teadussuunda eksistentsi, aga et me peame rahvuslikult erutatud isikute maha rahustamiseks korraldama mingi rituaali? Umbes et nad moodustavad eestikeelse laulukoori ja “Kalevipoja” süvalugemise ühingu?

    • _kaur_ said, on 07/02/2022 at 19:05

      Noh, see eeldab, et sind huvitavad need õppekavad ja teadussuunad. Mu küsimuse eeldus oli, et ei huvita.

      Hästi lihtne on tegutseda, kui silme ees on kas ainult aade või ainult võim.

  2. Mnjah said, on 07/02/2022 at 20:35

    Olen paraku nõus, et siin vaeses ja hõredalt asustatud maanurgas riigi raha eest ülikoolide ülalpidamine on õigustatud ainult siis, kui need ülikoolid on rahvuskeelsed ja -meelsed, st valmistavad ette eestikeelset haritlas- ja teadlaskonda. Halvas inglise keeles pole siin mõtet kõrgharidust punnitada, siis on juba tõesti õigem meie ülikoolid kinni panna ja kokku hoitud raha eest saata meie parimad noored USAsse ja Inglismaale heas inglise keeles haridust saama.

    • tavainimene said, on 07/02/2022 at 21:29

      Teadus on nii rahvusvahelistunud, et arvestataval tasemel ei ole seda võimalik ainult rahvuskeelselt ja -meelselt teha. Kui välisteadlased ja -õppejõud Eestist välja süüa, toimub siin kiire konnatiigistumine ning meie parimad noored lähevad ja jäävadki USAsse ja UKsse.

    • _kaur_ said, on 07/02/2022 at 21:43

      See ei ole EKRE valitsuse jaoks vist probleem. Pigem vastupidi – mitte-valijad laseks ise jalga ja teeks neil võimulpüsimise kergemaks.

      Kui on valida üks kahest, “Eestis elavad nii targad kui lollid eestlased ja urdud” vs “Eestis elavad ainult lollid eestlased, aga ei ühtegi urdut”, siis EKRE võtaks ilmselgelt selle teise.

      Putini poliitika on sarnane. Venemaal on massiivne ajude äravool. Olete te kurtnud Vene valitsust selle üle kurtmas ja meetmeid võtmas? No just.

  3. Liis said, on 10/02/2022 at 08:23

    Kommenteerin vaid üht nüanssi – välistudengid ja nende tase. Olles kokku puutunud välistudengitega TÜ-s ja välisülikoolides, siis julgen arvata, et keskmine välistudeng on igal juhul kraad või paar kõvema tasemega kui keskmine kodutudeng. Juba see valmisolek minna võõrale maale ja omandada kõrgharidust võõras kultuuris, ületada selleks süsteemi ja bürokraatia tõkkeid, otsida rahastust, eeldab inimeselt keskmisest avaramat silmaringi, kiiret kohanemisvõimet, teravamat mõistust jne. Rääkimata sellest, et me konnatiigi konnad, kes keelduvad välisõppesse minemast, saavad vähemalt sel moel mingigi kontakti teiste kultuuride ja teistsuguste vaatenurkade, lahendustega.

  4. Paula said, on 10/02/2022 at 22:56

    Minu hiinlanna sai teisel ülikooliaastal eesti keele B2 tasemele tehtud. Lisaks on tal keskmine hinne 4.75. Urdu keelt ta muidugi ei ole veel õppima asunud 😀 aga iga kord kui ta EKRE sõnavõttudega kohtub on ta väga mures ja kardab, et äkki ta ei saa siin edasi õppida


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: