Klassikokkutulek

Oi, jaa, mõtle, me polegi vist kooli lõpust saadik näinud. Nojah, sa siia meie kanti vist ei käi väga? Ah Tartus töötad? Mingi hea töökoht siis või? Ah lihtsalt kontoritöötaja; no meie just arutasime, et sina oled küll kindlasti uhket karjääri teinud, et ei tea, kas teedki meid tundma veel. Tartu … mul üks tuttav just kolis Tartust Tallinna, ütles, et ikka täiesti mõttetuks on see Tartu elu muutunud. Et Tallinnas on üürid sama kallid, aga palgad poole suuremad. Aga jah, eks ta on nii, et kuidas keegi, eks mõnele sobib selline lihtsam elu. Perekonnanimi on ikka sama sul, ma vaatasin … ametlikult abielus ei ole siis? Aga millega su mees muidu tegeleb? Ah soo. Et lahus olete siis, ja kas ammu juba või? Ah nii. Nojah, ega moodsad naised saavad ju ise kõigega hakkama, värvivad maja ja remondivad autot, kh-kh-kh. Mulle endale küll meeldib ikka ennast naisena tunda, nii hea on, kui ei pea muretsema mingi — ma ei tea — garaažiukse pärast. Sul ei ole autot? Ausalt? Issand, kuidas sa liigud siis? Sa vist kodust siis üldse eriti väljas ei käi? Ma ei kujuta küll ette, et ma ei saa suvel peale tööd hüpata autosse ja sõita randa. Või sügisel seenele. Mul on kogu aeg autos ujumiseasjad ja seeneämber, hihii. Või kuidas ma oleks lapsi kooli ja trenni vedanud ilma autota — ebareaalne ju. Kuidas sina …? Ei ole lapsi? Ühtegi? Issand, kuidas sa niimoodi siis. Kas juhtus midagi või? Issand, see on ikka … ma tean, üks mu tuttav näiteks ei saanud lapsi, aga tema lapsendas lastekodust kaks tükki, mitu aastat olid nad mehega järjekorras. Sa ei ole lapsendamisele mõelnud? Mõtle, kuidas sa vanaduses ikka niimoodi üksinda … keegi ei tule vaatama. Appi, ma ei kujuta ette, kui mul minu musirulle ei oleks — elu oleks täiesti mõttetu ju minu jaoks. Ma ei kujuta ette, milleks ma üldse elaksin siis … ei, noh, ma ei ütle, et sina ei tohiks elada, eks inimesi on igasuguseid, aga ma lihtsalt ütlen, et minu jaoks isiklikult on see täiesti ettekujutamatu. Aga jah, noh, kuule, ma liigun edasi nüüd, eks me hiljem vast näeme veel.

Leiutajatekülas

Maaelu üks ebameeldiv osa on see, et kevadest sügiseni on sul kogu aeg jalad mustad. Vana kooli maainimesed kannavad suvi läbi villaseid sokke ja kalosse ning kaltsuvaibad on neil põrandal sellist tumedat värvi, mille pealt määrdumine välja ei paista. Ma ei ole veel omadega päris sealmaal. Mul oleks vaja välisukse juurde jalapesumasinat. 

Ma ei peaks arvatavasti enam üllatuma, et selline asi on täitsa olemas. Tõsi, ta on mõeldud kängitsetud jalgade pesemiseks põllumajandushoonetes, nõuab surveveeühendust ja on umbes kümme korda kallim kui mulle sobiks. Aga idee on olemas. Nüüd tuleb leida jalasõbralikumad harjad, veepaak, voolik ja muud jupid … hmm, kas neid harju mingi väikse päiksepatarei ja elektrimootori abil pöörlema ei saaks panna? Et oleks nagu jalamati ja autopesula hübriid?

Öppetusi Nore-Rahwale

Esiteks, sellised kohad nagu Reddit ja 4chan peaksid üldse kandma Tervishoiuministeeriumi hoiatusmärget. Teiseks, kui keegi postitab mõnda foorumilõime ka sada netist leitud fotot kolme jalaga kassidest, siis ei tõesta see mitte kuidagi, et kassid on põhimõtteliselt olemuselt kolmejalgsed olendid. Kolmandaks — ja nüüd jõuame asja juurde — sa üritad esimesel koolipäeval külge lüüa kõigile oma kursuse tüdrukutele; nad on sinu suhtes tõrjuvad; sa karjatad “naised, mis teil viga on?!” Noh, sõbrake, sa kulutasid suurema osa energiast täiesti asjatult. Hiljemalt alates teisest tüdrukust oli kõigile selge, et nad ei ole mitte “that one girl“, vaid “just any pussy“. Peaaegu igaüks tahaks olla kellelegi “that one girl“. Peaeegu keegi ei taha olla kellelegi “just any pussy“. Reproduktiivne investeering ja muu sihuke värk. Võta järgmisel semestril vähem jõusaali ja rohkem evolutsioonibioloogiat.