Mõisad põlevad
“Muidugi ütleb ooeetseedee, et kool peab kasvatama noored paindlikeks, kohanevateks ja loovateks. Mis sa arvad, kes neid ooeetseedeesid ülal peab? Loomulikult kapitalistid. Loomulikult tahavad need kapitalistid, et noored oleksid paindlikud ja kohanevad, ei ootaks püsivat töösuhet ega astuks ametiühingusse. Olgu valmis leppima mctööampsudega, tulema kohale tunniajase etteteatamisega ja töötama ilma palgata, väärtusliku kogemuse saamise nimel! Ja loovus — no kapitalistid on läbi hammustanud, et sealt tuleb robotite ajastu raha. Arendage oma loovust, et me saaksime teie loomingu odavalt ära osta ja kallilt edasi müüa.”
Puhas tõde muidugi. Aga selle võrrandi teisel poolel on võimalus SAADA sellekssamaks kapitalistiks, kes endiste klassikaaslaste aega ostab ja müüb. Sest ebavõrdsus ja klassivahed, need ei kasvata ennast ise.
Ilusti sõnastatud jah.
Ja mis oleks alternatiiv — et kool peaks püüdma kasvatada noori mittepaindlikeks ja mitteloovateks?
Kas ei saaks lihtsalt nii nagu vanasti oli?
Kui vanasti?
Üldiselt mõtlevad inimesed “vanasti” all oma nooruse aega, kus tervis oli alles korras ja vastassugu suhtus lähenemiskatsetesse soosivalt.
heheheh, nooruse aeg, “mil vastassugu suhtus lähenemiskatsetesse soosivalt”, hehehehehehe. kellelgi päriselt oli selline vä?
Huvitav vaatenurk. Tuttava laps on ülikooli esimesel kursusel hetkel ja just räägib, et pigem tema põlvkond on see, kes ei taha end konkreetse tööandjaga end pikemaajaliselt siduda. Et tahaks teha seda ja teist, projekte jne. Et teed tükikese tööd, siis võtad aja maha, reisid või niisama puhkad. Siis töötad jälle natukene. Ei võta laene, ei liisi autot. Juhiloa noor ikka sai, aga vajadusel rendib. Oma autost ei taha midagi kuulda.
Projektipõhine elu on võimalik ainult siis, kui ymberringi on stabiilne struktuur, millele toetuda.