tavainimene

Mis ikkagi sügisel saab?

Posted in * by tavainimene on 04/08/2020

Leht kirjutas, et koolid ei tee õppeaasta alguseks mingeid erilisi ettevalmistusi. See paneb mind ausalt öeldes muretsema. Mul pole küll endal kodus distantsõppe ohus lapsi, aga ühiskonna üldise vaimse tervise huvides oleks minu meelest kasulik omada mingitki plaani. Nüüd peaks ju olema esimesed kevadised õppetunnid juba läbi seeditud. Ma siin rahvasuust kuuldu põhjal improviseerin:

  • keskendumine ainult kõige olulisematele õpiväljunditele; 
  • selgem pikaajaline eesmärgistamine: õpilastel on ülevaade, mida nad mis ajaks peavad selgeks saama ja ette näitama;
  • õpioskuste (eesmärgi seadmine, keskendumine, uue teadmise omandamine, harjutamine, oma edenemise hindamine) toetamine;
  • vähem erinevaid keskkondi, kus vaja registreeruda ja orienteeruda;
  • rohkem otse-eetri videotunde, rohkem salvestatud miniloenguid;
  • individuaalne tugi neile, kes seda vajavad; keegi ei tohi pildilt kaduda;
  • õpetajate tihe ja sisuline omavaheline koostöö, koos õppe kavandamine. 

Või midagi säärast.

Ma saan inimlikult aru lapsevanematest, kes raiuvad, et ei päevagi distantsõpet enam. Aga mis valikud meil tegelikult on? Võime ju loota, et nooremad lapsed raskelt ei haigestu, aga koju vanaisale toovad nad viiruse ikka kohale. Või mis saab vaesest 65+ mataõpsist, keda direktor on juba mitu sügist härdalt palunud veel üks aasta vastu pidada? Kas ta peab? Kui kaua? Mis saab koolist siis, kui mardipäevaks on pooled õpetajad juba haiglavoodis ja ülejäänud pooled keelduvad koolimajja tulemast? Ma kahjuks väga ei usu, et lapsed suudaksid koolis päev otsa korrektselt maski kanda ja omavahel kahemeetrist vahet pidada, isegi kui nad käiksid koolis poole klassi kaupa üle nädala vms. Või suudaksid? Kas praegu ei ole viimane aeg teha mingit sorti sotsiaalset ideekorjet ja koosloomet?

 

34 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Külaline said, on 04/08/2020 at 14:04

    J. Calacanis, ingelinvestor ja raamatu “Ingel” autor, taob Twitteris mikrokoolide trummi. Ühel õpetajal 1-10 õpilast. Majanduslikult tasuvam ka, kui see, et hunnik raha läheb suurte koolide adminisratiivkuludele.

    • tavainimene said, on 04/08/2020 at 14:21

      Kõlab põnevalt. Kas üks õpetaja õpetab siis kõik aineid? Peab keemialaborit, võimlemissaali ja käsitöökoda?

    • Külaline said, on 04/08/2020 at 17:40

      Kuna ta enda vanim on ca 10-aastane, siis üks õpetaja 1-aastase lepinguga, kes õpetab kõiki aineid USA 4-6 klassis. https://twitter.com/TMZ/status/1290429743523758081

    • nodsu said, on 04/08/2020 at 23:30

      minu arust on Eestiski mitu korda juttu olnud, et põhikooli tasemel ei ole tegelikult aineõpetajaid vaja, sest õpetaja, kelle silmaring on nii kitsuke, et põhikoolitasemel suvalise ainega hakkama ei saaks, ei tohiks üldse õpetaja olla. Nagunii on õppeainete vahelised piirid üsna arbitraarselt tõmmatud ja eri ainete tundides tulevad – või peaks tulema – nagunii teised ained mängu (nt kuidas sa õpetad kirjandust ilma ajaloota, ajalugu ilma kultuuriloota, füüsikat ilma matemaatikata jne?).

  2. .. said, on 04/08/2020 at 16:11

    Mul ka ei ole kodus keemialabor, võimlemissaal ja käsitöökoda, kuid ma tõesti ei kujuta ette ka seda graafikuga üksteise alla maskides koolis käimist.
    Küsimus on õpetamise ja töötamise koos ära haldamises.
    Videotunnid oleks minu jaoks lahendus.

  3. Nell said, on 04/08/2020 at 16:54

    Mul koolilapse distansõppega veel kogemust ei ole aga kevadel õpetasin kodus koolieelikut. Mu lapse tulevase kooli direktor oli juunikuus väga veendunud, et kevadisel kujul kohe kindlasti enam distantsõpet ei tule. Lapsi ei jäeta enam 100% koju, tuuakse kooli kas väikegruppidena vms. Ehk siis mõned koolijuhid igatahes on olnut analüüsinud, järeldused teinud ja selle põhjal tulevikuplaanid koostanud.

    • tavainimene said, on 04/08/2020 at 17:23

      Jaa, see väikegruppidena kõlab hästi, aga siis peaks praegu koolid juba selle jaoks logistikaskeeme, õppekavasid ja tunnipaane koostama. Ma kahtlustan, et nad ei koosta.

  4. nodsu said, on 04/08/2020 at 20:05

    Kas su punktis “rohkem otse-eetri videotunde, rohkem salvestatud miniloenguid” oli tglt ühe “rohkema” asemel “vähem” mõeldud?

    • tavainimene said, on 04/08/2020 at 22:04

      No mina ise ei oma väga suurt usku ei otse-eetri tundidesse ega videoloengutesse, aga ma olen kuulnud, et esimestest tundsid puudust lapsed ja teistest lapsevanemad.

    • nodsu said, on 05/08/2020 at 01:12

      ma olen jälle kuulnud, et otse-eetri tundidega oli häda, kui nendega käis komplektis eeldus, et kõik lapsed saavad neist osa võtta ja sellest olenesid näiteks hinded – hoolimata sellest, et mõnel internetikiirus lihtsalt ei lasknud seal tunnis normaalselt olla.

  5. nodsu said, on 04/08/2020 at 20:07

    Aga nakkusohust: mulle on epidemioloogide-viroloogide jutust (mis ma neti pealt kokku olen lugenud) mulje jäänud, et mingi vanuseni ei ole lapsed ka eriti nakkusohtlikud. noh, et ei võtagi seda haigust külge, järelikult ei saa ka levitada (kui just käte külge ei korja ja vanavanemad seda kodus sisse ei limpsi).

    Keskkoolilapsed on juba iseküsimus.

    • nodsu said, on 04/08/2020 at 23:56

      loen just Krista Fischeri seina, kus praeguse seisuga jääb kõlama, et pole andmeid COVID19-nakkusest, mida oleks saadud lastelt (teismelised lähevad küll nakkamise mõttes pigem juba täiskasvanute rubriiki) – kuigi teisest küljest võib seda lastenakkuste puudumist seletada ka see, et koolide-lasteaedade sulgemine oli väga levinud meede – aga kolmandast küljest jättis Singapur koolid lahti ja see ei ole seal nakatumist suurendanud – ja neljandast küljest on küll USAs negatiivne korrelatsioon koolide sulgemise ja COVID-suremuse vahel, aga selle põhjus võib peituda hoopis selles, et kui koolid kinni pandi, olid lapsevanemad sunnitud koduseks jääma, tähendab, kui seal on põhjuslik seos, võib see olla hoopis kaudne (vähendas täiskasvanute omavahelist suhtlemist).

  6. reet said, on 04/08/2020 at 20:11

    Ee, praegu on augusti algus. Õpetajad on 21. augustini puhkusel ja see on hea, kevadel rabelesid nad end laste heaolu nimel ribadeks. Nägin seda oma kolleegide pealt väga selgesti. Oleks absurdne oodata, et õpetajad praegu ehku peale õppekavasid koostaks. Kevadel oli ju näha, et tegelikult ei tea keegi esmaspäeval, mis käsud reedeks on tulnud, tihtipeale olid nädala jooksul saabuvad juhised ka üksteisele vastukäivad…
    Kuu lõpus läheme tööle ja otsustame jooksvalt, mida ja kuidas tegema hakkame. Kuni ministeerium mingeid uusi jaburusi peale ei suru, lähtume oma kooli võimekusest ja õpilaste vajadusest saada õpetust elavalt inimeselt enda kõrval. Videotunnid muide pikas perspektiivis ei toimi, põhikoolis igatahes kindlasti mitte.

    Mul on neil päevil tunne, et lisaks ilma informeeritud nõusolekuta globaalses sotsiaalpsühholoogilises eksperimendis osalemisele on meil algamas ka koroonahüsteerikute diktatuur. Peaks vist vähem lehti ja foorumeid lugema ja rohkem moosi keetma.

    • tavainimene said, on 04/08/2020 at 22:07

      Kas sa võiksid seda koroonahüsteerikute diktatuuri mõtet veidi lähemalt selgitada?

    • reet said, on 04/08/2020 at 23:02

      Noh, näiteks selle artikli lugemise peale
      https://tartu.postimees.ee/7031601/tartu-kriisikomisjon-nouab-valitsuselt-2-2-reegli-taastamist-ja-maski-kandmise-kohustust
      võtsin ma eile palderjani. Trip.ee foorumis ütles mõne tunni eest keegi Raul_R väga mõistlikult: “Piirangutele ja karistustele põhinedes saab võitlus viirusega olema ette kaotatud.
      Inimeste endi mõistliku ettevaatusega jõuab palju kaugemale.” Ainult et ma kardan, et see ilusa nimega inimene ei ole otsustajate hulgas ja temasuguseid otsustajad ei kuula, kuulatakse hädakraaksujaid.

    • tavainimene said, on 05/08/2020 at 17:17

      “Piirangutele ja karistustele põhinedes saab võitlus viirusega olema ette kaotatud. Inimeste endi mõistliku ettevaatusega jõuab palju kaugemale.”

      Hmm. Kas see on see loogika, et kui liiklusmärgid ja kiirusepiirangud kõik ära kaotada, siis hakkavad kõik inimesed väga tähelepanelikult ja ettevaatlikult liiklema? Kui toidukäitlejaid mitte kontrollida, siis hakkavad nad ise hügieeninõudeid täpsemalt järgima? Kui maksude maksmine muuta vabatahtlikuks, siis hakkavad kõik ühiskassasse praegusest palju heldemalt panustama? Või see on selline teismelise jonn, et “ma oleksin hakanud nõusid pesema, aga kuna sa mind käskisid, siis nüüd ma nimme ei hakka”? Mulle endale tundub, et piirangud ja karistused ei takista mõistlikku inimest ettevaatlikult käitumast, aga mittemõistlikku aitavad nad loodetavasti mõnevõrra ohjeldada. (Kuigi ma ei tea, mis piits või präänik veenaks inimest, kes usub, et maski kandmine on reptiloididele alistumise märk vms.)

    • reet said, on 05/08/2020 at 17:45

      Ei, kindlasti mitte. Piiranguid on juba seatud, inimesed jõudsid sellest põhjalikult väsida. Uutele piirangutele reageeriks mingi osa rahvastikust protestidega, eriti kuna koroonaoht ei ole väga paljude jaoks üldse kuidagimoodi isiklikult tajutav. Protestimine võib isegi Eestis tähendada suurt rahvamassi võrdlemisi väikese pinna peal koos, hõigutakse valjusti, hingeõhuga lendab piisakesi ja viiruseid, kellel pakkuda on… No ja mõistlikud tunnevad ennast tegelikult üsnagi ahistatuna sellest, kui mittemõistlike ohjeldamise nimel kõiki ühtmoodi piirama hakatakse. Pole vaja reptiloididesse uskudagi.

      Muide, liiklusmärkide ja piirangute kaotamine on maailmas täitsa olemas, selle nimi on shared space (https://en.wikipedia.org/wiki/Shared_space) ja pidavat täitsa toimima.

      Mulle ütles üks Viimsis ja Maardus liikuv tuttav kevadel, et venekeelsele kogukonnale poleks nagu üldse kohale jõudnud, et meil on distantsihoidmine ja karantiin. Räägitakse – aga mul puuduvad igasugused tõendid või tõsiseltvõetavad allikad -, et ööklubi-puhangu nullpatsient olevat ka venekeelne. Kui see kõik tõesti nii on, siis on meie integratsioonipoliitika ja igasugune infojagamine küll veel viletsam, kui siiani on arvatud.

    • nodsu said, on 05/08/2020 at 18:40

      Kevadel kuulsin-lugesin küll palju inimeste isiklikke lugusid sellest, kuidas nende venekeelsed naabrid ei pidavat koroonaohust midagi teadma, aga kui põhjalikumaid uuringuid tehti, siis tuli sealt välja, et tegelikult on erinevused eri kogukondade informeerituses väikesed. Pigem olid erinevused eri vanusegruppide vahel, kõige halvem teadlikkus oli kahjuks kõige vanematel.

    • nodsu said, on 05/08/2020 at 18:40

      pmst et anecdotal evidence ütles, et venelased ei tea koroonast midagi, aga korralikud uuringud ütlesid, et teavad peaaegu sama hästi kui eestlased.

    • ep said, on 06/08/2020 at 10:44

      Ma olen aru saanud, et probleem pole ilmtingimata informeerituses, vaid korralduste andmise viisis. Kui öeldakse, et soovitav on hoida distantsi ja käituda mõistlikult, siis eestlased hoiavad distantsi, aga venelased ei hoia, sest käsku ju polnud, ja nende arusaam mõistlikkusest on palju sotsiaalsem.

    • nodsu said, on 06/08/2020 at 14:43

      aga vähemalt küsitluste järgi (st küsiti inimestelt vastuseid nende enda käitumise kohta) ei olnud ka korralduste täitmises eestlastega suurt vahet.

      Mulle meeldis tookord neid uuringutulemusi lugedes see, et selgus, et siinsed venekeelsed inimesed usaldavad kriisisituatsioonis infokanalina kõige rohkem ERRi. ETV+ vaadatavus oli hüppeliselt tõusnud.

  7. iibis said, on 05/08/2020 at 06:34

    “Väikeste gruppidena” kõlab hästi, aga (kooli)eluvõõralt. Mida teevad samal ajal teised? Iseseisvat tööd? Aga selle materjali peab ju õpetaja samuti ette valmistama, kontrollima ja tagasisidestama. Ja kui need samad väikegrupid peale tundide lõppu vennastuvad, pole sel suuremat mõtet.

    Muidugi, kui kaasava hariduse eesmärgiks pidada “hoiab lapsi soojas toas, viib sööma ja takistab ennast ja teisi otseselt kahjustavat käitumist”, siis palun väga.

    Tegelikult elab vist õpetajadkondki valdavalt lootuses, et see ei kordu. Tublid õpilased toetavatest peredest saavad hakkama õppevormist olenemata, aga vähem tublid ja keerukamatest peredest mitte. Just eile rääkisin algklassiõpetajast sõbrannaga, kes kirjeldas, kuidas ta esimese klassi õpilasega läbi veebi lugemist harjutas, kuna (kodus olevad) vanemad ei leidnud aega ning ei pidanud võimalikuks isegi telekat kinni panna, et laps saaks keskenduda. (Iga õpetaja võib tuua sama värvikaid näiteid.)

    Veebitundide puhul võin veel praktikuna välja tuua, et lapsed panid telefoni n-ö tunnis viibima ning mängisid ise samal ajal lauaarvutis…

    • nodsu said, on 05/08/2020 at 18:30

      kasutan juhust, et Iibis praktikuna siin: kuidas mulje on, kas kaugõppe ajal oli õpilaste hakkamasaamisel ka vanuse järgi vahet, või sõltus kõik perekonnast ja õpilase enda konstitutsioonist?

    • iibis said, on 05/08/2020 at 19:57

      Mul endal ongi õpetada reeglina need põhikooli suuremad. Üheksandad on alati kõige motiveeritumad, kes tahab saada heasse gümni, kes tahab kuidagiviisi ära lõpetada – mõlemad motivaatorid on üldjuhul täiesti toimivad.

      Väiksematel andis kodu rohkem tunda, mõned probleemjuhtumid olid prognoositavad, teised tulid üllatuslikult. Ja neil teistel juhtudel oligi vanem sageli lapse üksi distantsõppesse ulpima jätnud.

      Distantsõppes oli muide ka neid, kes üllatuslikult hästi toime tulid, neil kõigil oli vastutust mitte võtta pelgav(ad) vanem(ad) toeks. Need, kes tulid samuti hästi toime, aga ilma üllatuseta, nende puhul ju ei tea, aga kohati tundus, et loomu poolest tublidel oligi lihtsam tubli olla, segajaid vähem, tegid oma asjad kiiresti ja hästi ära ning kui küsisin tagasisidet, ütlesid, et selle koha pealt on rahul, et vaba aega rohkemgi.

      Aga jah, kolleegidega erinevatest koolidest kohtudes oleme ikka muljeid jaganud, igas klassis (tavaline klass, reeglina kusagil 20-24 õpilast) on 2-3 neid, kes püstihädas. Aluseks sotsiaalselt keerulised olud, vanemate endi vähene digipädevus, arvamus, et 5.-6. klassi laps tuleb ise muutunud oludes ja õpikeskkondades toime.

      Eks need ole minu kogemused, mille põhjal ei saa mingeid absoluutseid üldistusi teha. Kindlasti tuleb ühel päeval teaduspõhine analüüs – huvitav teema ju tegelikult.

  8. tavainimene said, on 05/08/2020 at 17:24

    Kuskilt jäi silma, et Hollandis on otsustatud, et kool algab muidu tavapäraselt, kuni 10aastased lapsed ei pea hoidma distantsi ei omavahel ega täiskasvanutega, 11-19aastased ei pea hoidma omavahel, aga peavad hoidma täiskasvanutega. Klassides tuleb siis esimesed pingiread tühjaks jätta ja õpetaja peab püsima oma laua taga …

  9. _kaur_ said, on 06/08/2020 at 17:06

    Saab kas:
    A) Normaalne kool, kõik on klassis kohal. Esimene kuu läheb kevade materjali üleõppimisele. Osa muidugi jääbki õppimata – näiteks need ained, mis kevadel läbi said või kus laps kooli vahetas / lõpetas.
    B) Sama kaos mis kevadel.

    Mingit vahevarianti ehk sisuliselt toimivat kaugõpet ei saa juhtuda, sest selleks peaks praegu ette valmistuma.
    M

    • _kaur_ said, on 06/08/2020 at 17:42

      Ehk siis ma pmst jagan Tavainimese muret või küsimust või seisukohta.

    • reet said, on 06/08/2020 at 19:37

      Sisuliselt toimiva kaugõppe jaoks, eriti piirkonna-põhikoolides, oleks vaja vähemalt kuus kuud intensiivseid ettevalmistusi teha, arvatavasti riigi tasandil mitme töögrupiga, ja maeiteakuikaua selgitada teatud osale lapsevanematele, et nad tegelikkuses ka vastutavad lastele õppimiseks sobivate tingimuste loomise eest ja peavad kõige elementaarsemaid õpioskusi a la “vaata õpetaja (ekraani) poole ja kuula, mida ta täpselt ütleb” ise lastele õpetama. Selle jaoks ei ole aega ega energiat.

      Loodame südamest, et sügisel saame alustada enam-vähem tavalise õppevormiga ja õnnestub mingilgi kujul ära siluda neid auke, mis kevadega nii mõnegi lapse õppimisse jäid. Korontiinijärgsed vaimse tervise ja sotsiaalsed probleemid alles hakkavad kooruma, olen juba arvestanud, et sügisel saab töö olema intensiivsem ja katastroofiolukordade sagedus on tõenäoliselt tavapärasest suurem. Urr.

  10. Liis said, on 07/08/2020 at 06:45

    Mind huvitab aga see, et kas koos kaugõppe ja kaugtööga hakkab rahvas ka rohkem maastuma (maanduma?) st maale kolima. Kui seni võis sageli kuulda põhjendust “ei taha lapsi iga päev autoga vedada” või “töökoht on kaugel”, siis nüüd paljudel (muidugi mitte kõigil) oleks nagu võimalus maal elada. Kinnisvaratrendid ja mobiilsusuuringud nagu toetaks seda varianti

    • tavainimene said, on 07/08/2020 at 09:41

      Ma pigem ennustan, et sügisel algab kool tavapäraselt. Iseenesest, maal on ju ka koolid … Meie küla koolis näiteks on lapsi vähe ja ruumi palju — saab distantseerida nii et et. Ööklubisid siin ka pole ja võõraid liigub harva. Viirusepelglikele sobiks pagenduseks küll. Isegi tühje maju on. Paraku pole need linnamugavustega harjunud peredele elamiskõlblikud — ilma suurte kulutusteta, mis kinnisvara väärtust samavõrra ei suurenda. Nii et maale koliksid vast eeskätt need, kellel juba varem korralik soojapidav veevärgi ja kanalisatsiooniga maakodu olemas oli.

    • _kaur_ said, on 07/08/2020 at 18:27

      Maale kolimiseks oleks vaja maale kolimise soovi.

      Kool. Lugesin just, et Itaalia tellis kolm miljonit uut koolipinki. Aga keegi ei usu, et need õigeks ajaks koolidesse saaks. Seega antakse lastele kooli minnes saed kaasa, et klassikalised puust paarispingid kaheks saagida…

  11. muhukadri said, on 10/08/2020 at 14:09

    Tuttav pedagoog (maakohast) just jagas oma elamust – poeriiulite vahel võtnud lapsevanemast müüjatädi tal nööbist kinni ja küsinud: “Kuule, Sa oled ka väheke nagu hiromant, ütle, kas sügisel läheb see diginuss edasi?”
    Võraženije soveršenno totšnoje.

    • _kaur_ said, on 10/08/2020 at 14:31

      Terminikasutus on võluv, aga pedagoogi pidamine hiromandiks – hindamatu! Kesse ütles, et õpetajate ametit ei peeta väärikaks? Peetakse ja isegi nii, et suisa üleloomulikke võimeid omistatakse :)

    • tavainimene said, on 11/08/2020 at 08:06

      :D


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: