Surnud kassi põrge
Puhkuse esimese nädala sisustas ripakile jäänud tööasjade kokku kobistamine. Puhkuse teisest nädalast tubli poole sisustasid ka tööasjad. Lubasin kergemeelselt kirjutada ühe raamaturevüü (mh-mh-mh-pup-pup-pup), aga selgus, et see raamat on esiteks väga raskepärase lausestusega ja teiseks väga paks. Veel lubasin ma (miks? miks?!) kirjutada kokkuvõtte ühe konverentsi peaettekannetest. Ettekanded olid teemal, millest ma väga vähe tean, kantud ette kõrvupingutamasundiva aktsendiga ning hüppasid ajapuudusel põhjalikumatest seletustest üle. Sellest tõotab tulla üks paras pähkliräägu-kokkuvõte.
Igatahes, sügisest on oodata muudatusi. Ma töötan korraga kahes osakonnas, millest ühel on raha, et mulle palka maksta, ja teine on minu tööga rahul. Või umbes nii. Saab näha, mis sest asjast saab.
Tööturul on seisud teadagi, nagu nad on. Olen mitu aastat veeretanud mõtet, et läheks veel õppima, aga pole suutnud välja mõelda, mis eriala. Ja noh, ma olen ju pendelrändaja, kes elab kauges külas ahiküttega majas. Kuidas need sessioonõppe pikad päevad välja hakkaksid nägema? Ja mida mu tööandja asjast arvaks? Aga sel suvel jooksid paljude erinevate kaalutluste jõujooned kuidagi niiviisi kokku, et ma esitasin üsna viimasel hetkel ikkagi avalduse magistriõppesse astumiseks. Enam-vähem samale erialale, kus mul 25 aastat tagasi tudeerimine pooleli jäi.
Vestlusel ma komisjonile ilmselt väga säravat muljet ei avaldanud, nii et jäin punktidega joone alla. Aga mõned tugevamad kandidaadid loobusid ja vastu mind ikkagi võeti. “Isegi kui sa esimesel sessil kõigis ainetes läbi kukud, saad ikkagi rongis pool aastat sooduspiletiga sõita,” kommenteeris seda saavutust minu sisemine kriitik.
Ütlen ausalt, et hirm on.
See kaks osakonda. Maatriksjuhtimine on selle vana triki nimi, millega saab endale valida meelepärase palga JA meelepärase ülemuse, ilma et nood kaks omavahel mingis otseses seoses oleks.
Ja muidug häid õpinguid ja harivaid loenguid! Mag töö juhendaja oled juba välja valinud? :)
Seal on ka magistrieksamiga lõpetamise võimalus :)
Sain uue sõna võrra targemaks. Pähkrirääk. Ega ma teda vist elusast peast ära ei tunneks, kuigi täpilisi sulgi tunnen hästi juba lapsepõlvest.
Jaksu huvitavateks aegadeks!
Hehee, mina sain ka targemaks. Selgub, et pähklirääguks kutsutakse rahvasuus tõepoolest nii mänsakut kui pasknääri. Mina arvasin, et see on puhas väljamõeldis stiilis “väävelkõhuline vaal”, vabatahtlik Mareki seiklustest ajakirja “Svet Zvirat” täisvõhikliku toimetajana :)
Puhkuse ajal töötamist kompenseerib ainult korralik rahaline tänu, juuli on maal imeilus puhk…aias rabamise aeg ja seda jaanuaris järgi ei tee.
Kivi kotti ja nael kummi õppimaasumise puhul. (Tahaks kaa, aga siin ja praegu ei saa.)
Ja rauast närvi. Ida-Euroopas ei osatavat haritud naisi hinnata 😈
Võimas värk see edasiõppimise oma!
Ja mis pendelränne?
Omal ajal elasid tudengid ühikates, kodus pesu pesemas käidi korra kuus… :)
[…] ju kõrgharidust ka! Ei viitsinud õppida, järelt, onju. Ritsik siin rääkis magistriõppest ja tavainimene ka. Siit-sealt muidugi läbi imbub, et Rents samal ajal venitab nagu jaksab oma töö lõpetamisega. […]