tavainimene

Pretraumaatilise stressi sündroom

Posted in * by tavainimene on 08/09/2019

Sea endale identiteedieesmärk: “Tahan saada selliseks inimeseks, kes on tõhus ajakasutaja.”

Ole enda vastu leebe. Alusta pisikeste muudatustega ja siis mõtle, kuidas neid edasi arendada. Võta ajaplaneerimist kui mängu ja premeeri ennast iga täidetud missiooni eest.

Tee ebameeldivad asjad hommikul esimesena ära, et ülejäänud päev oleks mõnusam. Ära otsi põhjusi asju edasi lükata, vaid põhjusi asjad kohe ära teha. Kui miski võtab alla kahe minuti, siis tee see kohe ära. Suured ja hirmutavad ülesanded jaga väiksemateks kergemini hoomatavateks tükkideks ja võta ette üks jõukohane tükk korraga.

Kirjuta asjad üles, et nad ei koormaks sinu aju. Tee igaks päevaks ja igaks nädalaks nimekiri 6 eesmärgist, mille sa kindlasti tahad saavutada, ja pane need tähtsuse järjekorda. Kirjuta lahti tegevused ja määra neile kindel aeg, aga mitte üle 2 tunni tegevuse kohta. Kui aega jääb üle, siis kuluta see pikaajalisematele konkreetse tähtajata tegevustele.

Leia oma tegevusplaanile nähtav koht silma all. Hoia oma töölaud tühi ja selle ümbrus korras.

Ära rööprähkle. Kui midagi teed, siis ära lase end eksitada, ära vasta telefonile ja meilidele. Varu meilidele vastamiseks kindel aeg päevast.

Tee iga 25 minuti töötamise järel 5-minutine virgutuspaus ja iga 4 sellise tsükli järel 30-minutine virgutuspaus.

Varu iga päev kindel aeg meeldivatele ja taastavatele tegevustele. Ärka pool tundi varem ja alusta päeva võimlemisega.

Seo uued harjumused rutiinsetega — näiteks iga päev pärast hommikust kohvipausi õpin Duolingoga 15 minutit võõrkeelt.

Automatiseeri võimalikult palju rutiinseid korduvaid tegevusi (nagu kommunaalmaksed), et nende peale ei peaks mõtlema.

Kui sul on raskusi otsustamisega, siis otsi võimalusi otsustamise vähendamiseks — planeeri korraga terve nädala menüü, kanna terve nädal sama kostüümi.

Püüa leida võimalus ühendada vajalik tegevus toredaga — näiteks kuula nõusid pestes taskuhäälingut, loe rongis raamatut, söö lõunat koos sõbraga, mine jooksma koos lapsega.

Ära karda öelda “ei” uutele kohustustele ja vanadele asjakohatuks muutunud kohustustele. Sea oma vajadused esikohale.

Hinda oma edenemist iga nädal ja vajadusel täiusta süsteemi.

29 kommentaari

29 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. kaur said, on 08/09/2019 at 16:47

    Puänt tuleb järgmises sissekandes…?

    Vasta
    • kaur said, on 08/09/2019 at 16:48

      .. või oli juba ära, pealkirjas?

  2. tavainimene said, on 08/09/2019 at 17:59

    Pealkirjas, just :)

    Vasta
    • Morgie said, on 09/09/2019 at 07:31

      Jeah.
      Aga rongis raamatu lugemine või taskuhäälingu kuulamine on ju normaalne?

  3. Manjana said, on 08/09/2019 at 22:30

    mulle tekitaks selline käsumajandus, nagu sissekandes, kõrgematasemelise stressi küll

    Vasta
  4. P-karu said, on 09/09/2019 at 08:27

    Sõidan parasjagu Tallinna koosolekule ja mõtlen, et bussijuhtidel läheks see viieminutiste pauside tegemine ikka keeruliseks.

    Vasta
    • tavainimene said, on 09/09/2019 at 14:37

      Rekajuhi seletuskirjast politseile: “Vaatasin, et hea pikk sirge, mõtlesin, et lasen korra silma kinni.”

    • kaur said, on 09/09/2019 at 20:37

      Tavainimene, sa mu blogi loed? Ma eelmine laupäev pmst seda tegin. Oli täpselt “hea pikk sirge”. Jalgrattaga küll ja “silm kinni” asemel “loen kaardil paar KPd ette”. Tulemus – EMO, ribid katki, magada ei saa (valus), suht vilets olla, ja ei kipu paranema ka mitte.

  5. tavainimene said, on 09/09/2019 at 15:53

    Aga et puänt? Ma pidin ühele inimesele nõu andma, kuidas ajakasutust paremini planeerida. Milline iroonia! Mina, kes ma olen maailma halvim planeerija üldse! Ma võin pidada märkmikku, aga kui mul tekib mingi info, mida sinna sisse kanda, siis ma mõtlen, et “kohe, varsti” ja kohe see ka ununeb. Või kui mul on meeles midagi märkmikku kirjutada, siis läheb mul meelest ära sinna märkmikku vaadata. Ma olen proovinud igasuguseid kalendri- ja märkmeäppe, tulemus on ühtviisi masendav. Läheb üha masendavamaks — sedamööda, kuidas töö muutub järjest killustunumaks ja kokkuleppeid ja tähtaegu, mida meeles pidada, on kolemarupalju.

    Vasta
  6. Paula said, on 09/09/2019 at 22:19

    Ma armastan oma märkmikku ja kirjutan kõik ülesse ja on meeles vaadata ka, aga kui kolmapäeva õhtul kella kuueks on ülesanne “kiri Pärnu” siis ei saa ma ikkagi aru, mida ma tegema pean

    Vasta
  7. nodsu said, on 09/09/2019 at 22:43

    Mulle meeldis eriti nende kahe punkti kokkukõlksumine: “Ära rööprähkle” ja “Püüa leida võimalus ühendada vajalik tegevus toredaga — näiteks kuula nõusid pestes taskuhäälingut, loe rongis raamatut, söö lõunat koos sõbraga, mine jooksma koos lapsega.”

    Aga mina armastan hirmasti seinakalendrit. Eriti kui see on küllalt suur, et iga kuupäeva peale mahub ikka mõnuga kirjutama. Mingi pisem pudi võib olla detailsemaks ja mobiilsemaks lahtikirjutamiseks, olgu paberil või elektrooniliselt, aga seinakalender on püsiv tugi.

    Vasta
    • kaur said, on 09/09/2019 at 23:32

      Suurem jagu seinakalendreid on üleval pigem kaunistuse eest, nagu maal või asi, ja sellist ei saa ju sodida mingi asise infoga.

    • nodsu said, on 10/09/2019 at 16:33

      Reeglina on neil iluosa ja kalendriosa silmnähtavalt eraldatud, sobib mõlemaks.

    • Kaamos said, on 10/09/2019 at 17:23

      Ei mingeid kalendreid kodus. Üks seinakell kohas, kuhu vaatamiseks peab end alati eraldi upitama. Raadiot pole.
      Absoluutselt teine inimene kui tööl.
      Ei tea, kuidas oleks tööl olles mõistus vastu võtnud lause “Tahan saada selliseks inimeseks, kes on tõhus ajakasutaja.”
      Kodus kõlas see “Tahan saada selliseks inimeseks, kes on tõhus ajakasvaja.”

    • Kaamos said, on 10/09/2019 at 19:51

      “ajukasvaja”
      Lugeda ei oska, kirjutada ei oska…mnjah.

  8. Tipp ja Tropp said, on 10/09/2019 at 00:13

    Magamine on kõige tõhusam ajakasutus see ei väsita ja pole vaja vahepeal puhata.

    Vasta
  9. Liis said, on 10/09/2019 at 07:36

    Mul on kah häda märkmikuga, pole meeles seda jälgida, seinakalender on parem, see on üha silme ees. Kusjuures vahepeal tegin tavalisest A4-st kalendri, kolm lehte seinal, kolm kuud pidevalt ees, väga mugav oli märkmeid teha ja pidevalt ülevaadet hoida, mis mul järgneva paari kuu jooksul kavas on.

    Vasta
    • Kaur said, on 10/09/2019 at 09:46

      Mu laps tegi lasteaias kalendreid, iga kuu kohta, suured, imekaunid. Seal olid kõik sünnipäevad ja värgid sees. Igatsen neid siiani (ja lehitsen nukralt virna, kuhu need arhiveerisin).

      Nüüd on seina peal trükitud kalender, kriitpaberile, aga see on kole ja kuidagi kasutu.

      Lasteaiad on ikka jube abiks :(

  10. Kaur said, on 10/09/2019 at 09:44

    Mul on telefon, märgi sinna kontakte. Kõige tähtsamad inimesed on ühetäheliste nimedega, sest neid kuvas mu mingi telefon kõige ees. Tipid “e” ja saad esimesena kontakti “E” ja siis kohe helistad.

    Nüüd:
    – on mu telefon täis kontakte nagu “M.” ja “P mobla” ja mul pole halli aimugi, kes need on.
    – ei too mu uus telefon ühetähelisi ette. Ta lihtsalt otsib selle tähe järgi. Tipid “e” ja saad annE, bElla, clElia.. ja õige E jaoks keri nagu loll.

    :(

    Vasta
  11. Mnjah said, on 11/09/2019 at 09:54

    Iga küberjulgeolekumehe õudusunenäona panen mina oma märkmikku kirja kõik passwordid, PIN- ja PUK-koodid jms. Sest neid on nii jube palju, et meeles pidada on neid võimatu. Osa keskkondi nõuab passwordi umbes kord aastas ja katsu seda siis meelde tuletada. Ja isegi kui hakkab meelde jääma, siis nõutakse kohe passwordi muutmist. Ühesõnaga: elagu pabermärkmik, millele rajaneb kogu e-värk!

    Vasta
    • Kaur said, on 11/09/2019 at 10:43

      Kord aastas vajalike kohtade paroole polegi mõtet meelde jätta, ei paberile ega mujale. Kui hakkad sisse logima, vajuta “unustasin rsk” nuppu, saad e-maili ja paned uue ühekordse parooli. Ma tipin neid ühekordseid suvakalt klaveril – 09j320sqijsoiqjsaajll__ – ja töötab hästi.

      julgeolekumees Kaur

  12. Kaur said, on 12/09/2019 at 13:27

    Seinakalender – võtke päästeamet oma näiteks:
    https://life.gomcgill.com/the-2020-australian-firefighter-calender-is-out-its-on-fire

    Vasta
    • mustkaaren said, on 12/09/2019 at 21:19

      Miks Eestis midagi nii ilusat ja samas heategevuslikku teha ei osata??? Kas meil silmailu vajavaid prõuasid vähe on?
      Aga vastuseks Tavainimesele: postituse sisu tekitas tõesti peakirjas kirjeldatud hetke.

    • nodsu said, on 13/09/2019 at 15:29

      aaahhh… ilusad õilsa ametiga mehed ja veel nunnude loomakestega ja veel heategevuseks…

    • nodsu said, on 13/09/2019 at 15:29

      vitamiinid, ma ütlen, vitamiinid!

    • tavainimene said, on 13/09/2019 at 20:00

      👍

    • mustkaaren said, on 14/09/2019 at 17:49

      Sääraseid projekte on aeg-ajalt mitmel pool maailmas tehtud nt varjupaigaloomade toetuseks. Ostad kalendri, läheb ostult mingi summa varjupaigale. Loomulikult sisaldab kalender ka asjakohaseid reklaame.

  13. mustkaaren said, on 15/09/2019 at 13:55

    Ja ma jätkuvalt loen “pneumaatilise stressi syndroom”.

    Vasta
  14. Rents said, on 21/09/2019 at 21:11

    Kuus eesmärki päevas oleks minu jaoks selgelt palju (kuigi samas, äkki annaks sellised asjad nagu hambapesu ja duolingo, mis juba ammu harjumuseks saanud, eesmärkideks lugeda?). Hea, kui paariga hakkama saan.

    Aga kui juba töötan, siis iga 25 minuti tagant pausi teha küll ei suuda, alles nagu sai joone peale saadud ja …

    Vasta

Leave a reply to Tipp ja Tropp Tühista vastus