tavainimene

Tööasjad

Posted in * by tavainimene on 02/10/2017

Kui ma ülikooli astusin, möllas väljas laulev revolutsioon ja rahvusliku varjundiga humanitaareriala tundus igati tore mõte. Kui ma ülikooli lõpetasin, möllas väljas täisvereline putkakapitalism, kes soovitas mul oma diplomi ühes teatud tüüpi putkas naela otsa lüüa. Üritasin veel aasta magistrantuuris vältimatut edasi lükata, aga pidin tõdema, et teadlase materjali minus ikka ei ole. 

Esimese töökoha — ühes väikses kontoris — sain ma tutvuse kaudu. Teisele töökohale — veidi suuremas kontoris — kandideerisin juba täitsa ausalt ja avalikult. Ja jäin sinna kahekümneks aastaks. 

Eelmise aasta lõpus sai selgeks, et meie kontor pannakse kinni, ja mind haaras paanika — ma olen kakskümmend aastat ühes kohas tiksunud, rahvusliku varjundiga humanitaarharidusega ning vanuselt väga kindlalt valel pool neljakümmet. Ja ma elan maal. Ääremaal. Eesti vaesuse poolest viiendas vallas või umbes nii. Kaugeltki mitte igale tööandjale ei sobiks minu rongigraafikud. Jah, põhimõtteliselt saaks ju linna tagasi kolida, aga mul on päranduseks saadud ja maaeluga harjunud kass … kes pealegi nõuab kolm korda päevas lihatoitu, mida näiteks töötutoetuse eest ilmselt osta ei jõuaks, isegi kui ma ise läheks üle naturaalmajanduslikule vegan-menüüle. 

Aga ma võtsin ennast kokku ja kandideerisin. Ja osutusin valituks! Kusjuures tegin tööandjale enda arust täiesti pööraselt hulljulge ettepaneku, et ma töötaksin esialgu poole kohaga ja kaugtöö korras, säilitades ka oma vana kontoritöö. Ja see toimis! Ja nüüd on mul uus kokkulepe, et aasta lõpuni jätkan vanas kohas poole koormusega kaugtööna ning uues kohas olen täiskohaga ametis. Õudne hakkab, sest ma ei ole niisugust vedamist lihtsalt mitte kuidagi ära teeninud. Järelikult jumalad teevad minuga kurja nalja ja üritavad mu valvsust uinutada, et siis mingi eriti õudse malakaga lajatada. 

Kogu selle kahe kontori ballaadi kõrvalt olen ma pisitasa tegelenud ettevõtlusega. Mh-mh-mh-pup-pup-pup. Mul on oma firma ja sellel firmal on üks maksev klient. Teine klient on ka, aga too ei ole veel otsustanud, kas ta maksab. Isegi kui ei maksa, ega ma ei kurda. Kogemus tervikuna on vägev. See on üks suur koolitus, kusjuures selle eest makstakse peale. Õppetunnid on nii erialased kui isiksuslikud — kui oled harjunud mugavustsoonis harjumuspäraselt tubli olema, ei ole kerge tunnistada, et sa ei oska, et kõigest ei saa aru, et kõik ei tule välja ja mõni asi läheb puhta metsa. 

Ainult blogimiseks, jah, on aega üha vähem. 

12 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. mustkaaren said, on 04/10/2017 at 07:59

    Yks katastroof on kohe-kohe tulemas – talv.

    • Kaur said, on 04/10/2017 at 11:45

      Mille poolest talv katastroof on?

    • nodsu said, on 05/10/2017 at 00:51

      Mina tunnen nt tänavu tõepoolest, et päikesepatareid jäid laadimata, enne kui uuesti pimedaks hakkas minema. ja kuramuse vitamiinipreparaate on ju kallis osta, ja neid peab nüüd mitu kuud näost sisse ajama.

      Ning küttepuude jaoks ei ole hetkel raha, jääb üle pöialt hoida, et külmad ei tule enne kui raha.

      Ning niipea, kui õues on ilm selline, et peab hakkama üleriideid kandma, hakkab igasuguste poodide ja ühistransaga see häda, et seal on toatemperatuur, aga riidehoidu ei ole. Mis tähendab seda, et ma satun alatihti õue, selg märg, ja siis hakkab seal jälle külm.

      Ja värske köögivilja hiilgeaeg saab alati enne otsa, kui ma neid kõiki korralikult süüa jõuan (suvikõrvits maksab nüüd juba kuradi viis ja pool eurot kilo!), ja maasikaid ei saanud tänavu peaaegu üldse ja.

    • mustkaaren said, on 05/10/2017 at 08:24

      Tuttavad aednikud kurdavad nagu yks mees, et õrnemate köögiviljade saagid olid väga nirud ja isegi tavaliste lollikindlate kapsaste ja porganditega oli probleeme ja kahjureid. Praegu on paljudel põllud ja aiad juba vee all, sest maa on vihmavett täis.

    • nodsu said, on 05/10/2017 at 00:55

      … ja mis õigusega saab tomatiaeg otsa nii, et tomatid vahepeal õieti odavaks ei läinudki?

    • nodsu said, on 05/10/2017 at 15:54

      tomatite ja suvikõrvitsate hinnast on vilets saak ka näha. aga porgand ja kapsas on huvitaval kombel odavad, ju siis nendega olenes kohast.

  2. mustkaaren said, on 05/10/2017 at 08:21

    Ma elan maal, kasvatan osa toidust ise, ja sellise suvega nagu just oli, läks enamus tomati- ja kurgitaimedest hukka ilma saaki andmata, ma ei harrasta pritsimist. Teiseks, kevadel lõigatud kyttepuud ei jõudnud korralikult kuivada. Kolmandaks, saekaatrist ostetud värske puitmaterjal hakkas kiiremini seente tõttu värvi muutma kui tavaliselt. Neljandaks, mul tuleb enne talve osta erakorraline veokatäis killustikku, jah, killut, mitte kruusa, sest vihma sadas rohkem ja 200 meetrit teed on juba praegu raskesti läbitav, mida ei juhtu iga aasta. Ja praegu on alles oktoober!
    Viiendaks, juba praegu mul liigesed valutavad ja palgatööle pole asja, seega tuleb kõigega kiirustada, enne kui karkudel kooberdamise hooaeg hakkab. Kaur, kas vastus oli piisavalt põhjalik?

    • Kaur said, on 05/10/2017 at 21:17

      Ee… jaa. … mm. Aitäh.

  3. Paula said, on 11/10/2017 at 13:28

    See ei ole vedamine. See on sinu isiklik kompetents ja oskused. Sa oled selle nimel tööd teinud. Siin pole vedamisega mingit pistmist. See juhtus ja sa oled seda väärt

  4. sillerviil@gemeil.com said, on 02/11/2017 at 13:19

    Uued ajad loovad uued normid. Tööandjad, ka need, keda ehk tööjõupuudus veel otseselt ei puuduta, hakkavad tööaega ja -kohta teise pilguga vaatama.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: