tavainimene

Veel esimese maailma muresid

Posted in * by tavainimene on 06/10/2017

Kui põhiline kriteerium on kaamera, siis kas osta iPhone 8+ (“arvatavasti maailma parim mobiilikaamera kuni iPhone X tulekuni”) või LG G6 (“ka täitsa OK ja iPhone’ist üle poole odavam”) või HTC U11 (“hinna poolest kahe vahel ja mõne testija meelest parem”) või oodata ära Google Pixel 2 (“senisest number kahest pikk samm edasi, aga kahjuks samuti kallis”)? Ja missugust arvustusesaiti tasub usaldada? Gsmarena? Dpreview?

 

Advertisements

Tööasjad

Posted in * by tavainimene on 02/10/2017

Kui ma ülikooli astusin, möllas väljas laulev revolutsioon ja rahvusliku varjundiga humanitaareriala tundus igati tore mõte. Kui ma ülikooli lõpetasin, möllas väljas täisvereline putkakapitalism, kes soovitas mul oma diplomi ühes teatud tüüpi putkas naela otsa lüüa. Üritasin veel aasta magistrantuuris vältimatut edasi lükata, aga pidin tõdema, et teadlase materjali minus ikka ei ole. 

Esimese töökoha — ühes väikses kontoris — sain ma tutvuse kaudu. Teisele töökohale — veidi suuremas kontoris — kandideerisin juba täitsa ausalt ja avalikult. Ja jäin sinna kahekümneks aastaks. 

Eelmise aasta lõpus sai selgeks, et meie kontor pannakse kinni, ja mind haaras paanika — ma olen kakskümmend aastat ühes kohas tiksunud, rahvusliku varjundiga humanitaarharidusega ning vanuselt väga kindlalt valel pool neljakümmet. Ja ma elan maal. Ääremaal. Eesti vaesuse poolest viiendas vallas või umbes nii. Kaugeltki mitte igale tööandjale ei sobiks minu rongigraafikud. Jah, põhimõtteliselt saaks ju linna tagasi kolida, aga mul on päranduseks saadud ja maaeluga harjunud kass … kes pealegi nõuab kolm korda päevas lihatoitu, mida näiteks töötutoetuse eest ilmselt osta ei jõuaks, isegi kui ma ise läheks üle naturaalmajanduslikule vegan-menüüle. 

Aga ma võtsin ennast kokku ja kandideerisin. Ja osutusin valituks! Kusjuures tegin tööandjale enda arust täiesti pööraselt hulljulge ettepaneku, et ma töötaksin esialgu poole kohaga ja kaugtöö korras, säilitades ka oma vana kontoritöö. Ja see toimis! Ja nüüd on mul uus kokkulepe, et aasta lõpuni jätkan vanas kohas poole koormusega kaugtööna ning uues kohas olen täiskohaga ametis. Õudne hakkab, sest ma ei ole niisugust vedamist lihtsalt mitte kuidagi ära teeninud. Järelikult jumalad teevad minuga kurja nalja ja üritavad mu valvsust uinutada, et siis mingi eriti õudse malakaga lajatada. 

Kogu selle kahe kontori ballaadi kõrvalt olen ma pisitasa tegelenud ettevõtlusega. Mh-mh-mh-pup-pup-pup. Mul on oma firma ja sellel firmal on üks maksev klient. Teine klient on ka, aga too ei ole veel otsustanud, kas ta maksab. Isegi kui ei maksa, ega ma ei kurda. Kogemus tervikuna on vägev. See on üks suur koolitus, kusjuures selle eest makstakse peale. Õppetunnid on nii erialased kui isiksuslikud — kui oled harjunud mugavustsoonis harjumuspäraselt tubli olema, ei ole kerge tunnistada, et sa ei oska, et kõigest ei saa aru, et kõik ei tule välja ja mõni asi läheb puhta metsa. 

Ainult blogimiseks, jah, on aega üha vähem. 

Ega pill peret toida, ega kannel kaasat kata

Posted in * by tavainimene on 28/09/2017

Te oleks ammu nälga surnud või sita sisse uppunud, kui poleks meiesuguseid ebaautentset elu elavaid luusereid, kes tõusevad hommikul kell neli üles ja lähevad leiba küpsetama või lehmi talitama, kuigi sisemine jumalanna eelistaks edasi pikutada. 

Resignatsioon

Posted in * by tavainimene on 23/09/2017

Tõtt-öelda ma isegi ei imesta enam, kui tuleb keegi ja soovib oma lastele nimeks panna Fridž ja Draier. 

Sant ilm ja raske põllutöö

Posted in * by tavainimene on 19/09/2017

Eile pesin oma kohvitassi puhtaks, kuivatasin ära ja asetasin kolleegide nõutute pilkude saatel korralikult külmkappi. Täna loen ajalehest: “Venemaa on valmis sõjaliseks sekkumiseks Kaagveres.” (Valgevenes muidugi.)

Oleks vist ikka pidanud suvel puhkama. 

Mono ja polü

Posted in * by tavainimene on 19/09/2017

Eks need on lihtsalt kaks erinevat ee … paradigmat. Ühe järgi on seks püha ja õudne asi, millega peab olema seotud palju tabusid, sest sellega võib kergesti ilmaruumi homöostaasi ära rikkuda ja jumalate viha alla sattuda. Teise järgi on seks umbes sama püha või ohtlik kui massaaž ja lauatennis.

Kadedus

Posted in * by tavainimene on 09/09/2017

Väga noore, väga pika ja väga kõhna inimese seljas näeb kuitahes pentsik riietus välja nagu kõrgmood.

Päevakaja

Posted in * by tavainimene on 08/09/2017

Hakkab jälle peale. Idee, et rohkem noori tuleks põhikoolist kutsekoolidesse suunata, kerkib haridusministeeriumis perioodiliselt üles nagu mingi kuri halltõbi.

Mind ei ole õnnestunud selle plaani headuses veenda:

https://ignorabo.wordpress.com/2015/08/22/kodumaa-vajab-haritud-pollumehi/
https://ignorabo.wordpress.com/2011/01/05/kutseharidus-ammendumatu-teema/
https://ignorabo.wordpress.com/2010/03/10/paevakaja/

*

Valimised on viie nädala pärast. Valimisprogramme pole kuskil. Natuke nagu vähe aega on  jäänud, et nendega tutvuda, neid võrrelda, nende üle diskuteerida, debateerida ja lõpuks oma otsus langetada?

 

 

Ex nihilo

Posted in * by tavainimene on 31/08/2017

Astusin suure sammu 21. sajandile lähemale ning lasin oma lagunevasse maamajja paigaldada uue elektri. 25 ampri   ja kolme faasiga võid istuda mõisamõõtu elektrikamina paistel, küpsetada vahvleid ning õnnelikult kuulata, kuidas täisvõimsusel töötavas pöördõhuahjus säriseb terve põdrakints. 

Nüüd on nii, et ma tõusen hommikul üles, panen tule põlema, lülitan kohvikannu sisse … ja hakkan pilkases pimeduses otsima taskulampi. Otsingute käigus jõuan ma astuda peale kassile ja ajada ümber tabureti. Taskulambi asemel leian lõpuks telefoni ning selle valgel koperdan elektrikilbi juurde. Kõik kaitsmed on sees. Igaks juhuks lähen üle õue kempsu — jah, siin pole samuti voolu. Ohkan raskelt ja lähen uuesti kilbi juurde. Klõpsutan kõik kaitsmed välja ja ja uuesti sisse. Number nelja all nagu säriseks miski? Või on need mu üles kruvitud närvid? Number ühe — kõige suurema — järel süttib valgus. Ohkan uuesti. Kohviga ma enam katsetada ei julge. Otsustan võtta sahvrist pudeli mahla, vajutan lambilülitit … ja olen tagasi taskulambi otsimise punkti juures. Seekord taassüttib valgus pärast umbes pooleminutist pausi siiski iseenesest. 

Kui ma sellest kõigest elektrikule rääkisin, vajus ta näost ära ja ütles, et see pole võimalik. Esiteks, kui elekter on ära, siis iseenesest ta tagasi ei tule. Teiseks, maja ja kemps on eraldi liinide peal. Kolmandaks, kaitsme number üks alla pole üldse midagi ühendatud. 

Ilmselt ma olen kogemata avanud mingi portaali viiendasse mõõtmesse vms. M-m-m-merivälja, ma ütlen. 

Halba muusikat on jumala hea kuulata

Posted in * by tavainimene on 24/08/2017

Rongisõidu-taustamuusikas on alanud faas “siirupised rokkballaadid röögatute soengutega”. Ma hakkan ilmselt uuesti lapseks muutuma.