tavainimene

Diagnostilised kriteeriumid

Posted in * by tavainimene on 20/11/2015

Keskmine kirjandus: Ta vaatas mind ebasõbralikult ja ütles: “Eks istuge siis.”
Alla keskmise kirjandus: Ta vaatas mind ebasõbralikult ja ühmas/kohmas/nähvas/ohkas/salvas: “Eks istuge siis.”
Üle keskmise kirjandus: Ta vaatas mind ebasõbralikult: “Eks istuge siis”. 

8 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. nodsu said, on 21/11/2015 at 01:54

    Selle jada järgi paistab, et kirjanduse headuse mõõdupuu on see, kui palju lugeja teose loomise kaasosaliseks tehakse.

  2. tavainimene said, on 21/11/2015 at 10:37

    Bingo!

    • nodsu said, on 22/11/2015 at 01:32

      Jouissance: 1, plaisir: 0.

  3. nodsu said, on 22/11/2015 at 01:31

    Teisalt, on erandeid, nt seesama postitus siin on just sellepärast hea, et kõik kolm varianti on kõrvuti reas. Metatasandiga mängides saab igasuguseid asju ära kasutada nii, et hea oleks. Ja luules ja muus tekstis, mis ennast meelega nähtavaks teeb.

  4. mustkaaren said, on 22/11/2015 at 02:34

    Ta vaatas mind ebasõbralikult ja urgitses pliiatsiga telefoniketast.
    “Eks istuge siis.”

    Aga see on juba mõttelise tyhikuga lausejada ja nõuab emotsionaalset intelligentsust ning teatavat lugemiskogemust.

    • tavainimene said, on 22/11/2015 at 18:11

      Hmm. Miks urgitses? Miks pliiatsiga? Miks kettaga telefon? :)
      Urgitsemine viitaks pigem sisemisele ebalusele, telefoni urgitseja väldiks silmsidet vestluskaaslasega, tal puuduks võimupositsioon anda või mitte anda istumiseks luba.

    • mustkaaren said, on 22/11/2015 at 20:28

      Justnimelt. Kuipalju psyhholoogiat, pinget, Koledate syndmuste eelaimusi. Võib kirjutada minimalistlikult, kirjeldavalt, hinnanguid kylvavalt, jne. Jne. Peaasi, et lugeja aju hetkekski rahu ei saa.

    • nodsu said, on 22/11/2015 at 23:30

      Appi, kuidas mulle see “urgitses pliiatsiga telefoniketast” meeldib. Selles on aistilist konkreetsust (asi, mille pärast ma Bradburyt imetlen).

      Miskipärast meenus koht ühest Michael Frayni raamatust, vist “Plekkmeestest”, kus üks tegelane nägi aknast, kuidas tema kolleeg urgitseb sõrmega kõrva ja uurib seejärel sõrme, “nagu loodaks ta sealt leida uraanimaaki või naftat”.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: