Asjad, mis kipuvad ununema

Posted in * by tavainimene on 08/08/2013

Et ma olen sündinud täiskomplekti enam-vähem funktsioneerivate organitega ja vähemasti keskpärase aruga. Et mul pole olnud raskeid haigusi ega traumasid. Et ma pole düslektik või düsgraafik.
Et mul on olnud korralik kodu ja toredad vanemad. Et mind pole mööda lastekodusid solgutatud või viieteistaastasena kodust välja visatud. Et ma pole pidanud kannatama peksu, nälga või joodikute jauramist. Et mul on olnud voodi magamiseks ja kirjutuslaud koolitükkide tegemiseks. Et mulle on raamatuid ette loetud.
Et mul on olnud võimalus koolis käia ja õppida ning et koolitükid on mulle suurema vaevata selgeks saanud.

See kõik ei ole mitte kuidagi, mitte ühelgi viisil minu isiklik saavutus või teene. See on puhtal kujul loteriivõit. Pole ilus olla suureline nende vastu, kes on tõmmanud ilma võiduta pileti. Ja kunagi ei tohi unustada, et igaühe õnn võib pöörduda.

5 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

t. said, on 08/08/2013 at 14:33

Aitäh, Tavainimene. Täpselt nii ongi.

Vasta
e. said, on 08/08/2013 at 15:38

just.

aga mul läks selle taipamisega aastaid aega, nii et noortele võib ehk andeks anda, kui see veel selge pole?

juhus oli säärane, et olin (järjekordselt) ühe inimese lolluse peale tige ja mõnitasin teda (küll oma peas, aga ega ma reaaliski oma suhtumist väga varjanud). ükskord hüüatasin kodaniku järjekordse “geniaalsuse” peale: “issand, mis ta on põrutada saanud või? kuidas saab selliseid olemas olla! maailm läheb hukka! õigekiri – seda võiks ikka osata! mina, kes ma pole inglane, kirjutan ka paremini kui tema, kellel see on emakeel!!!”

siis tuli välja, et tüüp oligi sõna tõsises mõttes põrutada saanud – autoavariis. aga enne autoavariid oli tegemist doktorikraadiga (Oxfordist) inglise filliga. ma ei tea meditsiini nii palju, kuidas see põrutus täpselt oli, igatahes olid arstid alguses ta emale öelnud, et ta ei hakka enam kunagi rääkima ja jääb igaveseks “lapseks”. selle kohta oli tüüp ikka väga kõva arengu läbi teinud…

nii et, eksole, kui kedagi lolliks sõimata… äkki ta ongi loll… päriselt ongi?

Vasta
Mõtsik Kaaren said, on 09/08/2013 at 22:57

Mul on olnud õnn tõmmata sitt loterii, aga see annab tohutu laia maailmapildi, võime näha ja tunnetada inimestena ka väetimaid-viletsamaid ning yldse olla nii-nii elukogenud ja empaatiline. kas see aga on hea, kasulik ja nii indiviidi kui sootsiumit arendav, vaat selle koha pealt lubage mul olla kuri ja kyyniline.- Kannatused EI õilista kedagi, pigem vigastavad ja koormavad. Aga ma ise ei hindaks mitte inimese stardipaketti vm synnipärassoodustusi, aga just tema isiklikke saavutusi. Mida rohkem saavutusi kasinate ja kasinamate võimaluste juures, seda vingem elusportlane. Teistele aga sooviksin jõudu ning nutti oma eelduste kasutamisel heade ja toredate tegude tegemiseks ja mitte ainult oma mõnususte nimel, ja mitte leppida niisama kuidagi äraelamisega.

Vasta
- tavainimene said, on 14/08/2013 at 20:00
  
  See viimane lause tõstab üles raske teema. Missugused teod ja saavutused on kellegi puhul piisavalt väärilised, et koht päikese all auga välja teenida?
Pahed ja voorused | Läbikäigu K said, on 14/08/2013 at 01:01

[…] kaldun arvama, et ka Tavainimese märkus oli sama tunde pealt […]

Vasta

tavainimene