tavainimene

Lõplik ravi

Posted in * by tavainimene on 12/12/2018

– “Ainult kümnendik 15-19aastastest noortest kasvab kultuuriliselt ja vaimselt rikkas keskkonnas. Üle poolte seevastu omavad küll nobedaid nutinäppe, kuid nad ei loe iial raamatuid ega käi teatris. Oma esimese armumise traumaga lähevad nad psühhiaatri juurde, selle asemel, et lugeda luuletusi ja romaane. Romaanide asemel on neil meemid, sõnade asemel on pildid. Sisekõne vaesub, mõtted lamenevad, süvenemisvõime kestab kolm minutit! Toimub kultuuriline katkestus! Diakroonsust asendab sünkroonsus — pole oluline, mis juhtus siin varem, oluline on see, mis juhtub mujal praegu.”
– “Aga oled sa kindel, et see vana rikas kultuur, millest sa räägid, väärib midagi muud kui katkestamist? Vaata enda ümber — kas see, mida sa näed, meeldib sulle? Kuhu te oma pikkade tekstidega olete meie planeedi toonud? Võib-olla see kõik peabki kaduma?”

24 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kaur said, on 12/12/2018 at 12:28

    Poolik dialoog?

    Mulle üldiselt meeldib. (See oli küsimus eksju.) Meie lastele ilmselt enam eriti ei meeldi, aga see vist on nende enda mure pigem?

  2. Morgie said, on 12/12/2018 at 12:50

    Tänapäevase kõne-, kirja- ja keelekultuuri kohta saab öelda mitut moodi, ema ütles “katkestuste kultuur”, tõsi, selle all pidas ta silmas rohke reaalelulise multitaskimise vajadust, aga siiski ka suhtlust; “kiirsõnumite skisofreeniline kultuur” kõlab oluliselt heidutatumalt; “fragmentaarne” on võõrsõna.
    Vana rikas kultuur. Hm. Keelt võib ehk võrrelda toiduga ja me kõik teame, et vanal heal ajal oli toit vähem töödeldud, vähem molekuli tasandil tükeldadud, vähem rammus, vähem kontsentreeritud. Järelikult tervislikum. Samas unustatakse ära, et seda ka oli üleüldse vähem ja et inimesed kaldusid surema pigem toidu puudusesse kui üleküllusesse. Info kohta kehtib sama. Pikemad tekstid on vist.. tervislikumad. Aga neid on liiga palju.

    “Matthew on määranud Mary oma ainsaks pärijaks ja naine hakkabki mõisa vastu uuesti huvi tundma, kuid kohtab Roberti vastuseisu. Bates püüab salaja aidata raskustesse sattunud Molesleyt. Leedi Rose MacClare ja Anna satuvad Yorki tantsupeol pahandustesse.”

    • Morgie said, on 12/12/2018 at 12:55

      Veel üks mõte, töötlemine standartiseerib, kõrvaldab paljud juhuslikkused toidust – aganad ja kõlkad, seedumatud kõõlused, liigpikad molekulid. Pikk tekst sisaldab esmapilgul ebaolulisi imelisi juhuslikkusi, kandvaid pause, tigusid, vihmavett, tõuke, männiõietolmu, nagu oktoobriõlu Simaki “Härjapõlvlaste kaitsealas”.
      Ma tegelt ei tea, mida ma sellega siin öelda tahan või kuhu jõuda; aga ma tunnistan, ma armastan semikoolonit.

    • Morgie said, on 12/12/2018 at 12:56

      Patogeenid, mustuse, parasiitide munad – unustasin lisada sellesse loetellu, mida kõike töötlemine toidust eemaldab.

  3. nodsu said, on 12/12/2018 at 16:26

    Esimene mõte esimese väite kohta oli mul see, et “palun viidet”. Statistikale.

    Intuitiivselt tundub küll usutav, et nutielu rikub süvenemisvõimet, aga ma ei usu oma intuitsioone tingimatult. Eriti teades, et samasugune moraalipaanika, nagu praegu nutiseadmeid, on saatnud kõiki massikultuuriuuendusi: kirjutusmasinaga kirjutamist. Pastakaga kirjutamist. Sulega paberile kirjutamist, mitte kriidi või krihvliga tahvlikesele. Romaanide lugemist. Kirjaoskust kui sellist (“vanasti inimesed MÄLETASID asju, nüüd kirjutavad üles ja viskavad peast välja”).

    Teine mõte oli see, et ma ei usu, et kunagi on kõrgkultuuri tarbijate hulk kuigi suur olnud. Ka põlvkonnast, kelle põhiline kättesaadav meelelahutus oli raamat, on suurem osa kogu aeg lugenud iteratiivset kirjanduslikku kiirtoitu, mis käib kiirelt läbi sisikonna ega jäta ainevahetusse suuremat jälge.

    Ja mõnisada aastat varem oskas üleüldse lugeda ainult vähemus.

    Kui ei usu, vaadake delfikommentaariume, seal tundub suuremalt jaolt kirjutavat vanem põlvkond. Ei jäta suure ja sügava tarkuse muljet.

    Mu emapoolne vanaema, kes ise luges meelelahutuseks romaane (sopakaid peamiselt), suhtus teatava kahtlusega sellesse, et me loeme väikevennaga liiga keerulisi raamatuid, sest me hakkame sellest imelikult rääkima, “normaalne laps ei räägi niiviisi”.

    • Morgie said, on 13/12/2018 at 11:15

      teksti standartiseerumine on ikka masendav paratamatus

    • nodsu said, on 13/12/2018 at 17:14

      aga mõtle nüüd ometi, kui drastiliselt standardiseeris teksti kirja teke! enne oli suulise pärimuse paratamatu variatiivsus, pärast seda oli järsku tekst fikseeritud.

      Trükikunstiga läks see ka massidesse.

  4. JaMaika said, on 12/12/2018 at 18:25

    Inimene moodustab oma kohalolekuga just sellise kultuuri nagu see saab olla. Inimene tegeleb ja keskendub sellele mis on talle hetkel vajalik ja oluline. Võimalus suhelda terve maailmaga online on selline tegevus mis täidab kõik vaba aja.

  5. mustkaaren said, on 13/12/2018 at 22:21

    Lubage vaielda selle vastu, et VANASTI KÕIK LUGESID pakse raamatuid ja olid peened, haritud ja nyansseeritud.
    Meie teiega, jah, aga ylejäänud miljon eestlast võtsid raamatu kätte ainult kohustusliku kirjanduse lugemise ajal. Meie tänavatel, meedias, töökohtadel, lasteasutustes, kodudes ja peresuhetes, õigussysteemis jne on meie tegelik “kultuursus” kenasti näha. …raisk.
    Sõnavara väiksust ei õilista isegi selle kandja ajaline kaugus meist. Regivärsside kogusid olete lugenud? Peab ytlema, et nad on ysna yhetaolised, lihtsakoelised, ja sellist vyrtsi, kujundit vms, mis paneb kohe lugeja silma särama, on väga vähe. Ei mingit kõrget vaimsust, vaid raske igapäevaelu, ropp töö ja koledad inimsuhted. Selleks pole keelele mingit struktuuri ega variatiivsust vaja.
    Olen vist mässaja, aga seeeest tõupuhas proleet.

    • nodsu said, on 14/12/2018 at 02:13

      Regivärsi poeetika on tglt põnevam, kui pealtnäha paistab – selline petlik lihtsus. Aga see on muidugi jälle suulise kultuuri nähtus, mille jaoks raamatulugemine oli just nimelt lõhkuv, kusjuures need lõhkuvad raamatud ise olid parajad sopakad.

    • nodsu said, on 14/12/2018 at 02:14

      (see, et seal on hästi palju korduvust, on suulise meediumi eripära.)

    • mustkaaren said, on 14/12/2018 at 14:55

      Kahtlemata. Aga olles lugenud vist kyll tuhandeid regilaule, ja teades, et kirja panemata ja kogumata jäi neid ju veel palju rohkem, on võrdlusmoment ikkagi tänase päeva ja kyllaltki kylluslike võimaluste st tohutu raamatutehulga kasuks. Sest vanad raamatud ei kao kuskile, kui ka uute pealetulijate massi kvaliteet on mõnevõrra kehvem, pluss asjaolu, et raske fyysilise tööga tegeleme ikka paljupalju vähem kui veel 30 aastat tagasi. Idee poolest võiks kogu käsitsi pesupesemisest, algelistest ainetest tundide kaupa toiduvaaritamisest, riiete õmblemisest-paikamisest ja maakonnas aiamaal juurikaid kasvatamas käimisest vabaks jäänud aja kulutada lugemisele, aga näe, lugejaid meie hulgas on ilmselt teatud konstantne hulk, nii oli, on ja jääb.
      P.s. mind miskipärast ilukirjandus ei tõmba enam yldse, huvitab hoopis igasigune luule ja eriti selle lauluks tegemise võimaluste prisma. 😁

    • mustkaaren said, on 14/12/2018 at 15:09

      Ja mõtle, kui mõnus on lisaks Indrek Hirve ja Ivar Silla uudistrykkidele lugeda Laabanit, Kollat, Lepikut, Talvikut jpt. Ei kao nemad kuskile.

    • mustkaaren said, on 14/12/2018 at 15:10

      P.s. vabandan kiire moblatrykkimise tõttu tekkinud kirjavigude ja mõtteaukude pärast, loodetavasti on sogases jutus ka mõni pärl 😁

  6. nodsu said, on 14/12/2018 at 23:14

    tglt – veel regilaulust, aga üldse rahvaluulest mõeldes – hämmastav, et just nimelt sellise raske füüsilise töö kõrvalt selline korpus kokku luuletati.

    • Kaur said, on 16/12/2018 at 00:18

      Hmm? Mujal ju lauldi kaaaa? Ameerika neegerorjad ja kes kõik veel. Ühes muusikateoses olla suisa “orjade koor”… Mida lauldi küll mingi jõe ääres peesitades, mitte tööd tehes.

    • nodsu said, on 16/12/2018 at 22:31

      Laulustiil on erinev – regilauludes on huvitavaid luulevõtteid, aga viisid on nürivõitu; Ameerika orjadel on jälle õudselt head viisid, aga sisu võib olla lihtsalt üks suvaline lühike piiblitsitaat.

      Mingi teoreetik ollagi väitnud, et mõlemat korraga ei saa hästi: kui sõnad ja viis oleks korraga keerulised ja põnevad, ei jaksaks mõlemale tähelepanu pöörata, milleks raisata.

    • mustkaaren said, on 17/12/2018 at 15:28

      Ise lauldes saab sellele hästi pihta. 😁

    • Morgie said, on 06/01/2019 at 13:04

      Talvine pikk ja pime aeg soosis suulist tegevust.

  7. mustkaaren said, on 24/12/2018 at 11:00

    Samas, ei ole regilaulude tekst väga nyansi- ega kujundirohke midagi. Enamus laule on lyhikesed, paarkymmend reapaari v 5-6-7 kujundit, pikemaid lugulaule on vähe. Ega vanasti st isegi 2 inimpõlve tagasi mälu parem polnud, mitmel põhjusel.

    • nodsu said, on 30/01/2019 at 04:40

      Ma ei tea, kas sa seda enam loed, aga igaks juhuks: asi võis olla ka kogumise ajas. Neid hakati koguma kui _kaduvat_ traditsiooni, ajal, mil isegi rahvalaulus oli prevaleerima hakanud riimiline laul (pmst ka ootuspärane: regilaul kui meetriline värss ei toimi kolmevältesüsteemis enam nii hästi, alates kolmanda välte tekkimisest oli sellest saanud tegelikult elav fossiil). Tähendab, suurem osa ei mäletanud neid laule üldse ja need, kes mäletasid, olid enamjaolt vanad. Mõni ime, et selleks ajaks ainult jupikesi alles oli.

    • mustkaaren said, on 09/06/2019 at 22:51

      Seda kyll, kindlasti oli regilaulu nn moes olemise ajal nii meistreid kui meistriteoseid.
      Ma mõtlen aga järelejätmatult sellele – sa oled noorest peale orjanud, kylmetanud, synnitnud, põdenud, krooniliste valudega yleväsinud keskealine. Sa lihtsalt ei pööra särale ega kujundile tähelepanu, vaid ymised seda vähest, millele veel pauerit jagub.
      Ma tundsin seda väga eredalt synnituste ajal valude leevendamiseks regivärsse ymisedes.

  8. mustkaaren said, on 24/12/2018 at 11:01

    Tavainimene, head ja kena pyhadeaega Sulle!

    • tavainimene said, on 25/12/2018 at 20:07

      Aitäh! Head pööriaega Sullegi! Ja ikka rohkem laulumõnu kui töömõnu!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: