tavainimene

“Alistumine”

Posted in * by tavainimene on 18/01/2023

Lugesin läbi “Alistumise” ja “Serotoniini”, tuletasin diagonaalis meelde “Elementaarosakesed” ja sirvisin üle pöidla “Saare võimalikkust”. Houellebecqi lugemine eeldab paksu nahka, sest tal on palju mürgiseid mõtteid ja mõned neist kipuvad naha vahele pugema nagu teetanusebakter. Siis on kasulik vaadata endale peale ja küsida, kus see kriimustus mul asub. Nagu kätedesovahendit nimetati koroona alguses paper cut detector. Võib-olla sellise diagnostilise abivahendina ongi Houellebecqil kõige enam väärtust, sest kirjanduslikus mõttes, olgem ausad, ta päris suurtele prantslastele ikka kandadele ei astu, pigem nagu lõpetatud kõrgharidusega Kaur Kender või midagi sihukest. “Elementaarosakestes” on veel kunstilist ambitsiooni tunda, aga edasi — ports rebitud kilde, mille vahele on pitsitatud faabula. “Mehe jaoks on armastus ainult tänutunne saadud naudingu eest.” “Demokraatia on võimu jagamine kahe rivaalitseva gängi vahel.” “Meestevaheline vestlus näib pidevalt kõikuvat pederastia ja duelli vahel.” “Lits ei vali oma kliente ja just selles on tema suurus.” “On tõsi, et elu algab viiekümneselt, aga selle täpsustusega, et neljakümneselt on see juba läbi.” “Intelligentsusest on seksuaalsuhetes kasu ainult selleks, et naine teaks otsustada, millisel hetkel panna avalikus kohas käsi mehe riistale.” Eks ta ole.

Houellebecqi Romaanide Meespeategelane (HRM) on 40+ valgekrae, tal on mitmesugused lapsepõlvetraumad, suhted sünniperega katkenud, sõpru pole, naist ega lapsi pole, armuelu on olematu või juhuslik. Päevi sisustab perspektiivitu bullshit job (mis toob sellegipoolest sisse ebaõiglaselt palju), omaenda eksistentsi armetuse täielik tajumine, põletav kadedus nooremate ja seksuaalselt edukamate vastu ning küsitav lohutus sellest, et vananevad naised on veelgi haletsusväärsemad olevused. Jah, naised on kõige suuremad ohvrid, kuna üldiselt on nad meestest vähem verejanulised, samas on nende seksuaalne turuväärtus üürike. Meestele aga kõlbab ainult noor ja prink ihu, selline on kord loodus. Juba Houellebecqi esimene romaan “Võitlusvälja laienemine” rääkis sellest, et seksuaalses vabaturumajanduses on absoluutsed võitjad ja absoluutsed kaotajad ning mingi skandinaavialik sotsiaaldemokraatia pole siin võimalik — vanad, paksud ja inetud peavad igal juhul leppima masturbeerimisega; heal juhul lubatakse armulikult neil mõnes swingerite paradiisis edukamaid liigikaaslasi pealt vaadata.

Turujutt tuli kuskilt ähmaselt tuttav ette; tegin kahetsusväärse vea, et guugeldasin Houellebecqi seoseid incelite ideoloogiaga. Ütleme nii, et see pole enam küüliku-urg, see on ussiauk, mis viib teistesse universumitesse ja dimensioonidesse, kust  vaatavad vastu sellised mislikid, et veri tarretab soontes. Elu mõistagi jäljendab kunsti: Jordan Peterson on naisevalus meeste hädale lahenduseks pakkunud jõuga kehtestatud monogaamiat, mis justkui vanasti hoidis asju kontrolli all, nii et isegi kehvad said kellegi. Nojaa, selles asjas kehtis ENSVs vanasõna, et pole koledaid naisi, on ainult vähe viina. Koledad naised joodi kultuurimaja taga ilusaks, siis toimus kolhoosipulm, tehti purjus peaga kaks või kolm last ja kuus või seitse aborti … aga ühiskond püsis tõepoolest näilises tasakaalus. Kas need purjus peaga kositud koledad kolhoosinaised olid õnnelikumad kui vabaturuseksiühiskonna väetantsulaagrites oma sisemist lootoseõit otsivad ja öösiti telgis nutta ulguvad üleneljakümnesed üksikud naised, masuudised linnud, kellel on närtsinud vulva ja keda keegi enam iialgi ei ihalda? Ei tea, ei tea …

Ega nende närtsinud neljakümneste kohta ei ole tore lugeda, internaliseeritud misogüünia liigutab kuskil päikesepõimikus oma haarmeid. Kipuvad ju tõesti paistma koomilised ja/või haledad need vananevad naised, kes üritavad endiselt hästi püssid ja pandavad näida. Selle kohta ütles üks tuttav, et “kellegi jaoks oled alati pandav”. Ja teine: “Pimedas ja purjus peaga võib teda panna, aga inimeste hulka temaga ju ei läheks.” Eks ta ole.

HRM ei ole tegelikult siiski incel, kes üldse naiste juures löögile ei saa. Sellegipoolest on kahtlus, et ta on viletsavõitu armastaja — miks muidu tema naised pärast aastat pildilt kaovad. Ta kirjeldab peaaegu pornograafilise mõnuga, kuidas naised teda rahuldavad — aga vastupidi? Mida tema neile pakub? Peab nii kaua vastu, et naine hakkab oigama? Dude, ta oigab sul tüdimusest. Pornograafilised on seksistseenid nii kirjelduse detailsuse kui ka elulise ebausutavuse mõttes. Ma olen üsna kindel, et Myriam on üksildase mehe fantaasiakujutelm. Ah et sõitis ära välismaale? Oookeeeei …. HRM etteheide naistele: neil on liiga palju pagasit, metafoorselt muidugi mõista. Olgu, tegelikult HRMil võib ollagi naine, kes teda armastab, aga see suhe jääb viljatuks. Või siis naine sureb. Või siis jääb haigeks või vanaks, mis on seesama asi. Mõte abielust ja lastest ning nende mõjust seksielule on liiga kole: “Olime liiga noored, et meie suhe sellise asja üle elaks”. Seda ütleb 44aastane mees, kes traditsioonilises ühiskonnas võiks juba vanaisa olla. Aga moodsa ühiskonna traditsioonilise pere aiapeo lõpetab vihm.

Kas HRM on nartsissist? Psühhopaat? Sotsiopaat? “Elementaarosakestes” kuuleme Bruno suu läbi, kui hirmus see on, et poeg saab viisteist ja hakkab isaga konkureerima samade neidude pärast. “Serotoniinis” fantaseeritakse juba lapsetapust. HRM targutab, et tänapäeval on mõtet hakata kokku elama alles vanuigi, kui seksi nagunii pole ja selle asemel on regionaalne toidukultuur: lutsufilee aed-harakputkega, veisekeel Madeira kastmes, aedoasalat võilillelehtede ja parmesanilaastudega … Et siis jah, söömine, sigimine ja tapmine. Eks ta ole. (Regionaalse toidukultuuriga on muide nii, et “Serotoniini” lugedes tekkis mul teatav uudishimu prantsuse veinide ja juustude suhtes, aga, nagu selgus, livarot’d Eestis ei müüda ja Meursault on nii absurdselt kallis, et vähemasti minu poolest võivad need ahned kollavestid kõige täiega pankrotti minna.)

“Alistumises” leiab HRM, et patriarhaadi eelis oli see, et ta oli olemas ja tagas põlisrahva taastootmise. Ilmalikustumine on kaasa toonud teadlikkuse surmast, individualismi, naudinguiha ja julmuse. Usk igavikulisse andis ja annab soojätkamisel eelise, traditsiooniliste uskude naised on vähem haritud ja kodukesksemad. Kes aga kontrollib lapsi, see kontrollib ka tulevikku. Siinkohal tekib mul juba küsimusi. Esiteks, kas võrreldes keskajaga on tegelikult julmust juurde tulnud? Kindel? Tänu televiisorile ja internetile näib küll vägivalda rohkem olevat, aga tegelikult-tegelikult? Teiseks — HRMi uurimis- ja peegeldusobjekt Huysman igatses kangesti kodanlikku pereidülli ja ausaid õhtusööke kaminatule paistel, aga käis sellegipoolest lõbumajades ja suri üksikuna. Kas siin oli põhjus süsteemis või üksikisiku moraalsetes puudujääkides? Mulle näib, et see on miskipärast koht, kus muidu personaalset vastutust jutlustavad konservatiivid üritavad süüd ühiskonnale lükata.

Houellebecq mängib mõttega, et sotsialistid-internatsionalistid teevad lõpuks islamiga diili. No umbes et traditsioonilist peremoraali kritiseerida oleks ju rassistlik ja edasi läheb mööda libedat kallakut allamäge. Natuke kahtlane, ma siiski ei usu, et prantsuse sotsialistid aumõrvasid heaks kiidaksid. Kui jutt käiks Euraasiast, mitte Euraabiast, siis esimesed kahtlusalused oleks pigem paremkonservid. Tjah, siin ma tunnen, et ei jõua (geo)poliitikas näpuga järge ajada. Euraabia või Euraasia — kelle kätte läheb läänevastasuse jäme ots? Kuidas need Pärsia lahe ja Venemaa naftahuvid omavahel põimuvad? Kes edastab Putini jutupunkte? Et valimisi ei otsustata mitte majandusväljal, vaid väärtuste väljal, selles võib muidugi tõetera olla, lihtsalt põhjusel, et valijad ei suuda kujutleda, et mis tahes valitsus suudaks majanduses kuigi palju korda saata.

See on kõhedusttekitavalt usutav, kuidas president räägib, et lapsevanemad ootavad koolilt vaimset juhatust ja järgmisel hetkel leiavad tüdrukud ennast paljajalu pliidi äärest. Poliittehnoloogiline sõnamaagia on võimas värk. Seda ma siiski ei usu, et alistumine tervikuna nii vaikselt läheks. Olgu, mehed saavad 10 000 eurot palka ja abikaasaks 15aastase Aicha, aga mis saab Sandrine’ist ja Aureliest? Kuidas saavad peretoetused naised tööturult minema viia, kui prantsuse naised olla ju kõik lahutatud ja lastetud? Ja millest nad hakkavad elama siis, kui järgmises voorus sotsiaaltoetusi kärbitakse, sest lähimusprintsiip ja perekond? (See lähimusevärk pani mind küll hambaid kiristama, tuletas meelde meilgi kuuldud juttu, kuidas vanureid peaks hooldama kogukond.) Kuidas loodetakse tööpuuduse ja kuritegevuse kadumisega valijaid veenda, kui otsustavad on väärtused, mitte majandus? Majandusest veel nii palju, et see distributivism ja käsitöö-perefirmandus on minu meelest tänapäeva maailmas puhas anakronism. Kuidas see perefirma teil mikrokiipe ja TGVsid toodab? Või ongi pikk plaan kirjatuvidele ja kaamelitele tagasi minna? Islami-rohepööre? Noh, ma arvan, et vähemalt keskpikas perspektiivis hingaksid isegi paljud liberaalsed sotsialistid kergendatult, kui islamistid tõesti 7. sajandi tehnoloogiaga piirduksid. Samuti tekkis mul küsimus, miks ei teki sekulaarset erakoolide võrku. Olgu, laheriigid annavad erastatud islamiülikoolile naftaraha, aga mis saab eurorahast? Kas Brüssel suudetakse “ära võtta”?

Huvitav idee oli see, et kristlusest võib leida rohkem inimlikku müra; see, et Jeesuse inimohverdus inimkonna eest oli pehmelt öeldes maitsevääratus, oli jälle üks tore one-liner. Samas Redigeri intelligentsel disainil põhinev islamiapoloogia oli pettumusttekitavalt lihtsakoeline. Miks ei võiks olla keeruline universum lihtsalt niisama, kui tema looja võib olla lihtsalt niisama? Ehk siis igiammune liikumatu algliigutaja küsimus. Ma küll ei tea ega viitsi uurida, aga kahtlustan, et ega islamistlik filosoofia väga rafineeritud ei ole ka, kuna isegi filosoofidele üldiselt meeldib, kui nende pea on torsoga kaelapidi ühendatud. Umbes sama napakalt demagoogiline on jutt sellest, kuidas polügaamia teostab looduslikku valikut kui jumala plaani. Looduslik valik tähendab seda, et naine valib endale meelepäraseima partneri, mitte seda, et kosjasobitaja leiab 60aastasele pesemata juuste ja plekilise lipsuga professorile tudengineiu. Kuigi kindlasti on võimalik argumenteerida, et sobitatud abielusid lahutatakse harvemini kui armastusabielud. (Oh issand, palun, ärme anna Isamaa suurrahastajatele ideid; ühel nende ministril on vist juba sobiv platvormgi ootel, kus rikkaid vanapoisse ja vaeseid vanatüdrukuid kokku viiakse.) Demagoogiaga on aga nii, et esialgu mõned kahtlevad, neile kohaldatakse psühhiaatrilist sundravi, järgmised nõustuvad juba täitsa varmalt — nagu me poleks seda kõike näinud. Alistunud. Allalastud.

Ikka jah, vererõhk tõuseb, kuigi saad ju aru, et enfant terrible lihtsalt naudib liberastide trollimist. Aga, nagu eespool öeldud, on vähemasti igal liberastil võimalus uurida, kus on tema kriimustatud koht. Ainus, mis mulle “Alistumises” meeldis, oli algus, kus peategelane räägib kirjandusest kui tõelisest kohtumisest teise inimese vaimuga. Vaene Huysmans, kellest tänapäeval keegi midagi ei tea, on üpris kohane kaduva ja alistuva kunstivormi metafoor. Houellebecq üritab oma munnide ja vittudega veel vapralt vastu panna, aga TikToki ja ChatGPT vastu on ta masuudine lind, selge see.

P.S. Lugesin nüüd ka “Võitlusvälja laienemise” läbi. Mm, jah, tõesti, kirjanduslikult on see ehk kõige naksakam. Buketis on natuke Dovlatovit ja natuke varast Salingeri? Aga jälle: need ideed (seksiturg ja turuväärtus, “see oli läbi enne kui sai alatagi”, olematu tiineka-armastuse taga nutmine, lörtsitud suhtekõlbmatud naised jne) — ma võiks vanduda, et need tsirkuleerivad sotsiaalteaduslike tõdede pähe siiani mingites subredditites, mida järjest suletakse ja mis kuskil mujal jälle välja vupsavad. Mis oli enne, kunst või elu? Tjah, halvad ideed ja halvad kemikaalid. Nagu ütles Vonnegut, teda me loeme järgmiseks. 

21 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. mustkaaren said, on 18/01/2023 at 20:49

    Mitte käekriimustuse test, vaid me saime palju teada Huellbeci enda kohta. Ma ei pea tema raamatuid lugema ega tema nime kirjutada oskama – sellelaadseid mõttehiiglasi on meil niigi karjade kaupa, ja kirjanduselamuse saamiseks ei pea uskuma meeste aju ylimuslikkusse. (Trolliirvel vasakule ära)

  2. M said, on 18/01/2023 at 21:38

    Aitäh selle teksti eest.

  3. nodsu said, on 19/01/2023 at 08:10

    küll sa alles viitsid. Aitäh selle “lõpetatud kõrgharidusega Kaur Kenderi” eest.

    mul aitab internaliseeritud misogüüniasugemete vastu doos Marju Lepajõed, kahju, et teda enam elus pole, aga õnneks on tema jäljed alles.

  4. _kaur_ said, on 19/01/2023 at 09:06

    Ma islami filosoofia asjus arvan teisiti, ehk siis et on küll rafineeritud. Aga muidu, aitäh minu poolt ka. Ajaleht kirjutab aeg-ajalt, et eesti kirjanduskriitika on allakäigutrepil, a nad võiks rohkem sinu veebipäevikut lugeda lihtsalt :)

    • nodsu said, on 20/01/2023 at 06:22

      islam ja islamism on kaks ise asja.

    • nodsu said, on 20/01/2023 at 06:23

      umbes nagu Varro “Mõtlemapanev” Vooglaid ei esinda tegelikult katoliiklust, mida näitab eriti hästi see, et valitsev paavst teeb tema arust alatasa valesid otsuseid ja ütleb valesid asju.

  5. Indigoaalane said, on 19/01/2023 at 13:00

    Nõustun eelnevatega. Milleks mulle kultuurilehed… Loen noogutan ja kiidan :) Meeldib.

    aga alistumise näide elust on ju Afganistaan. Saab küll nii, et ka lahutatud ja üksiud kaovad koju. Tõsi, neil ei ole erinevalt Prantsusmaast ELi

  6. Külaline said, on 19/01/2023 at 15:53

    Hahaa, mul tekkis seda teksti lugedes selline emotsioon, nagu sa oleks mingi reibaskarismaatiline USA telepastor ja ma olen see rahvas, kes hüüab vaimustunult vahele: “Jah!”, “Preach!”, “Amen!”.
    Suurepäraselt kirja pandud mõtted.

  7. Morgie said, on 19/01/2023 at 23:06

    Jah!

  8. […] kirjeldas oma vaimuka (nagu alati!) Houellebecqi-rappimise vahele, kuidas vanamees suutis vähemalt […]

  9. Rents said, on 22/01/2023 at 11:43

    Mina mõtlen teda lugedes alati, et kust tuleb meestel see ego, et mõelda, et nende kogemused on universaalsed. Jah, ma tean, et on ka naisi, kes ütlevad asju nagu “kõigi naiste unistus on …”, aga just selles võtmes, et “ma olen sitapea, aga see pole minu süü, vaid bioloogiline imperatiiv,” kohtab seda hulga rohkem meeste jutus. Kõik mehed petavad, ükski mees pole tegelikult romantiliseks armastuseks võimeline, vähemalt mitte naisterahva suhtes jne jne. Ainult ennast kirjeldad siin ju tegelikult, musirull, miks see “kõik mehed” igas teises lauses läbi käib.

    • _kaur_ said, on 22/01/2023 at 20:36

      Ma usun :))))), et kõik inimesed arvavad, et nende kogemused on universaalsed. Muidu peaks nad ennast pidama kas erandlikult jobuks (“ainult minuga juhtub mingi jama”) või üldse erandiks, ja see ei meeldi kellelegi.

      Vahe tuleb aga sellest, et mehi on õpetatud oma arvamust lakkamatult välja lõugama. Enesekindlalt ja enesekeskselt. Mitte kõiki mehi jne, aga no nii üldiselt.

    • Rents said, on 22/01/2023 at 21:35

      No aga ühiskonnalt tuleb ju pidev tagasiside. Mul näiteks pole välismaa mees mitte ainult selle pärast, et mulle hirmsasti meeldiks välismaa mehed (kuigi mulle hirmsasti meeldib just see konkreetne välismaa mees), vaid oma rolli mängib kindlasti ka see, et Eesti mehed on mulle korduvalt öelnud, et välimus olevat mul igati ok, aga ma olen igasugu asju liiga (liiga otsekohene, liiga lärmakas, liiga rõvedate naljadega, liiga kõrgete ootustega jne). Esimene mees polnud ka normaalne eestlane, vaid vesteldes kohe aru saada, et seal on Saaremaa verd sees. :D

    • Rents said, on 22/01/2023 at 21:37

      Point siis mitte selles, et mind häiriks see, et ma midagi liiga olen, vaid et ma tean, et ma neis punktides pole sugugi keskmine ja ei saaks öelda, et “naised ongi ju sellised otsekohesed”, sest mulle on sada korda öeldud, et ma pole (selles mõttes) normaalne. Kas meestele siis ei ütle keegi, et “ee, me küll nii ei mõtle”?

    • tavainimene said, on 23/01/2023 at 11:42

      Spekuleerin täiesti tühjalt kohalt, aga kui mõni mees esineb avaldusega stiilis “tegelikult tahavad kõik mehed ainult kakelda ja keppida”, siis talle vastu vaidlemine võib tunduda mitte üksnes ebaproduktiivne, vaid ka ebaturvaline?

      Houellebecqi, vaesekese, puhul paistab asi olevat lapseea hüljatuse traumas ja sellest tingitud enesepõlguses, mis mõnikord paneb inimese käituma nagu täieliku tropi — “teised inimesed vihkavad mind nagunii, aga kui ma käitun nagu tropp, siis on nende vihkamise põhjus vähemasti minu kontrolli all.”

    • _kaur_ said, on 23/01/2023 at 14:34

      Oli või on selline anekdoot, mis kirjeldab Kaukaasias autoga sõitmist, käib ilmselt suva teise maskuliinse keskkonna kohta kah. Kohalikud mehed sõidavad punasega peatumata üle ristmike ja küsimise peale ühmavad “ära sega, maaster jeedjet”. Aga rohelisega peavad kinni ja küsimise peale “aga võib-olla sõidab siin mõni teine maaster”.

      Vaidlemisega on ju sama. Kui ma ütlen välja, noh, “Kartaago tuleb hävitada”. Siis miks peaks mõni teine poliitik mulle vastu vaidlema? Pigem on ta vait ja austab mu õigust avalikkuse ees kõva häält ja meelekindlust välja näidata. Vastutasuks saab ta, et kui tema ise esineb mingi sarnase avaldusega (“avalikud kempsud homsest tasulised”), siis mina austan tema õigust ja ei sekku samuti.

      Noku peseb nokut või mingi sarnane põhimõte.

  10. tavainimene said, on 22/01/2023 at 12:37

    “Süsteem pani mind seda tegema.”

    Minul jällegi läheb pahatihti autori ja tegelase hääl segamini: kas H ütleb/mõtleb nii või H maalib tegelast, kes ütleb/mõtleb nii.

  11. _kaur_ said, on 25/01/2023 at 22:45

    Nii ja mis teie klubi selle kõige kohta arvas siis…? Kuidas teil seal soolise tasakaaluga on nii üleüldse…?

    • tavainimene said, on 27/01/2023 at 09:48

      Sooline tasakaal oli täiuslik 50:50 ja klubilised, maitsva toidu ja veini mõju all, leidsid suuremeelselt, et las vanamees kirjutab.

    • nodsu said, on 28/01/2023 at 01:33

      “peaasi, et ei nuta”.

    • _kaur_ said, on 28/01/2023 at 11:56

      Vanamees ise sellise leigusega vist rahul ei oleks, kogu ta töö on luhtas :)

      Muidugi sealt vaadates oleme me barbarid, marginaalsus. Kõik Alsace’ist edasi on.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: