tavainimene

“Pardid. Linnalegend”

Posted in * by tavainimene on 22/11/2022

Eilne PÖFFi-film “Pardid. Linnalegend” tundus esimese veerandtunni jooksul kuidagi lahja ja segadusseajav, aga tasapisi haaras oma veidrasse lummusse. Selline hästi eestilik film, nagu oleks kokku pandud “Päevad, mis ajasid segadusse”, “Jan Uuspõld läheb Tartusse” ja võib-olla ivake “Püha Tõnu kiusamist”. Tegevus toimub Tel Avivi vähemglamuursel poolel ja peategelasteks on “nõrgema sotsiaalmajanduslik taustaga” klienditeeninduse vallas töötavad neljakümnesed, kes ajuti või isegi suurema osa ajast käituvad nagu kuueteistkümnesed. Aga nagu selgub, on neil selleks omad kaalukad traumaatilised põhjused. Kõigi nende ellu on sekkunud mingi ootamatu õnnetus ja kõik nad üritavad rahuldada oma elu põhivajadust — nii seletas sümpaatne režissöör filmile järgnenud vestluses. Enne filmi jagati külastajatele uksel kollase kummipardi pildiga plekist rinnamärke ja pardike oli ka filmis üks kujund, õigemini küll terve merekonteineri täis parte, mis ühe laevaõnnetuse järel mööda maailmamerd laiali triivis. Jah, just nagu me kõik oleme siia elu ookeani heidetud, mh-mh-mh-pup-pup-pup.

Filmi kohta ütleks siiski veel, et minu maitse jaoks jäid süžeeliinid liiga harali ega moodustanud selget mustrit. Auhinnafilmil peaks ikka olema selgelt äratuntav peategelane ja tema lugu. Pardifilmist oleks mina valinud Asafi liini: vanemad kaotanud töötu noormees elab vanaisa juures ja tema kulul ning peab küünilisevõitu seksisõbra-suhet Annaga, kelle elu ainus rõõm on cosplay. Siis aga vanaisa sureb. Asaf on kaotanud ainsa emotsionaalselt lähedase inimese ja ka ülalpidaja. Me ei tea täpselt, mis tema sees toimub, igatahes ei luba ta Annal kiirabisse helistada. Vaid hangib suure sügavkülmiku ja topib vanaisa sinna sisse. Aga elada on ju endiselt vaja … seega läheb noormees panka ja üritab seal selgitada, et vanaisa pension tuleks maksta tema kätte. Teller puikleb vastu ja kinnitab, et vanaisa peab ikka ise tulema lapselapse nimele volitust tegema. Koju jõudes avastab Asaf, et maksmata elektriarvete tõttu on korteris vool välja lülitatud ja vanaisa hakkab sulama … Meeleheitlikud olukorrad nõuavad äärmuslikke lahendusi. Anna teatab, et ta on valmis vanaisast topise tegema. Ratastool, mustad prillid, mõned strateegilised juhtmed ja kangid tagavad selle, et vanaisa näeb välja suhteliselt usutav ja suudab veidi kätt liigutada. Tema vaikimist seletab usuline tõotus, seega suhtleb ta ainult “Asafile kõrva sosistades”, kes siis tema sõnu teistele vahendab. Nii jabur kui see ka pole — trikk pangas õnnestub. Kuuldused vaikivast rabist levivad ümbruskonnas ja tema juurde hakkavad voorima igasugu hingehädalised, keda “vanaisa” nõustab, mille eest Asaf kenakesi summasid kasseerib. Ta kasvatab endale väärika habeme ja loeb eneseabi-kirjandust … ning tema nõuanded muutuvad järjest tuumakamaks … ning arusaadavalt ei saa ta ka ise muutumata jääda. [Siin peaks nüüd toimuma midagi Anna ja Asafi vahel, mis viib suure pöördeni.] Anna ja Asaf matavad vanaisa maha. Anna tuleb välja oma cosplay-kostüümist, Asaf ajab habeme maha ja nad kõnnivad piltlikult öeldes käsikäes päikseloojangule vastu. 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: