tavainimene

“Karaoke”

Posted in * by tavainimene on 15/11/2022

Kuidagi ei jõua ma PÖFFile, ikka tuleb midagi ette. Aga eile sain nii-öelda käe valgeks: Iisraeli noore režissööri debüütfilm, komöödia, mida ma oma aruga kindlasti poleks osanud kavast välja valida. Hea, kui on targemaid sõpru. Kinos on soovitavalt ka vaja sõpra, kelle jopehõlma enda pea peita, kui piinlikkus täiesti üle võlli läheb. Või siis võtke kaasa mingi tekk või pleed, mis üle pea tõmmata, sest piinlikkust jagub ikka kohe kapaga. Ühtlasi on film hirmus naljakas, kuid erinevalt “Kurbuse kolmnurgast” on siin peategelaste suhtes rohkem empaatiat kui satiiri.

Tova ja Meir on 60+ keskklassi abielupaar kahe täiskasvanud tütrega. Meir (mees) on sabatiaastal viibiv õpetaja, vähese jutuga, endassetõmbunud ja silmapaistmatu. Tova (naine) on väikepoodnik, ekstravertne ja südi, nooruses ilmselt pimestav kaunitar. Mehest sõidab ta oma elaaniga üle nagu teerull, aga nad on kõigele vaatamata 46 aastat truult abielus olnud. Siis aga kolib Floridast nende tornmaja šikki katusekorterisse  võluvate maneeridega playboy Itzik, kelle ellu kuuluvad Maserati, modellid, kokaiin ja lärmakad karaokepeod. Ühele sellisele kutsutakse ka Tova ja Meir, kes on korrapealt lummatud. Inimese edevusele apelleerimine töötab peaaegu alati. Kas süüdistada siin kavalat manipulaatorit või lihtsameelset lõksu jalutajat? Kas igavat keskklassi paelub rikaste glamuurne elustiil või hoopis pärssimatu autentsus? Kas soosikuid vahetav kuningas on nartsissistlikult pahatahtlik või looduslapselikult süüdimatu? Tovale tehakse otsekoheselt selgeks, et tema tantsusammud pole nii lummavad, kui ta ise seda arvab, ja Meirile tehakse … noh, lihtsalt minge kinno. 

Vananeva kaunitari lummavad (või siis mitte) tantsusammud jäid minu jaoks teemana õhku. Kas vanus on tõesti ainult number passis? Või muutub närbunud koketeerija mingist punktist alates siiski naeruväärseks? Vanal naisel on lubatud olla hoolitsetud ja stiilne, aga seksuaalsus jäägu pigem kombekalt koduseinte vahele? Kus on hea maitse mõõdupuu? Kas hea maitse diktatuur on postmodernses maailmas igaveseks troonilt kukutatud või on ta ennast kavalasti maskeerinud? Sõnades kiidame takka, sisimas pööritame silmi? (Lõbus oli lugeda hiljuti mingi naisteajakirja kaanelt humblebragi stiilis “nüüd, kus ma olen 60, saan ma lõpuks ometi pisut rahu sellest lakkamatust tähelepanust”). Ja see ei puutu nüüd enam filmisse, aga vana naise hoolitsetud (“hoolitsetud”) välimusega on nii, et tal võib olla vormis keha ja korras kolesterool, aga kui ta juuksed on hallid, nägu jumestamata ja seljariided eeskätt funktsionaalsed ja mugavad, siis leitakse ikka, et ta on “ennast käest lasknud”, sest ta ei signaliseeri, et ta pingutab. Oh jah. 

Üks vastus

Subscribe to comments with RSS.

  1. Morgie said, on 16/11/2022 at 15:30

    Oh jah küll.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: