Energia säästmiseks on valgus tunneli lõpus välja lülitatud
Mu telefon hakkab ilmutama väsimuse märke: sõrmejäljesensor ütles üles ja ammust ajast mõrase ekraani puutetundlikkus on vahelduva pilvisusega. Mõtlesin, et vaatan, mida siis asemele osta. Mul ei ole väga kõrged nõudmised: kahe sim-kaardi valmidus, alumiiniumist korpus, IP6x veekindlus, OLED ekraan, tagakülje sõrmejäljelugeja, 3,5 mm audioväljund. Üllatus, üllatus: selliseid telefone praktiliselt pole olemas. LG G8 ja Samsung S9+ — kumbagi pole Eesti turul müügil. Saaks osta Saksa Amazonist “taastatud, uueväärse”. Pff. Miks uued tehnovidinad on nii sageli kehvemad kui vanad?
Piinlik ja totter on selliseid asju siia kirja panna. Kusagil käib sõda. Elekter kaob kohe ära. Koos elektriga kaob veevärk, kanalisatsioon, side ja esmatarbekaubandus. Mis alumiiniumist korpus, mis sõrmejäljesensor? Praegu peaks metsas hagu korjama ja vibu pingutama vms. Kui ma loen plaanidest ehitada Toome varemetesse klaasist restoran, siis ma mõtlen ka, et kas inimesed kuidagi usuvad, et see energiakriis läheb üle? Päriselt?
tavainimene 
Jeerum. Miks sellised nõudmised? Mul pole aimugi, mis materjalist mu telefon on. Ja uudishimust küsiks, et miks kaks SIM-kaarti…? Elad mingit varielu, kus ja kellega…???
Ma olen viimased aastad saanud hakkama u 200-euroste hiinakatega. Hävinud on nad mu enda tõttu. Ainus häda on eetilis-emotsionaalne: kas hiina valitsuse doteeritud telefoni on okei kasutada? Ja see MIUI kiht aeg-ajalt vihastab. A muidu on need suurepärased kaasaskantavad arvutid / fotokad, mitte midagi ei ole puudu.
Energiakriisi ja restorani seosest ei saa ma eriti aru. Piisav hulk inimesi usuvad, et nad on nii rikkad, et saavad hakkama mistahes kriisi tingimustes. Miks ei peaks neile siis nende soovitud teenuseid looma? Teiste arvelt, jah, aga kapitalismi see ei sega, ei tohigi segada, kapitali kui sellise paradigma ongi elada teiste (töö) arvelt.
Ülikool (kelle kinnisvarast juttu) ei ole ju kapitalistlik, vaid avaliku sektori organisatsioon.
Eee….
1) Kas ülikool tahab ühiskondliku katla enda servas lahjemat suppi keeta? Miks nad peaks?
2) Kapitalisti jaoks on riik / avalik sektor just see “teised”, kelle arvelt rikkaks saada.
3) Väljend “raha ei haise” pärineb samuti avalikust sektorist.
Tõsisemalt rääkides – ühiskond on meil üks, põhimõtted ja eesmärgid ka. Kus raha on, sealt tuleb teda võtta või vähemalt endale osa noosist tagada. Ole sa mistahes sektor siis. Konkreetselt TÜ on ammu kurtnud, et riiklik rahastus ei ole kestliku hariduse jaoks piisav, järelikult tuleb hankida sealt, kust saab.
Mu pealiskaune mulje on, et kellelegi üritatakse midagi kantida. Tartu bussijaam vol. 2.
Mida süvendab see, et üks eestkõneleja on Raimond Tamm (vt kunagist Oa tänava skandaali) ning et hiljuti valiti Neinar Seli linna aukodanikuks. Ning see, et asi käidi välja justkui kokkulepitud plaanina, ilma et oleks toimunud avalikku arutelu pealkirjaga “mida Toome varemetes ette võtta”.
Kuvand, mis sellest tekib: mingi Neinar Selide kasvuhoone tahetakse teha. Justkui Neinar Selid looduslikus keskkonnas piisavalt hästi ei paljuneks.
Mispeale ma lähen vihaseks ja olen valmis seda plaani puhtast õelusest torpedeerima ja saboteerima (ja lähen ja istun matsaki maha ja kulutan vähe raha ja hoian kohta kinni ja nõnda edasi; vajadusel lasen end vägisi välja lohistada ja tekitan piinlikke situatsioone).
Kurat küll, ma arvasin, et üheksakümnendad on möödas (ja kui ei ole möödas, siis paluks ka üheksakümnendate häid külgi, nt et tudengid saaks pikemalt ülikoolis olla ja odavas kohvikus süüa ja).
ja kui ülikool argumenteerib, et neil on suurt restorani omaenda üritusteks vaja ja senine lahendus – ülikooli enda ilusad saalid, kuhu toitlustus tellida – ei sobi, sest “nende saalide üür on liiga kallis” ehk ülikool küsib iseendalt palju üüri, siis millest tuleb ettekujutus, et eraettevõtja restoranis oleks ülikooli üritusi odavam pidada?
jah noh:
1) muidugi on see kantimine,
2) ja seda ei proovita isegi varjata kuidagi,
3) ja see on ilmne sigadus – üheksakümnendad, nagu sa ütlesid.
Mu arust ei ole sellesse teemasse võimalik suhtuda muul viisil kui jälestuse ja sarkasmiga.
A kui kellelgi on viidata vastupidisele seisukohale (ausameelse ja targa ja informeeritud inimese sulest), siis ma hea meelega laseks oma meelt muuta.
artikkel sellest, kuidas idee oleks justkui uus, aga teisest küljest peaks ehitusluba juba enne jõulu menetlusse minema. samas kui keskkonnaamet (Toomel on kaitsealused nahkhiired, kes on ilmselt valgusreostuse suhtes tundlikud) pole asjast ametlikult veel kuulnudki.
https://tartu.postimees.ee/7597063/tippkokk-plaanib-toome-varemetesse-restorani
Mingi väga kahtlane rabistamine on sellega.
Kütan veel klassiviha:
“Juba eesruumis tehakse selget vahet, kuhu keegi kuulub. Kõik prostad, mühkad, kalavinskid, sussjalad, maavillased, plärud ja plotskid saadetakse pahemat kätt joodikute Nirvaanasse, kus nende jaoks on alati õlut ja viina, paberosse, mahorkat, kraakuskit, piparmündipräänikuid, klaaskompvekke ja esmaspäeviti poolkuivanud kollast rosinasaia. Ostku. Söögu. Egas keegi keela.
Paremal pool pauguvad šampanjapudelid, kelnerid seegavad edasi-tagasi, kuuldub mahedat muusikat ja nagu siidnarmastega naeru. Palmide Saali lähevad ainult paremad inimesed – vanad uhked vurhvid ja trikolossid, raskelt rahased klotserid, palgalised ševrood ja ševiotid, samuti ka päris noored nosplid, siksakid ja kikilipsud. Kedagi alla keskmist sinna ei lasta.”
(kes tsitaadi ära tunneb?)
Berk Vaher on restorani poolt sõna võtnud, aga ma ei tea, kas ta on kuidagi informeeritum. Puhtalt tema jutu põhjal jääb mulje, et ta on poolt, sest talle meeldivad uuendused. Eks ta on märksa parempoolsemate vaadetega ka kui mina.
Stiili järgi pakuks, et Ruitlane, teost küll ei tea.
Vaherit lugesin, ei tundunud veenev. No ses mõttes nõus, et uuendusi ikka võib teha. Kuid Tartu toomkiriku kiirkorras erakätesse andmine vajaks väga selget plaani, läbipaistvat protsessi, arhitektuurikonkurssi. Korruptsiooni vältimine, ruumiloome hea tava jne.
ma lasen veel natuke mõistatada ja siis ütlen.
Nõus sellega, mis sa Vaheri jutu kohta ütlesid.
Tsitaat on Paavo Matsinilt?
kas ma annan vihjeid?
Ma just guugeldasin, nutitelefoni keskmine eluiga on 2-2,5 aastat. Minu oma on viis aastat kestnud, küllap kestaks aastakese veel, kuigi mugavuse arvel mööndusi tehes. Ei taha seda tehnoprügi ülearu palju ka tekitada.
Siidnarmastega naer! See on Alveri “Kõmpa”, eks?
Tabav tsitaat, samad tunded.
Hahahaa, ma lähen viin, silmad häbi täis, oma diplomi ülikooli tagasi.
Bingo!
Ma ei jäta ka kunagi kasutamata juhust seda tsiteerida, sest minu arust väärib see teos laiemat tundmist, lihtsalt nii hea.
aga Tavainimene, mina jäin jälle sinu varasema postituse tsitaadiga hätta ja lõpuks guugeldasin välja. Kusjuures ma ei ole seda lugenud ja tsitaadi peale ärkas huvi, nii et tsiteerimine on hea reklaamimoodus.
Jaa, see on imeline raamat ja ma soovitasin ka seda mingil ajal igal võimalikul ja võimatul juhul (aga viimasel ajal polnudki ta peale piisavalt mõelnud, aitäh).
Ja kui siin juba veits teemavälise jututoa poole kalduda, siis ma lugesin millalgi hilisteismelisena küll läbi kõik Alveri, mis kätte sain, aga mul oli nii, ütleme, apollooniline ? maitse, et meeldis peamiselt 30ndate ja mingis osas 60ndate luule ja “Kõmpale” ei saanud üldse pihta. See oligi ilmselt mõnda aega hiljem ühe Notsu tsiteerimise peale, et mul tuli tahtmine too uuesti üle vaadata, ja oo kus ma siis vaimustusin. Nii et aitäh kohe mitu korda! Su valgustustöö on kandnud vilju!
Siiamaani mäletan, et pidasin ükskord toimetajaga pikka mõttevahetust selle üle, kas saab (st kas on korrektne keeleliselt, mitte kas vastab tõele sisuliselt) öelda, et “Kõmpa” on “elamiseks parem” kui 30ndate Alver. Mina argumenteerisin, et see on samamoodi “elamiseks parem” nagu näiteks labidas on “augu kaevamiseks parem” kui lusikas. Aga lõpuks sai sinna lausesse ikka midagi natuke muud. Aga ma arvan siiamaani, et “Kõmpa” on elamiseks hea, nii nagu labidas on kaevamiseks hea. :)
Ma puutusin “Kõmpaga” kokku alles kahekümnendates ja siis oli ilmselt paras vanus. Kuigi mulle meeldisid juba varemgi raamatud, kus huumor ja traagika on tihedasti kokku põimitud.
Aga üks imeteos ta ikkagi on. Et kuidas on võimalik, et vorm on nii jõuline ja samal ajal ei ole see tingimata üldse vormikeskne teos. Et vorm saab olla nii silmatorkav ja ometi ei ole tekst vormi pärast kokku kirjutatud, vaid see on sisu teenistuses.
See, et tagakülje sõrmejäljesensorid moest läksid, on tõeline tragöödia ja piinarikas ümberõpe. Imelikesse kohtadesse neid nüüd topitakse, esiküljel selgelt eristuv sõrmekas on veel talutav, aga teine variant on sisselülitusnupule ja kolmas ekraani alla ja neljas täielik puudumine, asendatud näotuvastusega.
Sellega on raske leppida, aga peab. Ajad muutuvad.
Alumiiniumkest, see… saab ju telefonile katte peale panna, neid on igasuguseid.
S9+ pole enam märguandetulukest. Mul S8+ veel selle tulukesega ja õudusega mõtlen, et ühel päeval pean hakkama uut telefoni ostma. Juhtmega klappidest ka ei taha loobuda, sest mul on kõrvaaugud nii väikesed, et võttis ikka mitu aastat et üldse sobivad klapid leida. Need podsid kukuvad mul kõrvadest välja. Häda ja viletsus ikka :D
Märguande misasi…?
Rents kunagi ostis telefoni ja siis kirjeldas selle funktsioone, mis talle meeldivad. Ma lugesin ja nutsin. Ma ei ole enamikust neist kuulnud ka, ammugi ei vajaks ma neid. Need olid kõik pigem tarkvaralised, et telefon oskaks igasugu asju ise teha, umbes et koosoleku alguses läheks vaiksesse ja lõppedes lärmakasse režiimi, tunneks ära toas käiva seksimise ja hakkaks seda filmima ja saadaks video otse onlyfansi, ronimist filmides zoomiks pidevalt kaasa (üldse paljud funktsioonid olid seotud iseenda jäädvustamisega fotos või videos), poes maksaks käeraputuse peale, ja veel sada asja.
Ehk – eri sihtgrupid vajavad telefonidelt uskumatult eri asju, ja meiesugused saurused oleme siin vähemuses.
No sellepärast mul seda tulukest vaja ongi, et saurus ja ei istu pidevalt nina telefonis, siis kohe näha kui keegi helistanud või tekstinud. Saan järgmisel aastal 50 – mutt ühesõnaga. Aga uuele telefonile ikka Taskeri peale oskan panna. Väga väärt äpp, just mõeldud igasugu asju automaatselt tegema.
Oh, klapid on veel omaette teema. Tahtsin juhtmevabu. Kalleid ei raatsinud osta, võtsin sellised keskmised. Keskpärased. Aga oh häda, ma olen oma armsate Koss Plug’ide mahlaka tummise bassiga nii harjunud, et kõik muud klapid kõlavad mu kõrvus nagu miski pirisev tsinkplekkpang.
Teavituse saab ju seada nii, et see tuleb korraks või alatiseks ekraanile (eraldi sms, kõne). Miks see tuluke parem on?
Selle klaasist restorani suhtes on mul mitmeid süngeid tundeid, mh küsimus, kuidas nad kavatsevad suise kuumaga toime tulla ja nii edasi. Energiakriis võib üle minna, kui uusi energiasalvestustehnoloogiaid kasutusele võetakse, nt tuuleenergia/päikeseenergia vesinikuks ja tuulevaiksel ööl vesinik elektriks tagasi. Niimoodi.
Siis tuleb mingi uus kriis niikuinii.
Oo, huvitav. Lugesin tükk aega, mida kõike kavalat inimesed Taskeriga teinud on :) Aga enamik neist eeldab ikkagi palju rohkem viitsimist kui mul on. Aitäh viite eesti igal juhul! (555555)
ma ei tahaks sinna ka kivist restorani.
See on tõsi, ei tahaks nagu midagi, tornis saab käia ja suviseid vabaõhuüritusi teha, mis siis veel puudu on? Kellelgi hakkasid rahamärgid silme ees liigselt sirama…
Mis telefoni sa ostsid siis lõpuks ja kas selle lugejaga või ilma…?
Võtan hoogu ikka veel, vana ju töötab. Võib-olla peabki telefon olema mõõdukalt katkine ja ebamugav, muidu ei saaks sealt üldse välja.
[…] ———————————————————– * Vt ka Tavainimese juurest klaasmajavestlust. […]