tavainimene

Võimatu missioon

Posted in * by tavainimene on 02/08/2022

Minu kadunud emal oli vahel kombeks kriminullidest ja naistekatest loetud mõtteteri suguvõsa iidse pärimuse pähe esitada. Sageli ajasid need mind muigama, aga üks ütelus rabas ootamatult ja isiklikult: kui sa teed seda, mida sa oled alati teinud, siis sa saad seda, mida sa oled alati saanud.

Venelaste eesti keele õppega kipub samamoodi minema. Inimene õpib üldiselt võõrkeele selgeks siis, kui tal ei jää muud üle. Meie geograafiliselt ja sotsiaalselt ülisegregeerunud ühiskonnas on see pea võimatu. Narva, Kohtla-Järve, Lasnamäe ja Maardu venelaste (sh vene laste) elus lihtsalt ei teki olukorda, kus neil ei jää muud üle kui eesti keelt purssima hakata. Võib ju proovida nimemaagiat: nimetame venekeelsete laste ja venekeelsete õpetajatega lasteaia, kus üks kuni kaks tundi päevas toimuvad eestikeelsed õppetegevused, ümber eestikeelseks alushariduseks. Kas sellise lasteaia vilistlane on valmis minema eestikeelse kooli esimesse klassi ja hakkama eesti keeles loodusõpetust õppima (pinnas, karvkate, rünkpilv, rohttaim)? Ma julgen kahelda. Kahtlen paraku ka selles, kas “eestikeelse” (60/40) gümnaasiumi lõpetaja on valmis astuma ülikooli eesti keeles arstiks või juristiks õppima. Selleks peaks ta juba umbes seitsmendas-kaheksandas klassis kolima Narvast ära Võrru või Kärdlasse. Või hiljemalt pärast põhikooli Noarootsi või Nõkku. See ei ole ei lihtne ega kerge.

Olgu, venelasi me eesti keelde tuua ei saa. Aga kuidas eesti keel nendeni viia? See on peaaegu sama lootusetu. Eesti koolides on umbes 500 eesti keele kui võõrkeele õpetajat, kellest umbes pooled on vanemad kui 50 aastat. Neil on nõukaaegne kool, nemad “edastavad oma ainet”. Kahjuks kukub aine kuhugi õpetajalaua ja õpilase pingi vahele maha. Tunnikontrolliks sõnade tuupimisel pole mõtet, kui neid sõnu aktiivselt rääkimises ei kasuta — need ununevad juba enne järgmist tunnikontrolli. Tunnistuseks on terved põlvkonnad endise Eesti NSV endisi õpilasi, kes justkui peaksid oskama inglise või saksa keelt … Kuidas panna õpilased tunnis rääkima? Vaja oleks väikerühmi ja aktiivõppemetoodikaid. Igapäevase sõnavara kordamisega lihtsaid tekste, mitte “püksid sõeluvad püüli” ja “oinas heidab ahju ette magama”. Aga see on esiteks kulukas ja teiseks vaevarikas nii õpilasele kui õpetajale, seega laseme vana moodi edasi ja ütleme, et valitsus on kõiges süüdi.

Mida siis teha, kui midagi pole võimalik teha? Arusaadavalt peavad poliitikud ja ametnikud midagigi tegema — ei saa ju, käed rüpes, istuda. Aga ütleme nii, et mina neid küll ei kadesta ega midagi soovitada ei oska. Ainus kõhklev mõte: küsime õpilaste käest, mis neil nende endi meelest võiks aidata eesti keelt paremini selgeks saada. Eriti tore, kui nad arutaks seda koos õpetajatega, nagu võrdne võrdsega. Coachingu-sõna peale hakkavad haridusinimesed juba silmi pööritama, aga üks tummine iva selles siiski on: kellegi teise plaani ei võta inimene eales niimoodi omaks, nagu enda välja pakutut. Aga noh, elame — näeme. Valimisteni pole ju teab kui kaua aega jäänud.

19 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kaur said, on 03/08/2022 at 07:47

    Pluss üks nii su mõtetele kui sellele, et mina ka ei tea, mida peaks.

  2. kellakagu said, on 03/08/2022 at 08:29

    +1

  3. Indigoaalane said, on 03/08/2022 at 09:32

    nõus muidugi.

    Samas. positiivseid näiteid meil ju on. Kaitsevägi, jalgpall, keskerakond.. suurepärased integratsiooninäited. me teeme keelelaagreid ukrainlastele, sama saab ju teha ka Narva lastele. 3 kuud igal suvel eesti lastega koos laagris.
    Ja ma jään ikkagi selle juurde, et need vene lapsed tuleb lihtsalt eesti koolidesse ( st lasteaaed ja 1. klass) laiali jagada ning alates 2023 esimesse klassi vene koolis vastuvõttu ei toimu. Eesti vanemad nutavad, aga jälle. Minu lapse klassis käis 5 vene perekonnast pärit last ja kõik jäid ellu. Jutt siis Tallinn- Harjumaa, Lääne- Virumaa.
    Ida-Virus aitab ainult keskkonna muudatus, aga selles osas mul tõesti ideid pole. Nad ise näevad ja teavad, et nende lapsed on seetõttu vähem konkurentsivõimelisemad, aga kui praktikat pole, siis pole.
    Aitaks ehk suurem kaasamine, et igasugu telekonkurssidel on vene laste kvoot ( superstaarid, rakett 69 jne jne jne), et vene lapsevanemad hakkaks vaatama eesti meediat. Ja seda peaks olema massiivselt.
    Raadios pakuti a la ” Teeme ära” projekti, et üleskutse korras läheksid inimesed vabatahtlikena appi keelt õpetama.
    Ma ju osalesin Keelesõbra programmis. Samas, nende sotsiaalmeedia on suletud st ma ei saa neid üleskutseid jagada. Meil on väidetavalt mitutuhat üksikut vanainimest, kellest osa oleks kindlasti nõus hakkama sõbraks ja õpetajaks ning aitama keelepraktikaga vene inimesi jne jne jne.
    Või siis see, et me ise läheme üle vene keelele. Jälle- mahukas meediareklaam, mis seda meelde tuletaks- palun aita õppida jne
    Ma arvan, et siin valesid otsuseid pole, kuna õigeid vastuseid ka pole. Ja ehk ongi hea, et Isamaa on valituses, neil on palju kogemusi tehtud-mõeldud projektidega ( pensioni- ja vabadussammas, riigigümnaasiumid, tasuta kõrgharidus).
    Teeks seekord ära ja mõtleks pärast? 30 aastat oleme mõelnud, arutanud..
    terve maailm on täis näiteid, kus immigrant pannakse küsimata võõrkeelesesse kooli ja kõik toimib.

    • tavainimene said, on 03/08/2022 at 10:44

      Venekeelne laps eestikeelses laagrirühmas või klassis — jah, see toimib siis, kui ta on seal ainus laps. Kui neid on juba 2+, siis nad moodustavad omakeskis vene keeles suhtleva rühma.

    • Indigoaalane said, on 03/08/2022 at 14:53

      ma ju kirjutan, et mu lapse klassis oli 5. Kokku oli neid 24, nii et ca 20%
      Igal ühel olid omad sõbrad ja niipalju kui mina tean, siis nad omavahel vene keelt ei rääkinud, kuna nad kuulusid nn erinevatesse ringidesse.

      Ni ehk naa. Me kardame, eeldame ja patroneerime liiga palju.

  4. nodsu said, on 03/08/2022 at 14:10

    Ma olen kuskilt kuulnud või lugenud, et kuigi Ida-Virumaal on vähe otsest keeleõppe motti (st olukorda, kus lihtsalt ilma eesti keeleta hakkama ei saa), on sealsed noored iseenesest sellest rohkem huvitatud kui nt Tallinna omad. Sest Ida-Viru noored tahavad Ida-Virust kaugemale jõuda, aga Tallinna omad võivad arvata, et niigi hea.

    • _kaur_ said, on 03/08/2022 at 14:40

      Ma olen jälle kuulnud seisukohta, et “mis Tallinn, me niikuinii tahame New Yorki ja selleks pole mingit tšuhnaade dialekti vaja”.

      Kindlasti on ka mõtteviisi, et meie omariiklus kestab vähem aega kui keeleõppeks vaja on, ja siis viiakse kõik natsid niikuinii siberisse järele mõtlema ja riigikeeleks saab taas vene keel. Seda seisukoha on ka Lasnamäe suhtkoht täis.

    • Indigoaalane said, on 03/08/2022 at 14:56

      Kauril on õigus ( selle ca 3000 inimese valimi põhjal, kellega mina olen kokku puutunud).
      Lapsed peavad õppima inglist, saksat, sest seda läheb tulevikus vaja. Eesti keelt vaja pole, sest Eestis on täiesti võimalik hakkama saada ilma riigi keelt oskamata.
      Kes seda võimaldab? Meie. Eestlased.

    • nodsu said, on 03/08/2022 at 17:36

      aga see “naised saunas rääkisid” stiilis jutt, mida mina olen kuulnud, räägib just, et seda “nagunii New Yorki” mõtlemist on Tallinnas rohkem.

    • _kaur_ said, on 03/08/2022 at 18:00

      “Meie, eestlased”…

      Ma olen suurema osa oma töisest elust veetnud ettevõtetes, mis loovad mitte-eestlastele siia mugavat keskkonda. Korraldavad viisasid. Tõlgivad eesti regulatsioone inglise keelde. Lobistavad seadusi välismaalastele mugavamaks. Vahendavad oma töötajatele inglisekeelseid arste ja muid teenuseid. Toetavad ülikoolide inglisekeelseid õppekavasid ja õppevorme. Telliskivi ja Ülemiste hammasrattad pöörlevad päevast päeva selle nimel, et mitte-eestlasel oleks Tallinnas mõnus elada.

      Ma olin täna ja eile suurel üritusel, kus ei olnud vaja eesti keelt.
      Ma proovisin hotelli töötajaga eesti keelt rääkida – ta ei saanud aru.
      Ja ma proovisin korduvalt rääkida inglise keelt eestivenelastega, kes tegelikult oskavad ka eesti keelt.

      Ja omal viisil – ettevõtlustoetuste ja muuga – aitab selle võõrkeelse keskkonna loomist ka riik.

      Kui me loome lääne ekspattide jaoks keskkonda, siis me loome seda ka narvakate ja sillamäelaste jaoks.

      Muidugi on Egiptuse, USA, Rumeenia või Rootsi kolleegide ja vene kohalike vahel vahe. Teistega kaasneb julgeolekurisk, esimestega ehk mitte. Aga me ei saa Tallinnasse tööle kandideerivalt narvakalt nõuda eesti keelt, kui me samale ametile kandideerivalt argentiinlaselt ei nõua.

      Meil ei ole riiklikku põhimõtet, et Eestis peaks hakkama saama eesti keeles. Ma ei näe seda ka kusagilt tulemas. Põhiharidus ei saa joosta ülejäänud ühiskonnale otseti vastu – või no saab, aga käpuli käib haridus, mitte ülejäänud ühiskond.

      Ehk – ma olen skeptiline ja pessimistlik mistahes plaanide suhtes, mida poliitikud või blogijad välja pakuvad. Sest ma ei näe nende taga ühiskonna tegelikku vajadust.

  5. paulalaura111 said, on 05/08/2022 at 22:33

    Sellise teema juures küsin ma alati, et kuidas nõuka ajal eesti koolis vene keel suhteliselt normaalselt selgeks saadi? Miks siis nüüd vastupidist ei tööta?

    • nodsu said, on 06/08/2022 at 01:33

      saadi või? ma küll ei saanud.

    • tavainimene said, on 07/08/2022 at 16:49

      Nõuka ajal tuubiti Puškini luuletusi pähe, aga igapäevast vene kõnekeelt vist tõesti selgeks ei saadud. Taganjärgi meenutades tundub, et kooliprogrammi väljaütlemata eeldus oli see, et igapäevakeele saavad kõik kuidagi iseenesest tänavalt külge ja ainult seda Puškinit on siis vaja juurde lihvida.

    • _kaur_ said, on 08/08/2022 at 00:59

      Enam veel – nõukogude aja vene keele programmi EELDUS oli, et lapsed oskavad kišlakist tulles vene kõnekeelt niikuinii. Seepärast polnudki vaja tähestikku ega lihtsaid sõnu õppida. Ja eks nii oligi. Kalapoe silt Tartu maanteel oligi “РЫБА” ja ma usun küll, et ma oskasin seda teise klassi alguseks lugeda. Mu vene keel oli koolis muide 3-, kuid ka sellest piisas, et erialaseid raamatuid lugeda (ülikoolis oli vähegi spetsiifilisemate ainete õppematerjal ju vene keeles) ja pärast ülikooli venekeelses klienditoes töötada.

      Häda on, et ka praeguse, 21. sajandi Eesti vene keele õpe on samadel eeldustel. Lugege siit: http://iiida.blogspot.com/2015/11/filoloogid-seebiks.html

      Kui ei viitsi lugeda, siis lühidalt – vene keele õppe teise kuu alguses, kui lapsed napilt-napilt tähti tunnevad, pannakse nad lugema pikki (viis silpi) ja keerulisi sõnu. Ootused on täiesti laes ja metoodika on täiesti pekkis.

      Vene sõprade jutu järgi kehtib sama ka vene koolide eesti keele õppe kohta. Ehk siis ootused on samuti laes, metoodika pekkis ja õpetajate tase masendav (vähemalt kohati).

    • nodsu said, on 09/08/2022 at 12:48

      mu mälestus on natuke teistsugune. Mäletan vene keele õppe algusest, et õpiti tähestikku (mingi liikuva aabitsaga sahmerdamine käis sealjuures) ja õpiti lihtsamaid sõnu, neid (à la hleb ja markovka) mäletan siiamaani.

      Aga siis toimus mingil hetkel äkiline hüpe, kus selle hlebi ja markovka pealt pidi järsku kirjandusklassika katkeid lugema hakkama, mis käis kaugelt ja kõrgelt üle pea. Hindeid saime sõnade tööde ja luuletuste päheõppimise eest. See viimane oli tõtt-öelda üks kasulikumaid asju selles programmis, nii jääb vähemalt midagigi meelde ja mitte hajali sõnad, vaid terved konstruktsioonid.

  6. tavainimene said, on 08/08/2022 at 06:37

    Gostinitsa ja poliklinika tunduvad küll selged anakronismid. No mis poliklinika, meil on tervisekeskused (tsentr zdorovja?). Pamjatnik … nojah. Aga kuidas on vene keeles “kaubanduskeskuse odavpoe iseteeninduskassa” või “kodukontori wifi parool” või “välijõusaali treeningkava nutirakendus”?

    • _kaur_ said, on 08/08/2022 at 08:58

      “Applikaatsija treninkoovõi plaanõ naturnova mošnostnova zala”?

      Ma suudan vene keelt lugeda. Just hetk tagasi kuulasin üht laulu (Kino “Апрель”) nii, et lugesin vene sõnu kõrvale ja saan suht aru. Aga praktika taksojuhtide ja Kesk-Aasia reiside suhtlusest ütleb, et vajadusel saan suhtlustasandil hakkama.

      Minu lapsed aga ei suuda vene keeles ühtegi sõna suust saada. Kahju. Maharaisatud aeg ühelt ja kaotatud võimalus teiselt poolt. Venekeelne maailm on suur ja põnev.

      Paamjatnik on aga erakordselt ajakohane.

    • Kaur said, on 08/08/2022 at 11:26

      Just lugesin lõime “paljudel ameeriklastel pole aimugi, et on olemas veel valuutasid lisaks USA dollarile”.

      Ameeriklased ütlesid seal, et:
      a) seda ei mainita koolihariduse käigus kordagi,
      b) sest eeldatakse, et kõik teavad seda niigi,
      c) aga kes ei tea, ei saagi teadma.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: