tavainimene

2021

Posted in * by tavainimene on 31/12/2021

Et siis 2021? Aasta algus oli kuidagi külm ja talv tundus venivat igaveseks. Toad oli külmad, käed astelpajusalvile ja uureakreemile vaatamata karedad ja katki. Aga siis algas kevadsemester paljude uute koolitöödega. Õppida on ikka hiiglama tore, seda ma teile ütlen, ja mul on hea meel, et ma ei läinud aineid valides kergema vastupanu teed. 

Sai selgeks, et tööelus ootavad mind ees muudatused. Ja jälle oli aeg tunnistada, et ma oskan päris paljusid asju natuke, aga väga väheseid asju nii hästi, et keegi nende eest maksta tahaks. Muudatustega koos tulid ka supervisiooni-seansid ja kuigi ma päris lõpuni seal avaneda ei tahtnud, olid need siiski omamoodi hea inventuur ja sisemiste sahtlite korrastamine. Ja kokkuvõttes, ma arvan, on muudatus olnud samm õiges suunas. 

Kandideerisin tööle kolme kohta. Ühes sain kohe eitava vastuse, teises jõudsin intervjuule, kolmandas jõudsime omanikuga ühisele arusaamale, et see poleks ikka minu koht. Ei tunne erilist kahetsust ega pettumust, ju siis polnud ikka need õiged töökohad. Või siis ma kardan muudatusi. Või siis on viinamarjad hapud. Ilmselt kõik kolm. 

Kirjutasin täitsa mitu tööalast asja, mille vähemalt kolme üle olen mõõdukalt uhke. Muuhulgas sain koolis õpitut päriselt rakendada. Koos kahe kolleegiga vedasime finišisse kaks pikka koolitusprogrammi. Kõige rohkem õppisin nende käigus ilmselt mina; ega ei teagi nüüd, kas kirjutada see aktivasse või passivasse.

Suvine kuumalaine möödus üsna piinarikkalt töö tähe all; nagu hiljem selgus, kiirustasin asjata, projekti tähtaega lükati veel mitu korda edasi. Aga tööde vahele sai ka õunapuu all lamamistoolis raamatuid loetud. Mudlum ja tema tädi Ellen on aasta lugemiselamus. Kinno ega teatrisse kuidagi ei jõudnudki, kuigi kinno oleks ju isegi tahtnud. “Düün” ja “Vee peal” jäid mõlemad nägemata, aga praeguse seisuga ma isegi ei tea, kus Tartus üldse veel kinod asuvad.

Käisin Rakveres ja Riias. Rakveres kohtasin vanu tuttavaid, Riias uusi — olid toredad reisid mõlemad.

Oli esimene aasta ilma aiamaata — jah, on ikka veider linnast poest porgandit osta. Aga küll ma harjun. Kastpeenrast tuli värskelt söömiseks parajas koguses maasikaid ja septembris sain kolm esimest pirni oma aia esimeselt pirnipuult.

Sain kolm doosi Pfizerit ilma igasuguste kõrvalnähtudeta. Töötervishoiuarsti ettekirjutusel sain elu esimesed prillid. Kolesterool on jätkuvalt liiga kõrge ja katsed tervislikumalt toituda karjutakse maha mingi ilmselgelt suitsidaalse ajusagara poolt, kes nõuab kanatiibu, kaneelisaiu, koolajooke ja kohvi ja igasugu marineeritud asju ja majoneesi.

Kassi tervis on jätkuvalt jälgimise all. Päeval ta peamiselt magab, öösel kipub visalt õue, mis on tema seisus halb mõte. Söök ei lähe. Kõige kallimat deluxe premium selection filee-želee kassitoitu võetakse ohates moepärast suutäis ja ülejäänu võin küla oravatele viia, sest kausis või külmkapis seisnud toit on äka. Mul on üks tablett antidepressanti veel varuks, praeguse seisuga on 50/50, kas selle saab kass või mina.

Köögikapid on endiselt kokku panemata. Õhksoojuspump ostmata ja paigaldamata. Magistritöö kirjutamisega algus tegemata. Aga küll saab. Kuidagi ikka saab. Kui suurepäraselt ei saa, siis kuidagi keskpäraselt ikka.

Tänan kõiki lugejaid selle eest, et te olemas olete ja mu vana südant soojendate. Mõnusat kulgemist uude aastasse!

8 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. kiilakas said, on 31/12/2021 at 20:47

    Njahh, kolesterool.
    Mul tuvastati kah tiba kõrge paha kolesterooli tase (õieti on seal oluline mingi kahe näitaja suhe). Perearst ütles, et ma pean teile tablette pakkuma.
    Ütlesin ära.
    Sellest on 2 aastat möödas, Tase on sama (vahepeal loobusin alko pruukimisest).
    Teine arst soovitas punase riisi tablette (millegiga fermenteeritud riisist tehtud).
    1 karp on söödud, teine algas.
    Näis …

  2. iibis said, on 31/12/2021 at 22:58

    Kinodest soovitan soojalt Elektriteatrit. See on alles ja pea kõik filmid vaatamisväärset!

    Meeleolukat uut!

  3. Indigoaalane said, on 01/01/2022 at 15:53

    Ilusat uut aastat ja rohkem aega, et saaksid blogi kirjutada :)
    Ma tunnen sinust puudust :)

  4. mustkaaren said, on 01/01/2022 at 23:00

    Sa oskad isegi haigest kassist ja kuumalainest kirjutada humoorikalt ja lootusrikkalt, nii et lugejal tekib tunne: kõik saab vääramatult korda.
    Et see viimane ei jääks ainult tundeks, ja olgu 2022 sees nii mõnigi vääramatu õnnestumine.

  5. nodsu said, on 02/01/2022 at 17:53

    Mustkaarna kirjutatu on puhas tõsi. Ma soovin selle peale, et selle humoorika ja lootusrikka tooni hoidmine ei oleks ise lisakoorem ja ainult lugejate rõõmuks, vaid ka sulle endale abiks.

  6. Liis said, on 03/01/2022 at 09:51

    Jah, mulle tundub kah, et sul on liiga palju tegemist. Uueks aastaks soovin rohkem blogimist ja vähem tühja-tähjaga tegelemist. Siis on ka mul rohkem lugemist ja ei pea tühja-tähjaga tegelema.

  7. nodsu said, on 03/01/2022 at 23:29

    ma soovin, et sa saaks tegeleda asjadega, millega sa tahad, selle asemel, et peab.

  8. Kuduv Koeraomanik said, on 05/01/2022 at 08:53

    Hääd uut! Kiisule pai!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: