tavainimene

Kuidas ma õpin. Või siis mitte.

Posted in * by tavainimene on 12/09/2021

Loenguslaid: “Mittetõenäosusliku valimi põhjal ei tohiks teha järeldusi üldpopulatsiooni kohta.”

Mina: “Mhh, kui igal ankeeditäitjal püssimees kõrval ei seisa, siis tekib ju algselt kuitahes tõenäosusliku valimi puhul iseselekteerumise või mittevastamise viga?”

[guugel guugel]

Google: “Self-selection bias is a major problem in research in sociology, psychology, economics and many other social sciences. See Wikipedia.”

Wikipedia: “The Roy model provides one of the earliest academic illustrations of the self-selection problem. /…/ Roy’s original paper deals with workers selecting into fishing and hunting professions, where there is no uncertainty about the amount of goods (fish or rabbits) that will be caught in a given period, but fishing is more costly as it requires more skill. The central question that Roy tries to answer in the original paper is whether the best hunters will hunt and the best fishermen will fish. While the discussion is non-mathematical, it is observed that choices will depend on the distribution of skills, the correlation between these skills in the population, and the technology available to use these skills. /…/ A famous example by James Heckman and Bo Honoré who study labor market participation using the Roy model, where the choice equation leads to the Heckman correction procedure. /…/ Under the assumption that the error terms are jointly normal, we have E[ω| X,D = 1] = Xβ + ρσυ λ(Zγ), where ρ is the correlation between unobserved determinants of propensity to work ε and unobserved determinants of wage offers u, σu is the standard deviation of u, and λ is the inverse Mills ratio evaluated at Zγ. This equation demonstrates Heckman’s insight that sample selection can be viewed as a form of omitted-variables bias, as conditional on both X and on λ it is as if the sample is randomly selected. The wage equation can be estimated by replacing γ with Probit estimates from the first stage, constructing the λ term, and including it as an additional explanatory variable in linear regression estimation of the wage equation. Since σu>0, the coefficient on λ can only be zero if ρ=0, so testing the null that the coefficient on λ is zero is equivalent to testing for sample selectivity.”

Mina: “AAAAaaaa…..”

5 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. nodsu said, on 12/09/2021 at 13:54

    Kui ma ülikoolis käisin, siis rääkis üks vanema kursuse tudeng, et ta on leidnud õige nõksu refereerimiseks: märgib üles selle, millest aru saab, ülejäänut ignoreerib.

  2. tavainimene said, on 12/09/2021 at 17:49

    Minus tekitab sügavat aukartust mõte, et kusagil peavad eksisteerima tudengid, kes kogu sellest kreeka tähtede pudrust päriselt aru saavad.

  3. _kaur_ said, on 16/09/2021 at 10:16

    1) Semestriga õpib palju. Septembris kreeka puder, detsembris selge kui vesi.

    2) See on hästi teada olev häda, et wiki artiklid lähevad kiiresti ülitehniliseks ja ei anna asjast (võhikule) ülevaadet. Ignoreeri.

  4. tavainimene said, on 17/09/2021 at 14:32

    Kokkuvõttes õppisin ma seda, et eksisteerivad teadlased, kelle meelest ei ole mõtet taga ajada veatult tõenäosusliku valimi sinilindu, vaid tuleb võtta teadaolevalt mittetõenäosuslik valim ja seda eriti keerulise matemaatikaga tuunida. Ja eksisteerivad teadlased, kelle meelest see on pehmelt öeldes küsitav.
    Tavainimese ajab see muidugi ahastusse: “Jah, me oleme teadlikud, et meie küsimustikule vastasid ainult inimesed, kes külastasid tööpäeval kell 11 kesklinna kallist kullapoodi, aga me üldistame tulemused julgelt kogu Eesti rahvastikule, kasutades korrektsioonimudelit [kriips kraaps kriibus kraabus].”

    • _kaur_ said, on 17/09/2021 at 15:47

      Miks see ahastusse ajab? Kui sa tead, et nii toimida on ok, peaks see ka sinu mistahes töö ju kergemaks tegema? Vajad rahva arvamust Põhja-Põlvamaa huvihariduse rahastuse asjus, küsitled kümmet Kihnu sadama kempsujärjekorras seisjat, ja siis teed natuke matemaatikat peale. Ja ongi teaduslikult asjakohane (olgu, poolte teadlaste poolt aktsepteeritud) tulemus käes.

      Perfektsionism ne proidjot!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: