tavainimene

Kogokund

Posted in * by tavainimene on 05/04/2021

Kodutöö jaoks tuli läbi lugeda raamatupeatükk kogukonna arendamisest ressursside aktiveerimise kaudu. Kaks Ameerika autorit. Kogukonna arendaja (practitioner) peab kodukonna arendamisel aluseks võtma nimetatud kogukonna ressursid — füüsilise, finantsilise, sotsiaalse, kultuurilise ja kõik muud kapitalid. Ja et siis kogukond võimestub ja korraldab oma elu ja tekib taskukohane elamispind ja kohalik kool ostab toidukraami kohalikult talunikult.

Ma ei tea. Midagi on siin pildil valesti. Patroneeriv, peaaegu kolonialistlik. Filantroobist practitioner sõidab oma Hummeriga kogukonda ja seletab kogukondlastele, et suurlinna ökoturul võiksid nad oma palmilehtedest korvide eest teenida kuni dollari tükist. Võib-olla ongi USAs asjad teistmoodi. Võib-olla olen ma rikutud ENSV pärandist ja Põhjamaade nänniriikide lähedusest, aga minu meelest võiks põhiteenused olla siiski tagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse süsteemi kaudu. Mul on näriv kahtlus, et vastutuse kogukondade kaela lükkamine (“sikutage end ise saapapaelu pidi soost välja”) on lihtlabane kõrvalehiilimine vastutusest regionaal-, sotsiaal- ja veel mingite poliiitikate nurjumise eest. Kogukonnad võiksid, jah, tegeleda toreduslike asjadega nagu bussipeatuse värvimine rahvariideseelikutriibuliseks. Aga et seal ka buss peatuks, selle eest ei saa panna vastutama kogukonda.

Ja kohalik kool, muide, ei saa osta toidukraami kohalikult talunikult. Sest korruptsioon. Ja veterinaar- ja sanitaarnõuded. Talunikul pole nagunii sellist juurviljaladu, kus porgandid õppeaasta lõpuni säiliksid. Ja kui kohalik külatädi küpsetabki imehäid pirukaid, siis ei ole see niisugune ressurss, mida oleks võimalik tootestada. Jah, on olemas kodused tordimeistrid, kelle kontakte jagatakse käest kätte. Ei, nad ei oma tervisetõendit. Ei, nad ei maksa makse. Mida practitioner selle peale ütlema peaks?  

Meeleolupilt ka. Kogukonnast. Taskukohane elamispind. Jah, selles majas elatakse.  

21 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. _kaur_ said, on 05/04/2021 at 21:40

    Kas seal raamatus näiteid on, kuidas see skeem päriselt töötanud ja end tõestanud on?

    USA regionaalpoliitika on meie omast mõnevõrra erinev. Bussipeatuse ehitamist ega bussiliikluse tagamist keskmine omavalitsus küll enda ülesandeks ei pea. Suured linnad on erand, aga üldiselt – kui otsustasid karu pepusse elama kolida, on su oma asi, kuidas sa sinna ja sealt ära saad. Sotsiaalpoliitika – suuresti sama.

    • kaarnake said, on 05/04/2021 at 22:50

      Karu pepus elab see, kes 1) ei suuda linna kolida või 2) kellel on seal mingit vara. Võimalikud on kombinatsioonid. Aga riik ei tohiks yhtegi neist eirata ja mõttekaks pidada ainult kogukonda “tiheasustus hea, palju orje, palju raha”. Meilgi juhtub vahest, et rikkur ostab eksootilisel Valgamaal vm halvas seisus koha ja teeb sellest midagi, mis kohalikku elu veidi elavdab ja raha liigutab. Võrumaal tean mitmeid (pärast pealinnas elatud tööelu) lapsepõlvekodu taastama asunud inimesi, keda tuleb kullaga kaaluda, aga kui riiki ei huvita, kuidas sellistesse kohtadesse pääseb kiirabi või mis seisus on elektriliinid 50 km raadiuses, siis on meil väljasurnud kylasid varsti veelgi rohkem ja järjekordne vallamaja suleb lõplikult uksed. Elu keskustest eemal ei tohiks täiesti metsik ja nö jumalast mahajäetud olla.

    • _kaur_ said, on 05/04/2021 at 23:22

      Nojah, aga nagu ma viitasin, on USA ühiskonna arvamus veidi teine. (Vähemalt niipalju kui ma tuttavate käest kuulnud olen.) Seal ei peeta isegi riiklikku tervishoidu ega haridust vajalikuks. Otsustasid sünnitada – jaksa ka koolitada. Raha pole? — lihtne, ära sünnita. Ja raamat on USA kohta. Muidugi on riik suur ja arvamusi väga palju. Kuid “põhiteenused olgu riigi tagatud” pole kindlasti seisukoht, mida seal üldiselt jagataks.

      Eks seal on mõistel “riik” üldse veidi teine tähendus. On see osariik, USA kui tervik, või “linn” (“city”)?

      No ja nii tekivadki ääremaad ja muud hädad, millest siis kasvavad välja värdmoodustised nagu Trump ja meie ugrimugri analoogid.

    • kaarnake said, on 05/04/2021 at 23:57

      Usas on ka ääremaadel troopiline kliima. Võitlus loodusjõududega laastab vähem tervist.
      Tervishoiu ja hariduse seis aga on ju traditsioon – tugevamad söövad esimestena.

    • epp said, on 06/04/2021 at 02:24

      Ahaa, vaatan, räägite USAst. Loomulikult pean sõna sekka ütlema.

      USAs on igas osariigis kaks „riiki“ ja kaks riigivalitsust: osariigi- ja föderaalvalitsus. Mis muidugi teeb väga mugavaks vastutuse edasi-tagasi loopimise. Õnneks on paljud kohustused põhiseadusega jagatud, nii et väga hullu pole. Mis puutub ääremaadesse, siis USA mõõtu riigis on need paratamatud. Trump… jah, osalt on ta ääremaade sünnitatud, paljud toetajad elavad karuperses ja on vähese haridusega.

      Hummeriga „practitioner“? Vähemalt siinkandis, kus mina elan, ta populaarne poleks, ja ta jutlused kogukonnast. Kogukonnatunne on üllatavalt tugev anyway, ma ei tea ühtegi inimest oma tutvusringkonnas, kes vähemasti ühel rindel vabatahtlikku tööd ei teeks, või väheosastele ei annetaks vms. Aga noh, ma elan kah ½ karuperses. Suurlinnad on tõenäoliselt haisid täis, kes teiste heaks lillegi ei liiguta. Samas, kogukonnaliikmed oskavad hästi vahet teha, mis on valitsusorganite kohustus, ja mis on bussipeatuste triibuliseks värvimine. Valitsustele hõlpu ei anta, rahvaesindajatele jalaga p-sse tagumine on väga populaarne, tihtipeale ka tulemusrikas.

      P.S. Mina ostan toidukraami kohalikelt talunikelt.

    • Liis said, on 06/04/2021 at 07:31

      Oot, mis troopiline kliima? Oregonis, Maine’is ja Alaskal on troopika või? Ja tervist ei laasta ainult külm, on ka teisi kahjulikke äärmusi.

    • nodsu said, on 06/04/2021 at 12:24

      Üks erinevus (paljude hulgast) on, et USA jaoks ei oleks ääremaade tühjaks jäämine julgeolekurisk. Kui suur tõenäosus on, et neil hüljatud piirkonda rohelised mehed sisse imbuvad? need, kes neil üle piiri imbuvad, on inimesed, kes tahavad USAsse tööle pääseda, seal suht madalat profiili hoida ja ühiskonda integreeruda.

    • epp said, on 06/04/2021 at 15:20

      Jah, ma ise peale kommentaari kirjutamist hakkasin kah mõtlema, et USA tavainimesel (no pun intended) on heategevuseks rohkem (rahalisi ja ajalisi) võimalusi kui Eesti omal. Ikkagi pikemat aega heaoluriik oldud.

      Lisaks, Kaurile vaidleks veidi vastu – seisukoht, et „põhiteenused olgu riigi tagatud“ on siin siiski üsna levinud. Muidugi, nagu USA puhul ikka, on olukord regiooniti erinev, üüratusuur maa ju.

      Aga mis Ühendriikide ääremaade troopilisse kliimasse puutub, siis… eee… maakaarti vaadake, kulla inimesed, maakaarti!

      P.S. „Võimestusjutlustaja“ on väga paljuütlev (või siis vastupidi, väheütlev) termin =)

    • kaarnake said, on 06/04/2021 at 17:41

      Ma ei pea teadma USA osariikide arvu ja asukohti, aga pean teadma, millest koosneb mu veevärk ja kuidas majapidamise masinapark töös hoida. Alaska oli sel talvel mu magamistoas, ja novembris avastasin, et suurel ahjul on ees viimane talv ja tuleval suvel peab ise pottsepa-ametit õppima asuma. Oregon unustatagu ära, sest sellenimelise firma saeketid on pask, ma eelistan iga kell Stihli omi, maksavad md sama palju. Jne. jne. Te saate ikka aru, et elame erinevates maailmades?

    • epp said, on 06/04/2021 at 17:49

      Armas aeg, googeldasin, ONGI saeketid nimega Oregon!!! Ei või olla. Ma pean siin Oregonis sellest kõigile rääkima, nii äge! (Kahju muidugi, et ketid ise kehvad).
      Ning jaa, jaa, ma muidugi saan aru, et erinevad maailmad, tavainimene on süüdi, mis ta hakkas USAst rääkima siis…
      =)

    • kaarnake said, on 06/04/2021 at 18:51

      Ei, mis mõttes Tavainimene syydi. Konflikti syda olen ilmselt mina, kes ma enda harimise asemel tegelen pere ja ellujäämisega või siis arusaamatute tööde ja hobidega. Praegune postitus on ju Eesti ääremaadest sh ka minu elust ja varast. Ja sellest, kuidas muu maailm siia paistab, kui me leiame aega või tahtmist “sinnapoole” vaadata.
      Md, mõnede mu hobide kohta leiab infi AINULT inglise keeles ja lõviosa tegelejatest asuvad USAs. Eks ma sadade loetud artiklite ja sotsmeedia lõimedes nähtu põhjal teen terve kogukonna kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. Ja paraku need maad ja rahvad ei kaota sellest mittekuimidagi.

    • kaarnake said, on 06/04/2021 at 19:02

      (Oregoni ketid pole otseselt ebakvaliteetsed, kuid Stihli omad on 1) eelvenitatud, mis hoiab metsas sae reguleerimise tööaega kokku ning väldib lolle õnnetusi ja 2) pysivad kauem teravad e vähem teritamispause. See on oluline, sest mu tööpäev on tervise tõttu niigi lyhike. Oma vanad pooletoobised ketid annan vennale, kes need siis lõpuni kulutab, tema on yhes Karupersetaguses talus mitmetöösulane. Kui Stihli omad lihtsalt kuluvad ära, siis oregonidel olla kuuldavasti mõnikord töö ajal lylid puruks läinud. Stihlid tulevad Saksast, oregone pole mitu aaatat ostnud ja ei teagi, kas hiinakad või mujalt)

    • epp said, on 06/04/2021 at 19:43

      Jah, USAga on see häda, et ta on nii üüratumalt suur ja mitmetahuline. Ma ise üritan alati lisada “siin meie kandis”, aga see jääb kah tihti ebatäpseks, sest geograafiliselt võib ju “kant” olla, aga tuleb osariigi piir vahele ja teispool hoopis teised seadused. Üks asi kindel – ühte ja ainumast USAd pole olemas.

    • kaarnake said, on 06/04/2021 at 19:58

      See on ainult suurepärane. Ja eriti tore on mõnikord kuskil lugeda Su kohaliku elu detaile, sest USA pole ainult nt Trump, Musk, Hollywood ja NY, peale mille vähe muid nähtusi eesti meediasse satub. Rohkem ääremaid eetrisse! 😁

    • _kaur_ said, on 06/04/2021 at 22:31

      Epp – jah, kindlasti on seisukoht “baasteenused olgu tagatud” samuti levinud. Kuid igasugu ühiskondade klassifitseerimise allikates on USA ikka ja alati näide individualistlikust riigist. Hofstede IDV indeks on tal vist kõige kõrgem kogu maailmas.

    • epp said, on 07/04/2021 at 05:58

      Pidin googeldama, mis imeloom on Hofstede IDV indeks.
      No mis ma oskan öelda. Statistika on statistika. Päris-elu kogemuste põhjal on minu hinnang, et ameeriklane on vähem individualistlik kui eestlane. Aga noh, “ameeriklane ” ja “riik” on erinevad asjad, eks.

    • nodsu said, on 07/04/2021 at 08:51

      Epp, seda olen ma mitmelt poolt lugenud – küll vist puhtalt kirjutaja muljete pealt, et keskmine ameeriklane on ses mõttes vähem individualistlik, et sekkub olukordadesse rohkem, aga ses mõttes individualistlikum, et poliitikas jääb peale seisukoht, et see peabki igas situatsioonis individuaalne otsus olema (versus riiklik tervisekindlustus, sotsiaalsüsteem jne). Lühidalt, keskmine ameeriklane on individualistlikult kogukondlik, vastandina nt skandinaavlastele, kes on riiklikus plaanis kollektivistid, et ei peaks teistega nii palju otse tegemist tegema.

    • epp said, on 07/04/2021 at 15:17

      Ahaa, Notsu, individualistlikult kogukondlik, sellele kirjutan minagi alla. Kõlab palju tõepärasemalt kui laia lauaga löömine, et Ameerika/ameeriklane on individualistlik.

  2. kaarnake said, on 05/04/2021 at 22:27

    Ääremaade praktikud, kes kogokunna ressursse kymnete aastate jooksul aktiveerinud ja praktiseerinud on, pole ilmselt nii atraktiivsed kui kalli autuga staarkirjanik 😁😁 samas praktik võib rääkida, kuidas mustikate ja seente leiukohtade ja saagi e mõne lisaeuri nimel lahinguid peetakse ja ilma haigekassata justkui terved ollakse, milliseid põnevaid inimsuhteid ja kooseluvorme tekib.
    Primitiivne struktuur saab väheste vahenditega toimitud, keerukam systeem vajab aga lisakaloreid, mille puudumise silumine ongi regionaalpoliitika ylesanne. See poleks traagiline, kui selle taga poleks tegelikult päris suur viletsus ja mitmekylgsed raisatud ressursid.

  3. tavainimene said, on 06/04/2021 at 07:31

    Meie kogokunnas on vabatahtliku tegevusega nii, et tööinimestel pole selleks aega ja pensionäridel pole raha. Ükski võimestusjutlustaja ei tekita juurde ei üht ega teist. Inimesed teevad 70tunniseid töönädalaid, et teenida tuhat eurot neto. No ei tõuse käsi selle bussijaamavärvipintsli järele enam.

  4. Jomm my joo said, on 06/04/2021 at 11:36

    Tehisintellekt teeb kõike vabatahtlikult, maale on vaja tehisintellektseid inimesi ja asi mutt.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: