Peaasjad
Vaimse tervise edendajate soovitused stiilis “võtta iga päev 15 minutit, et lähedase inimesega koos mängida, hullata, naljatleda ja jutustada” on väga paljude inimeste jaoks soovitus süüa siis kooki, kui leiba ei ole.
Vaimse tervise edendajate soovitused stiilis “võtta iga päev 15 minutit, et lähedase inimesega koos mängida, hullata, naljatleda ja jutustada” on väga paljude inimeste jaoks soovitus süüa siis kooki, kui leiba ei ole.
Subscribe to comments with RSS.
Vaimne kähkukas.
Uvitav, MIKS pärast Rousseaud miljonid Marie Antoinetti kriitikud jaurasid ja jauravad jätkuvalt teemal “Napooleoni puruloll h00r, kes rahva kannatusi ei mõista”, kas originaallauseid teades või siis yldse ilma allikakriitikata. Nähtavasti on inimloomusel VÄGA vaja kedagi nypeldamiseks asjades, milles ISE syydi ollakse. (antud juhul siis lollus ja/või harimatus)
Olen palju kokku puutunud nähtusega “probleemi lahendamise asemel hakkame jaurama, siis ei pane keegi tähele, et me ei tee eriti midagi”. Kuradi Marie Antoinetti, või tema ytles! Aga ärge sundige MIND rohkem koolis käima, lapsi viisakalt kohtlema, makse maksma, enda järelt koristama, nakkushaigusi vältima!
Mu pikem komm läks kuidagi valesse lõime, väga vabandan.
Nii, ja mis oleks siis õige soovitus? “Kolige maalt ära ja tehke tinderi konto”?
Ei pea kohe isiklikuks minema, minu vaimne tervis on täitsa okidoki, ma mõtlen ikka ühiskonna peale :)
Umbes samamoodi võttis keegi psühhoguru sõna, et “depressioonis lapsed ei vaja ravimeid, vaid õnnelikke peresuhteid”. No shit, Sherlock …
Ideega nii miljon korda nõus, et nutma ajab (pun intended).
Aga lihtsalt vaene Marie Antoinette mõtles seda, et krt, meie rahval ei peaks olema ainult leiba, vaid neil peaks olema kooki (ja leiba muidugi ka) ja nüüd ta on juba paar sajandit “see loll, kes vaesusest üldse aru ei saa”.
Enamik tsitaate on kontekstist väljas ja tihti ka tagurpidiseks tõlgitud. Piibli autor ilmselt nutab iga kord, kui keegi sealt midagi tsiteerib või muidu taaskasutab :)
Pealekauba ei olnud algses loos isegi mitte Marie Antoinette ja juttu oli hoopis piruka tainakestast, mida tol ajal peeti kehvemaks kui leiba, mulle tundub, et staatus oli nagu kartulikoortel tänapäeval (pigem toidujäte kui toit, aga mõni ekstsentrik valmistab toiduks ja/või sööb):
https://fr.wikipedia.org/wiki/Qu%27ils_mangent_de_la_brioche_!
Selles kontekstis oli see naiivne lause, aga mitte ülbe (ütleja ei taibanud, et küllap vaesed on pirukakesta söömise peale juba ise tulnud, ja ta ise ei söönud seda kunagi).
Ülbe ignorantsiga tooni (“söögu kallimat, kui odavat ei ole”) määris sinna külge Rousseau. Millal see Marie Antoinette’i külge kleepus, ei teagi, aga sellist rahvajututüüpi on kõik kohad täis (“miks nad liha ei söö, kui viljaikaldus on” jne).
Sattusin veel ühe artikli peale, mille põhiväide oli, et folkloor teemal “rikas ütles vaesele, mida see sööma peaks” varieerub olenevalt peategelase soost: kui peategelane on rikas naine, siis on tema paheks lollus (annab siiralt omast arust head nõu), kui rikas mees, siis julmus (mõnitab, neile omistatakse nt “söögu sitta” soovitusi, ja mõnes jutuvariandis on see mees ise näljahäda põhjustaja, nt kogub toiduained kokku ja määrab hingehinna).
Tõeline kuld on alati kommentaarides.
Selle ätituudi valguses ootaks mobiilse andmeside pakettide odavamaks muutumist. Ma ei saa ju enam saia osta, kui kogu rahh leiva peale ära kulub. 🙃
Noh, ma lugesin täna ka arvamust, et “kogu Eesti on ju eSelveri ja eCoopii kulleriteenustega kaetud”.
Ehk usub arvaja, et väljaspool Wolti leviala ollakse juba nälga surdud?
Tallinnast vaadates ja uudiseid lugedes suhteliselt normaalne uskumus. Ainus info, mis ääremaalt veel linna jõuab, on “X hooldekodus on koroona ja laibamäed”. Valimistulemuste kokkulugemise ajal on ka alati kerge ehmatus. Kuid muust elust pole kuulda.
Kui Sa elus suurepärasest (??) karjäärist kannapöörde teed ja maale kolid, siis oled kangelane, aga kui oled kogu elu maal elnud siis lihtslat “maal elav madala haridustaseme ja sissetuekuga” valija. Ega muu info vist sest maaelust väga linnainimeseni jõuagi.
Ehk tuleks minna tagasi sinna, kus ennem oli lõbus, muretu ja õnnelik. Käsu peale naeratamine ja õnnelik olemine ongi see 15 minutit. Siis saab õelda sa oled ju 15 min õnnelik, mida sa veel tahad. :)