tavainimene

Tüütu tüüp

Posted in * by tavainimene on 26/02/2021

Kui te olete käinud koolis või koolitustel, siis teile on kindlasti tuttav olukord, kus kogu klassile või rühmale on asi täiesti selge või on kogu klass/rühm teema vastu täielikult huvi kaotanud ja tiksub inertsist edasi, aga üks tüütu tüüp jaurab ja jaurab õpetajale täpsustavaid lisaküsimusi esitada, kusjuures on piinavalt ilmne, et ta ei saa vastustest aru. Õpetajal on kõrini ja ta säilitab professionaalset viisakust, klassikaaslased pööritavad avalikult silmi või irvitavad. Mulle üldse ei meeldi olla see jaurav tüüp, aga ma päriselt ka ei saa aru, mis on  “informatsioon” ja mis on “andmed”. Ma saan ise ka aru, et tõenäosus, et mul läheks kunagi seda vahetegemisoskust päriselulises olukorras vaja, on null. Isegi mitte ei lähene nullile, vaid ongi null. Aga see küsimus vaevab mind totral kombel, nagu hamba vahele jäänud kiud. Õpikudefinitsioonid teevad asja ainult segasemaks.

Niisiis, mu õpetatud sõbrad: mis on informatsioon ja mis on andmed? Kas ma panen väga mööda, kui ma oletan, et mõistet “informatsioon” kasutatakse vähemalt kahes erinevas tähenduses? Laias laastus: füüsikalises ja psühholoogilises. Ja et need on dve bolšie raznitsõ. Ja et “andmed” on oma olemuselt kuskil seal vahepeal? Informatsioon (1) leidub looduses füüsikalisel kujul; mingi andur (hehee) püüab selle kinni ja muudab andmeteks; andmed töödeldakse inimese jaoks tähenduslikuks informatsiooniks (2)?

Hissand, järgmiseks ma hakkan elektrit leiutama.

Vana nalja kah:

 

38 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. IndigoaalaneI said, on 26/02/2021 at 16:05

    Sinu täiesti õpetamata sõber ( seesama, kes alati silmi pööritab, kui keegi JKÄLLE hakkab üle küsima) ütleks, et andmed on sisend ja info väljund st andmetest tekkiv teadmine ?
    Kas pole siis nii.
    Vaatan pisut hiljem, mida õpetatud arvasid :)

  2. tavainimene said, on 26/02/2021 at 16:12

    Jaa, noo, jaa, aga … andmed on oma olemuselt või üldmõisteliselt mis? Just! Teatud liiki informatsioon! Ja olemegi tagasi alguses …

  3. Marca said, on 26/02/2021 at 16:23

    See on nüüd see üks kord elus, kus läheks neid koolikonspekte vaja, aga sa oled need ära visanud…Mul lausa kraad infokorralduses, raudselt meile räägiti ka seda, aga täpset vahet küll ei oska anda. Minu arvates on andmed info esitus kirjapandud kujul. Tavakeeles nad ongi pigem sünonüümid.

  4. Kuduv Koeraomanik said, on 26/02/2021 at 16:59

    andmed ● suhtluseks, tõlgenduseks või töötluseks sobival formaliseeritud kujul esitatud informatsioon

    informatsioon, info, teave ● fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid vm objekte puudutav teadmus, millel on teatud kontekstis eritähendus
    Allikas: Arvutikasutaja sõnastik

    andmed ‹17› ‹s› pl Sõnaveeb
    informatsioon kellegi v. millegi kohta, faktid, mida kellegi v. millegi kohta teada saadakse v. teatakse. Kasinad, kahtlased, otsesed, kaudsed, täpsed, salajased andmed.

    info ‹6› ‹s› Sõnaveeb
    teade v. teated, andmed (ka arvudega vm. kujul) millegi kohta, teave, informatsioon.
    Allikas : Seletav sõnaraamat

    Läks veel segasemaks :D

  5. nodsu said, on 26/02/2021 at 18:01

    Bürokraatlikes tekstides olen näinud neid sünonüümidena kasutatavat, nii et jah.
    Ma hakkasin praegu semantika poole pealt lähenema nii, et mis kontekst see on, kus ma EI saaks neid sünonüümidena kasutada. Üks näide, mis pähe kargas, oli geneetika – geneetiline informatsioon on DNA-s, “geneetilised andmed” tähendab pigem midagi, mis on geeniuurijale sisendiks.

    • nodsu said, on 26/02/2021 at 18:03

      a noh, ma ei eeldagi, et sõnal peaks eri valdkondade terminoloogias sama tähendus olema. Sind vist vaevabki just sinu valdkonna (informaatika?) tähendus, nii et vastama sobib keegi samalt alalt, minusugused saavad ainult müra tekitada.

  6. Nell said, on 26/02/2021 at 18:38

    Minu maailmas on admed töödeldav informatsioon. Aga ilmselt eri valdkondades ei ole neil sõnadel üheseid definitsioone.

  7. Amaalie said, on 26/02/2021 at 21:24

    Sisetunde põhjal (juba kahtlane) väidaks, et kogutud andmete töötlemise kaudu on võimalik saada informatsiooni. Andmed võivad olla objektiivsed, aga informatsioon on mingi järeldus, teadmine. Andmebaas sisaldab mingeid numbreid, vormitunnuseid vmt, informatsioon tuleneb nende töötlemisest. Salastatud andmete alusel saab anda informatsiooni. Kui väga vabalt sõnu ei kasuta (nagu ajakirjanduslikus keeles vmt), siis informatsiooni põhjal andmeid anda tundub kuidagi jämededuktiivne.

  8. kaarnake said, on 26/02/2021 at 22:40

    Täpne sisu oleneb valdkonnast, kus neid kasutatakse.
    Minu eluviisi juures informatsioon = kõiksugu mudru, ja andmed = konkreetsed numbrid.

  9. Võta meerer neeger said, on 26/02/2021 at 23:41

    Kõik on info, ka andmed. Andmed on selline info mida saab mõõta või võrrelda.

  10. owt said, on 27/02/2021 at 00:04

    informatsioon – struktureerimata, töötlemata, arvutil raske töödelda, inimese jaoks tihti virr-varr
    andmed – arvuti jaoks söödav, lihtne toimetada

  11. _kaur_ said, on 27/02/2021 at 00:09

    Ma ütleks, et “andmed” on veidi kitsam ja eeldab mingit korrastatust. Aga kõnekeeles kasutades on sisuliselt sünonüümid. “On sul andmeid / infot, kas Pille ja Kalle on juba lahutanud?”

    Notsu lähenemine – leida kohad, kus nad EI oleks sünonüümid – on hea.

    Õpikud ja sõnastikud ja nende definitsioonid ei kajasta absoluutset tõde. Õpik on enamasti oma autori(te) poole kaldu, mitte neutraalne. Sõnastik ei kajasta iial sõna täielikku kasutust.

    Mina õpetajana lõpetaks (viisakalt) teema ja ütleks, et sügavama huvi korral on iseseisev süvenemine lubatud, ja et põnevaid tulemusi võib järgmises tunnis lühidalt tutvustada, aga et jätkame nüüd tundi.

    • nodsu said, on 27/02/2021 at 04:21

      heh, ma tundsin su kommentaari peale ära momendi, kus ma õpetajana sageli alt lähen – ma lasen end sellistel küsimustel liiga kergesti provotseerida ja lähen kaasa, sest nii huvitav on, kuigi küsimus on täiesti kõrvaline.

  12. nodsu said, on 27/02/2021 at 04:22

    muide. mu põhiline ungari keele õpetaja (ungarlane) rääkis kunagi, et ta ei tea ühtki teist rahvast, kes takerduks niiväga suvalise sõna semantilistesse peensustesse nagu eestlased. ehk: tuleb tunnis suvaline sõna ette ja terve grupp vaidleb ülejäänud tund otsa, mida see täpselt tähendab.

    • nodsu said, on 27/02/2021 at 04:23

      (tal oli ka teiste rahvuste õpetamisega kogemust.)

  13. muhukadri said, on 27/02/2021 at 11:02

    Teadusartikli struktuuri najal komberdades (ise humanitaar!) ma ütleks, et andmed esitatakse numbritena jaotuses Results ja info, mis neist analüüsimise tulemusena välja pigistatakse, on jaotuses Discussion.

  14. tavainimene said, on 27/02/2021 at 11:35

    Ma õnneks ei õpi informaatikat, kuigi meil on õppekavas mitu info- ja andme- ainet.

    Võtsin ette oma konspekti:

    Informatsiooni all mõistetakse inimesele mõeldud andmeid ja teateid. Infotehnoloogias mõistetakse informatsiooni all teadmisi. Andmed on teadmiste esitus, mida saab edastada, tõlgendada ja töödelda.
    Informatsioon on teadmus ehk ajus tekkinud teadmine. Informatsioon tekib näiteks inimese ajus, kui ta loeb ajalehte ja saab sealt midagi teada, kuid ajalehes sisalduv teave ei pruugi muutuda informatsiooniks, nt lugemisoskuseta inimene ei saa tekstist informatsiooni.

    Informatsioon on tunnetus- ja regulatsiooniprotsessides esinev ja aegruumis edasikanduv struktuursus ehk korrapära.
    Informatsioon kirjutatakse üles, salvestatakse, talletatakse andmetena. Andmed on informatsiooni üleskirjutus. Informatsiooni saadakse andmete töötlemisel. Informatsiooni edastamiseks on vaja allikat, instrumenti, kandjat ja vastuvõtjat. Informatsioon muudetakse allika poolt andmeteks mingil kandjal, kasutades selleks instrumenti. Vastuvõtja muudab kandjal olevad andmed tagasi informatsiooniks kasutades selleks instrumenti. Informatsiooni edastuse kvaliteet sõltub allikast, instrumendist, kandjast ja vastuvõtjast.

    Pagana puder ja kapsad.

    • nodsu said, on 27/02/2021 at 18:16

      Mis aine konspekt?

    • _kaur_ said, on 27/02/2021 at 18:26

      Nojah, selles kahes lõigus on hulk osaliselt ülekattuvaid, osaliselt üksteisele vastukäivaid definitsioone. Sealt ei saagi muud tulla kui puder ja kapsad.

      Kas sul on vaja ranget definitsioon, või mingit sisulist mõistmist, või veel midagi muud? Ja mille jaoks?

    • tavainimene said, on 27/02/2021 at 19:56

      Ikka arusaamist tahaks. Seda tunnet, et võõrkeha on hambavahest kadunud.
      Aine osas ma ei tahaks isiklikuks minna :)

      Ega teistes ainetes midagi paremat pole:

      “By information we mean data that have been shaped into a form that is meaningful and useful to human beings. Data, in contrast, are streams of raw facts representing events occurring in organizations or the physical environment before they have been organized and arranged into a form that people can understand and use. /…/ Supermarket checkout counters scan millions of pieces of data from bar codes, which describe each product. Such pieces of data can be totaled and analyzed to provide meaningful information, such as the total number of bottles of dish detergent sold at a particular store, which brands of dish detergent were selling the most rapidly at that store or sales territory, or the total amount spent on that brand of dish detergent at that store or sales region.”

      Et nagu vöötkoodi lugem on toorfakt? Praktiliselt loodusnähtus?

      Õnneks on kõrval artikkel, mis hoiatab: “Data mining is a misleading name; a more apt term would be data manufacturing. Data is not out there waiting to be discovered as if it already exists in the world like crude oil and raw ore (Gitelman, 2013). Data is a recorded abstraction of the world created and valorised by people using technology. The framing of data as a natural resource that is everywhere and free for the taking reinforces regimes of data accumulation.” (J. Sadowski “Data Capitalism”)

    • nodsu said, on 27/02/2021 at 20:27

      kui sa tahad definitsioone, mis eristaks neid mõisteid ühtmoodi, olenemata valdkonnast, siis kahjuks jääbki hamba vahele. Mõisted ei käitu niiviisi.

    • nodsu said, on 27/02/2021 at 20:29

      ja kui sa tahad põhiliselt aru saada, millest lektor räägib, siis ei pruugi mõistetele keskendumine tingimata kasulik olla. Mõni lektor kasutab mõisteid lohakalt.

    • _kaur_ said, on 27/02/2021 at 20:55

      Ma arvan, et sa oled sellise tekst lugemiseks liiga täiskasvanu. Päriselt ka. Mina libistaks silmad üle ja tuvastaks, et mind peetakse lolliks, ja jätaks lugemata. Heal juhul prooviks aru saada, mis on see õpetlik idee, mida autor mulle edasi annab. Või kui see tekst on kellegi poolt käsukorras antud, siis mida see käskija tolt tekstilt ootab – miks ma peaks seda lugema ja mida kasulikku selles saama?

      Maailm on täis asju, millesse võib süveneda, aga ei tasu. Enamik kirjutatud sõnast on ikkagi… müra.

  15. väga väga naine said, on 27/02/2021 at 13:59

    See tekst ongi jube segane.
    Nii ongi.
    Võta meerer neeger (väga keeruline nimi üles kirjutada) ütles enne suht sama, mida minagi mõtlen. Et kõik andmed on informatsioon (tingimusel, et neist aru saadakse, ok), aga informatsioon on laiem termin kui ainult andmed. Andmed on, et koer sõi tunni eest ära kolm konti, informatsioon on, et koer sõi tunni eest ära kolm konti, ta on praeguseks söödetud ja nälga ei ole, ainult isu millegi hea järgi vbla.

  16. Võta meerer neeger said said, on 27/02/2021 at 15:56

    Mida seal keerulist. Kui on üks nimeta asi, siis info on see, et see on asi. Edasi on andmeid vaja mis asi see on, et mõõtes on 1m x 1m x 1m x 1m, meil on andmed et kõik küljed on võrdsed. Esmased andmeid töödeldes saame et on romb. Andmetest järeldub et, et on asja kohta tekkinud uus info, kui andmed täienevad, et üks nurk on täisnurk, siis on tegemist ruuduga mis on jälle uus info.
    Ehk info koosneb andmetest ja andmed võivad olla info ja koosneda ise andmetest. Andmed käivad konkreetse asja või välja kohta info on rohkem väli.
    Kui sita häda on info, siis lisatud andmed kõhtlahti see tähendab et on kiire, kui on ainult info et kõht lahti siis on vägakiire või tulemus tuli juba.

  17. Amaalie said, on 27/02/2021 at 16:28

    Kui mõistetel hierarhia puudub, siis muidugi tekivad sellised seletused, et andmed on info üleskirjutus ja samas jälle, et infot saadakse andmete töötlemisel. Lihtsalt seletades – mingi ülesande lahend on info (teadmine) ja selle ülesande lahendamisel olid olemas mingid andmed (võib ka algandmed). Andmetele tuginedes saab parima analüüsi tulemusena info/teadmise/tulemuse. Mõisteid peab vastavalt piiritlema, kui kõik on kokku unenägu, siis… Loogika ja hierarhiad on vaimse tegevuse aluseks, kahjuks IT jmt vallas üsna tundmatud nähtused.

  18. Kaamos said, on 27/02/2021 at 20:22

    Mind informeeritakse, et kusagil tootmises on probleem mingi detaili mõõtudega.
    Info tuleb kolmest allikast kolmes eri sõnastuses:
    1. See julla on täisti #@%€€, tootja võib selle #€€#@ toppida.
    2. Detail xxx on liiga suur, ei mahu pessa zzz.
    3. Meil on y detaili xxx, mille mõõt fff on 0,015 mm suurem kui lubatud.

    Andmeid saan ma ainult ühest infoallikast.
    Näide elust enesest.

    • _kaur_ said, on 27/02/2021 at 21:10

      Jah, ja mina kasutaks neid sõnu siin TÄPSELT vastupidi – andmeid tuleb kolmest allikast, reaalset infot ainult ühest.

    • väga väga naine said, on 27/02/2021 at 22:48

      Minu tunnetusega on Kaamose jutt kooskõlas. No kuidas saab #@%€€ jne olla “andmed” =D Selles pole mitte midagi täpset ega mõõdetavat.

    • Võta meerer neeger said, on 27/02/2021 at 22:58

      Info tuleb kolmest allikast, allikate andmetel on:
      Esimese allika info sisaldab andmeid , et ei sobi
      Teise info sisaldab andmeid, ei vasta mõõtudele
      Kolmas info sisaldab andmeid, et on suurem 0,015 mm
      Andmeid saad kõigist allikatest, ega siis sulle kasulikud andmed ainult andmed ei ole.

    • Kaamos said, on 27/02/2021 at 23:41

      Ma olen isekas.
      Mu jaoks on andmed need, millega ma saan EDASI töötada.
      Pelgalt info puhul saan ainult TAGASIsidet anda ja/või andmeid sisaldavat infot lisaks küsida.

  19. Manjana said, on 28/02/2021 at 00:16

    Ma lugesin kommentaare ja siis lugesin uuesti su olukorra kirjeldust. Seda olukorda saab teistmoodi ka lahti mõtestada.
    Õpetaja esitab klassile väga segase teksti, mis koosneb suht tavapärastest sõnadest. Keegi klassis ei saa ta jutust aru, aga enamus saab aru, et see on sigaigav (kuna ei saa aru, aga sõnad on tuttavad ja nagu peaks teadma), aga ei ole mõistlik avalikult väljendada, et ei saa aru, sest siis peetakse lolliks ja hakatakse silmi keerutama.

    Selliseid olukordi koolis esineb, eriti ülikoolis. Ülikoolis ei saa kõik nn. lektorid alati aru, millest nad räägivad, aga nad teavad, millise näoga tuleb rääkida, et keegi ei julgeks lisaküsimusi esitada. Sul võis vabalt see olukord olla. Iga kord kui küsimuse esitasid, ajas õpetaja jätkuvat segast juttu ja sa üritasid aru saada, kuigi, tegelikult, oleks sa pidanud selle õpetaja keerutamise eest vahele võtma :P

  20. tavainimene said, on 28/02/2021 at 06:09

    Ma juurdlesin väheke selle üle, miks mul on raske lihtsalt leppida, et mõisted ja tähendused ongi hägusad servapidi kattuvad pilved, mis moodustavadki iga inimese keeletaevas erinevaid mustreid. See on vist jälle see koolielu versus päriselu. Päriselus mul poleks probleemi rõõmustada selle üle, kui paljude nurkade alt saab informatsiooni-elevanti kompida. Koolielus aga võib juhtuda see, et ühel hetkel on su nina all valikvastustega test:
    a) Informatsioon on entroopia mõõt.
    b) Informatsioon on aegruumis edasi kanduv ja tunnetusprotsessides osalev korrapära.
    c) Informatsioon on teadmus inimese ajus.
    d) Informatsioon on inimesele mõeldud teave.

    Vali üks. Teised on valed.

    Siit tuleb ilmselgelt järgmine küsimus “aga miks sinu jaoks on oluline anda õigeid vastuseid?” Mnjah, las see praegu olla.

    • _kaur_ said, on 28/02/2021 at 09:48

      Jah, mul tekkis kohe sama küsimus. Normaalne koolilaps spikerdaks naabri pealt ära ja rohkem ei mõtleks.

    • tavainimene said, on 28/02/2021 at 10:38

      Ma ei ole ilmselt normaalne koolilaps selle väljendi üheski tähenduses. Äärmuslik erind. Väljaspool kolmekordset kvartiilhaaret.

    • _kaur_ said, on 28/02/2021 at 14:28

      Sul on minu arust tugev “tubli viielise tüdruku kompleks”. Õige haridus peaks selle inimestest välja juurima, ju sa ei ole veel jõudnud, nii et õpi aga veel :)

    • Võta meerer neeger said said, on 28/02/2021 at 16:32

      Kui info on kõhnata, maitseta ja läbipaistev, aga me teame, et ta on olemas ja kardame.

  21. Ingrid said, on 15/03/2021 at 11:06

    Sattusin siia lehele juhuslikult ja ilmselgelt pärast diskussiooni lõppu, aga äkki on abiks, et mul on kuskilt (vbolla kooli andmebaaside loengust) väga selge teadmine, et andmed on suvalised (võimalik, et väga täpsed) faktid millegi kohta. Iseenesest tähendust ei oma. Tähendus tekib kontekstis või tõlgendamise kaudu. Informatsioon saab andmetest läbi mõtestatuse. St informatsioon on mõtestatud andmed.
    Nt õues on 5 kraadi sooja – neutraalne fakt, ehk andmed
    5 kraadi sooja, st sula, kindaid vaja, panen mütsi. Kui on suvi, siis on asi täiega ebatavaline. Karu jaoks omab teistsugust tähendust kui inimesele.

    Nii et pakun, et valikvastus b on õige.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: