tavainimene

Valge ja hall

Posted in * by tavainimene on 19/01/2021

Puukuur tühjeneb hirmutava kiirusega, karedaid-lõhenevaid käsi ei päästa ükski kreem. Ja selleks ajaks, kui ma reibastavaks jalutuskäiguks riided (kihilised) selga ja saapad (pikkade paeltega) jalga saan, olen ma juba nii väsinud, et tahaks pikutada. Ühtsama teed käia on pealegi igav ja miinus kahekümne kraadiga ei taha klappe kõrva toppida, et mõnda podcasti kuulata — seda eeldusel, et ma üldse viitsiks podcaste kuulata.

Viimasel ajal kipun ma ka YouTube’ist õpetlikke videosid vaadates tukastama. Ei suuda statistika mind erutada, kuigi murdsin kodutööd tehes päris palju pead, kuidas saab väga nõrga seose olemasolu väita väga suure kindlusega. Andsin alla; no ju siis saab. Kevadsemestril tuleb seda statistikat kardetavasti veel ja veel. Vähemasti andmebaaside alused sain ma tehtud — pärast kogu pusserdamist hindele B ja ilmselgelt on see ka minu võimete absoluutne lagi. This does put a smile on my face. Mh-mh-mh-pup-pup-pup, kui õige progeks nüüd kadunud blogtreele mingi asenduse? Teiste ainete hindeid pole veel välja pandud ja sealt võib ausalt öeldes tulla mida iganes. Kõigele lisaks olin reedel pärast kaheksatunnist täienduskoolitamist õhtuks nii läbi, et jäin rongis sügavalt magama ja kardetavasti (nagu kaasreisijate muigvel nägudest hiljem aimata võis) ka norskama. Ilmselt tuleb vitamiinidoose suurendada.

Nojah. Just jätsin pooleli ja klõpsasin kinni ühe tuntud uuringufirma veebiküsitluse energiamüügifirmadest. Kuivõrd N bränd esindab minu jaoks olulisi väärtusi? Palun vabandust, see on liiga keeruline. Ma ei suuda vee, kanalisatsiooni, elektri ja muude kommunaalteenuste pakkujatest nii sügaval tasandil mõelda. Elekter võiks olla taskukohane ja tulla ilma katkestusteta; tore oleks, kui ta valmiks üha enam taastuvatest allikatest ning mitte orjatööjõudu kasutades vms. Aga kas see elekter on uudishimulik või alalhoidlik või asjatundlik või arengumeelne või mänguline või hooliv või roheline, selle peate küll ise välja nuputama.

Roheasjaga on muidugi mitmeti halvasti. Esiteks, jah, see kodukontori-kütmine — mu maja energiaklass on arvatavasti E, kusjuures F vastaks õlletelgile. Teiseks — lugesin nendest prügisukeldujatest/toidupäästjatest ega suutnud kuidagi vaimustusega kaasa minna. Toidu raiskamine on halb. Aga mul tekib mingi tõrge sihukese säästuempaatia vastu, et “poed peaksid olema kohustatud jagama enam-vähem söögikõlbulikku toitu vaestele tasuta”. Keegi tehku midagi. Jah, see võib mõnes riigis nii toimida. Jah, see ei pruugi poeketiomanikke vaeseks teha. Aga midagi on sellel pildil minu meelest ikkagi valesti. Sama jonn tuli mul peale siis, kui piraadipartei seletas autoritele, kui kasulik on neile see, et nende laule ja lugusid tasuta levitatakse. Ma pole küll veel nii kaugel, et hakata Reformierakonna poolt hääletama, aga märgid on, jah, pahaendelised.

33 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. _kaur_ said, on 20/01/2021 at 09:12

    B asjus – palju õnne!

    Õlletelk – ehk on odavam linnas airbnb korter võtta?

    Toidujagamine. Lugesin kunagi pikki artikleid ja arutelusid sel teemal. Igal lahendusel on oma agad. Iga skeem paistab mingist vaatest nõme või ebaõiglane.

  2. IndigoaalaneI said, on 20/01/2021 at 09:16

    Tee jah blog.tr.ee asendus!! Ma ei teadnudki, kuiväga ma sellest puudust tundma hakkan…

    Prügi osas on mul sama tunne. Kuna ma olen hügieeni suhtes professionaalne kretiin, siis mind häirib väga ka see külg: et rikkad söövad ohutut toitu, aga vaestele kõlbab ka riknenu ( jah ma tean, pesevad, kuumtöötlevad, puhastavad viinaga jne). Lisaks saamata jäänud tulu. Vähemalt kord kvartalis me räägime madalast piimahinnast ja kassapidajate palkadest. Keegi on selle toidu kasvatanud, pakkinud ja riiulile pannud.

    Teisalt, nõus, toitu raisatakse liiga palju. Aga, ja, 70% raisatakse Eestis kodumajapidamistes. St PEALE ostmist. Ehk siis, probleem on, see on vaja lahendada, et üks poleks näljas ja kaks ei viskaks ära. Aga lahendus ei peaks olema prügikastist otsimine.

    Teine, mis pani mind kulmu kergitama oli tore film metsloomapäästjatest. Nad toidavad päästetud rebaseid tervete eluskukkedega, Ja kõrval puuris putitavad tagasi elule luiki ja kakke ja muid linde. Mul tekkis küll lühis.
    taas. Loomi peaks aitama ja päästma., me oleme nende elukohad ära võtnud, aga… milline liik on ägedam kui teine? Miks kukk ja hiir on sööt? Aga kakud ja oravad mitte?

  3. IndigoaalaneI said, on 20/01/2021 at 15:27

    miks mu kommentaarid sellel lehel kaduma lähevad?

    • tavainimene said, on 20/01/2021 at 16:32

      Ausalt ei tea, mina ei ole kedagi musta nimekirja pannud…

  4. .. said, on 20/01/2021 at 17:44

    Blog.tr vol. smthg on küll päeva parim idee!

  5. Nell said, on 20/01/2021 at 18:48

    See kütmine ja küttepuude kulu kodukontoris olles on ka minu jaoks üks häirivamaid tegureid. Ostsin puudele lisaks mõned pakid seda pressitud puitbriketti, hõõgub pliidi all kauem kui puud ja ei pea Excelite vahel liiga sageli juurde lisama. Ma nüüdseks elan renoveeritud ja soojustatud vanas puumajas aga sügise poole esimene külmalaine (ikka -7 ja alla) oli just siis kui maja vooder ja soojustus olid maha võetud. 3 nädalat elasin/töötasin sisuliselt õlletelgis, sõrmed külmast kanged .Ja sel päeval kui hakati uut soojustust panema oli lausa minutitega tunda kuidas tuba soojemaks läheb…
    See prügisukeldumine on kahe otsaga asi. Prükki olidki visatud tegelikult täiesti kõlbulikud produktid, mida oleks ju võinud niisama ära anda. Samas on ettevõtte enda asi, mida oma prügiga teha (Kui seda teha nõuete kohaselt. Ses mõttes, et prügi liigiti konteineritessejne). Ja isegi kui need pakendid olid puhtad ja korras, mulle vist lihtsalt ei meeldi mõte, et mu toit prügikonteinerist pärineb. Esimene maailm… :)

    • nodsu said, on 20/01/2021 at 18:57

      mulle meeldiks see mõte iseenesest tohutult – jee, ma võtan maailmas vähe ruumi, söön prügi! (ma sööks vanu kilekotte ka, kui ma neid seediks), aga tunnen natuke, et see pole seisusekohane: kui mul on raha, et süüa osta, siis peaks jätma tasuta-leidmise toidu neile, kellel ei ole.

      umbes nagu mul on viimastel aastatel (niipaljukest, kui viimasel ajal üldse reisida saab) olnud hääletades reisimisega. õudselt meeldib ja tundub nagu õige asi, sest võtab maailmas vähem ruumi, aga teisest küljest tuleks vist jätta ruumi neile, kes teisiti ei saa.

    • _kaur_ said, on 21/01/2021 at 09:25

      Üks argument “prügi” tasuta jagamise vastu on, et siis hakkab seda “prügi” tekkima ootamatult palju. Sest tekib kogukond, kelle huvides on, et alati oleks ülejäägid. Näiteks ettevõtte enda töötajad. Kes hoolitsevad, et see “tasuta” ei oleks päris tasuta — lihtsalt raha saavad nemad ise, mitte ettevõte.

    • tavainimene said, on 21/01/2021 at 10:36

      Jah, kui mina koolis käisin, siis tohtisid koolisöökla kokad toiduülejäägid koju oma sigadele viia. Mis te arvate, kui motiveeritud nad olid lastele maitsvat toitu tegema?

    • _kaur_ said, on 21/01/2021 at 12:37

      Üsna teemaväliselt ütlen, et ma olen viimase 15 aasta jooksul üsna palju maakoolide sööklates söönud. (Sest orienteerumisvõistluste keskus on tihti kohalik algkoolis, seal on ruumi ja saab pesta ja süüa.) Ja alati on söögid olnud väga maitsvad!!! Nii et mul on praeguste kooli-sööklate ja laste üle alati hea meel olnud.

    • nodsu said, on 21/01/2021 at 21:07

      äkki saaks siin rakendada midagi tordi õiglase jagamise nõksu taolist, et see, kes määrab, mis läheb tasuta jagamisele, ei saa sellest ise osa või saab kõige viimases järjekorras?

      Tartus on üks või paar toidujagamiskappi, kuhu saab tuua oma kodus ülejäävat toitu (hoidiseid, liiga palju varutud kuivaineid jms) või ka lihtsalt heategevuse korras midagi tuua, ja need pidavat tühjenema tohutu kiirusega.

    • nodsu said, on 22/01/2021 at 01:03

      tglt tundub kohutav eeldus, et poetöötajate tööelu on nii närune, et nad on igal võimalusel valmis firmal naha üle kõrvade tõmbama. St ma suudan seda uskuda, aga sel juhul tundub, et üleüldse on midagi valesti.

    • _kaur_ said, on 22/01/2021 at 10:55

      Notsu, miks?

      a) Mõned inimesed saavad paratamatult väiksemat palka kui ühiskonna keskmine / mediaan / norm.
      b) Nende inimeste jaoks tundub maailm mitmel viisil ebaõiglane.
      c) Selle ebaõigluse heastamine väikse kelmuse vms viisl tundub neile seetõttu eetiline (ja võib-olla et ongi eetiline).

      Kui sa ütled, et poemüüjad ei peaks selles kategoorias olema, siis kes peaks?
      Sest keegi – paramatult – on.

      a) kohta veel niipalju, et mõned inimesed valivad ise sissetuleku ja muude hüvede (vaba aeg, loominguline vabadus, lapsed) vahel. Aga poemüüjad kardetavasti ei vali.

    • nodsu said, on 23/01/2021 at 01:41

      Ma elan leibkonnas, kes kahe peale teenib ilmselt kah vähem kui mediaan, aga me ei tunne end kumbki nii ilmajäetuna, et oleks vaja hakata kellelgi nahka üle kõrvade tõmbama. Ma kardan, et selle tunde tekkimiseks on rohkem halba vaja kui lihtsalt mediaanist väiksem sissetulek. à la “istud kassas mähkmetega” vms.

    • nodsu said, on 23/01/2021 at 01:42

      (kahe peale vähem kui kahe inimese mediaan mõistagi.)

    • nodsu said, on 23/01/2021 at 01:46

      pmst ma eeldan, et sellist kelmust teeks keegi, kellel ei jagu enda (v oma pere) toiduks piisavalt raha ja mediaanid ja keskmised mediaanideks ja keskmisteks – kui tööl käival inimesel ei jätku toidu jaoks raha, siis on midagi valesti ikka küll.

    • _kaur_ said, on 23/01/2021 at 11:31

      Mhmh. Mõttekäik “vähene sissetulek => tingib ja õigustab ebaeetilisust” ei tundu mulle endale ka kuigi… vettpidav. Ja jah, tööl käimine peaks loomulikult vähemalt füsiloogilised vajadused ära katma..

      Teiselt poolt – võib-olla ikka ei pea ka. Sissetulekute erinevused järjest kasvavad. S.t. madalat palka saavate inimeste jaoks on kõik teenused, ka toit, suhteliselt aina kallimad. Võib-olla see ongi uus norm, et ühel mehel on pool maailma, ja pool maailma ei saa endale süüa lubada? Kui ise Amazoni aktsiaid osta ei suuda, siis eladki näljas? Uus-orjanduslik kord?

      Ehk siis ühiskondlik kokkulepe “midagi on valesti” muutub kogu aeg.

  6. tafkav said, on 22/01/2021 at 11:39

    Ma olen ühes vahepealses “eelmises elus” olnud allahindluste-mahakandmiste sisekontrolli-laadne asi. Ja just nii ongi, nagu Kaur rääkis – kui piits ei ole sabas ja on võimalik miskit kõrvale panna, siis alati ongi keegi, kes paneb. Suitsuvorstid, mis kuupäeva möödudes antakse külamehest lambakasvatajale (loomasöödaks) näiteks ja nii edasi…

    Ja teine teema on toiduohutus – kui kauplus annaks teadlikult “kõlblik kuni” kuupäevaga kaupa välja, oleks arvatavasti loetud päevadega VTA kohal ja paneks poe kinni, sõna otseses mõttes, mitte piltlikult.

  7. tavainimene said, on 22/01/2021 at 12:21

    Ma ise olen toiduhügieeni osas pigem pirtsakas. Kuskilt tänavanurga avatud kapist kellegi toiduülejääke julgeks võtta ainult loomasöödaks või puskariks keetmise jaoks. Natuke tegi mind murelikuks see, kui lugesin, et prügikastidest toidu päästjad pidid maid jagama mingi paarikesega, kes sõidab lausa kaubikuga toidupoodide jäätmekonteinerite vahet. Ma loodan, et see kraam ei jõua sealt kaubikust mõne kõrvalisema puhveti võileibadele. Aga peamiselt tekitas minus ikka suuri küsimusi seisukoht, et poed peaksid toitu tasuta jagama.

  8. nodsu said, on 23/01/2021 at 01:38

    a midagi paremat kui minemaviskamine tuleks ikkagi teha. Ma sain korra šoki, kui nägin A. FB-konto kaudu kellegi jagatud pilti suurest metsa alla veetud konteinerist, mis oli banaane ja meloneid täis. Kõik täiesti korralikud, ma olen poes märksa plekilisemaid müügil näinud. Kõige hullem, et neist ei saanud tekkida ka korralik kompost, sest nad olid hulgakaupa kilesse pakitud.

    • nodsu said, on 23/01/2021 at 01:39

      ja noh, ma tglt ei saa aru, kuidas on poel – kui poetöötajate enda kelmused kõrvale jätta – kahjulikum toitu kodutute varjupaika saata kui maksta prügilale selle vastuvõtmise eest raha.

    • nodsu said, on 23/01/2021 at 01:39

      (eks selle viimase pärast need metsaalused konteinerid ilmselt tekivadki.)

  9. tafkav said, on 25/01/2021 at 14:49

    Sellega on nii, et enne konteineriga prügilasse viimist on tavaliselt mingi reeglistik, kuidas alla hinnata läheneva kuupäevaga värki. Leivatootjad nt võtavad kõvaks läind leiva tagasi (ja teevad sellest mingit asja uuesti – riivleiba vms). Ja päris suur osa kõlbatuselähedusse jõudvast kraamist müüaksegi maha allahinnatult. Ja siin tuleb nüüd mängu tasakaalukoht ehk esiteks – kauba tellijad peavad olema pädevad ja tundma oma klienti ehk mitte tellima mõttetult palju kraami, mis ei liigu; teiseks peab olema mõistlik allahindlusmäär ja mõistlik allahindlusaeg, mis soodustaks kaupade ostmist, aga minimeeriks kuritarvitusi (jälle näide päriselust – mingi purakas lõhekala pandi külmkappi ja “leiti” sobivalt kõlblik kuni päeva õhtul, kus siis müüja ennastohverdavalt selle 50%-lise allahindlusega ära ostis). Tavaliselt on kauplustel mingi mõistlik määr, mille lõhki minemisel sisekontrolliprotseduurid käivituvad (stiilis x protsent kaupluse käibest).

    • nodsu said, on 26/01/2021 at 00:18

      a mis loogikaga need täiesti kõlbulikud puu- ja köögiviljad konteinerisse jõuavad? sellised, millest koledamadki on vahel südamerahuga raha eest müügil, täie hinnaga.

    • tavainimene said, on 27/01/2021 at 16:28

      Avastati, et kogu partii on millegagi saastunud??

  10. kaarnake said, on 25/01/2021 at 21:05

    4. kliimatsooni tingimustes lõhki plõnksatavate sõrmeotste remontimiseks sobib või, muud kreemid jäävad liiga vesiseks. Minu igatalvine häda juba eelmise sajandi viimasest veerandist.
    Toidukraami äraviskamine nii suurpoodides kui kodudes on aja märk – tehnika ja tehnoloogia on toidutootmise nii odavaks teinud, et odavam on ära visata, kui protsesse ja tarneahelaid ymber teha, või hoopis ostjaskonda harida ja suunata, mida mingil määral siiski tehakse. Ma ei suuda kyll praeguse asenduseks välja mõelda midagi, mis systeemi osade mahte samaks jättes annaks oluliselt vähemraiskava tulemuse – kauplused niigi vähendavad seismajäänud kaupade tellimist. Aga kui ikkagi VEEL vähendada? Seda juhtub aeg-ajalt niigi, erinevate kriiside ja riigipöörete ajal, ja tootmismahtude olulise vähenemise tagajärjeks on nälg, häda ja viletsus meile kõigile. Ei oska inimloom mõistlikult majandada.

    • kaarnake said, on 25/01/2021 at 21:10

      (kliimatsoonid on taimekasvatajate poolt välja töötatud jaotused selleks, et iseloomustada taime kylma(ja niiskuse)taluvust. Kagu-Eesti asub enamasti 4. tsoonis.)

  11. muhukadri said, on 27/01/2021 at 23:41

    Ühe toidusukeldujaga vesteldes tuli välja, et poed ei tohi panna eraldi “viige ära, kui me ei vaata” prügikaste, vaid kõik äravisatav toit tuleb panna samasse prügikasti läbisegi söömiskõlbmatuga. Sihukesed pisikesed nõmedad takistused maailma paremaks paigaks muutmise teel.

  12. _kaur_ said, on 28/01/2021 at 10:48

    Notsu, pood – või mistahes muu ettevõte – ei mõtle ometi viisil “see ei ole mulle kahjulikum kui”.

    Igal vähegi suuremal organisatsioonil on kusagil mingid Eesmärgid. Ja nende jaoks on Mõõdikud. “Käibe tõus järgmises kvartalis 13%, klientide rahulolu tõus võrreldes eelmise aastaga x ühikut, uue kassasüsteemi juurutamise eeltööd tehtud, müüa tonn banaane päevas”. Ja inimesi hinnatakse selle järgi, kuidas nende tegevus mõõdikutega kokku jookseb.

    Mis tähendab, et inimesed
    a) aktiivselt EI tee neid tegevusi, mis Mõõdikuid ei mõjuta. Pmst tegeleb iga arukas organisatsioon sellega, et otsib tegevusi, mida mitte teha või mille peale aega / raha / tähelepanu mitte kulutada.
    b) ignovad tegevuste neid aspekte, mida ei mõõdeta. Kästi müüa tonn banaane rohkem? Selge. Ostame kümme tonni, külvame kaupluse neid täis ja loodame, et ostetakse võimalikult palju. Kümnest tonnist 9.5 läks utiili? Aga kas seda mõõdetakse? Ei? Suva siis. Homme tellime 20 tonni ja kui utiili läheb neist 19.5, siis on endiselt suva. Preemiat makstakse siis, kui tonn on müüdud – ja muu meid järelikult ei huvita.

    Mul ei ole Eesti jaekaubandusega isiklikku kokkupuudet. Aga poed toimivad tugeva konkurentsi tingimustes ja ma olen üsna kindel, et surve kulusid vähendada ja fokuseeruda käibele-kasumile on samuti päris tugev.

    Ehk – loota, et tehakse mingit õilsat asja “kuna see ei tee ega too meile kahju ” – see ei tööta.
    Sellist mõtlemist üldiselt lihtsalt pole.

    • tafkav said, on 29/01/2021 at 13:49

      Ma ei julge kõigi kettide eest kõneleda, aga tolles ketis, kus mina olin, oli allahindluste-mahakandmiste tase osa tulemustasusüsteemist kategooriajuhtidel (kauba tellijad) ja kaupluse juhatajal (need, kes seda reaalselt mõjutada saavad). Aga see peab olema jällegi tasakaalus – sest kui see on liiga suur osa, siis jäetakse mingi osa tellimata ja kaupluse letid on tühjad.

      Keegi ei käsi müüa tonn x toodet rohkem (selle vastu tunneks huvi mingi tootja) – üldjuhul on kaupluse tulemustasu komponendid käive, kasum (juurdehindluse protsent), allahindluste-mahakandmiste määr. Jälgitakse veel ostukorvi hinda, ostjate arvu jne. Kategooriajuhid peavad jälgima oma kategooriasse jäävate kaupade liikuvust, mahakandmisi-allahindlusi, juurdehindluse taset. Müüjad peavad oma lõigus jälgima kaupade tarbimiskuupäevi, andma infot kategooriajuhile, korjama ära katkised/inetud kaubad jne, märkama, kui tellimuses on viga ja nt saadetud tellimata 10 kasti x leiba.

      Aga jah, see, et mingi puuvili ära visatakse, on osaliselt seotud sellega, et niipea, kui see info valla päästa, jätab mingi osa klientuurist asja ostmata ja jääbki õhtul vastava kasti kõrval ootama. Isegi kui see seltskond ei ole ülisuur, annab see pikemas perspektiivis ikkagi tunda.

    • _kaur_ said, on 29/01/2021 at 13:55

      Nojah. Mu mõte ja näide olid eeskätt sellest, et poe (või mistahes ettevõtte) tegevus on üldjuhul eesmärgistatud ja mõõdetud ja seotud mingi preemiasüsteemiga. Ja et süsteem hoolitseb, et kõigil oleks tööd piisavalt või veel rohkem. Mistõttu ei tasu üleliia loota, et suvalisi lisatöid sallitaks.

    • nodsu said, on 01/02/2021 at 07:06

      sellepärast looduskapitalismi raamatus kirjutatigi, et sellised probleemid isereguleerumise teel ei lahene – vaja on rahalist mõjutamist, maksude/maksuvabastuste/-soodustuste näol näiteks.

  13. murulane said, on 16/02/2021 at 01:17

    Kodutute varjupaikadesse viiakse ka neid “aja ületanud asju”…KUI ON VIIJAL OMA AUTO VÕTTA.Omal ajal käisid inimesed Tallinna kohvikute köögist hilisõhtuti “solki” võtmas…


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: