tavainimene

Liiga libe, et jalutada; liiga konarlik, et uisutada

Posted in * by tavainimene on 01/01/2021

Panin just kirja lause “Sotsiaalsed süsteemid on toimimislikult suletud ja struktuurselt paardunud indiviididest koosnevate lõikuvate süsteemide võrgustikud ja heterarhiad” — kenasti koos viitega — ja sain nõrgestava itsitushoo. See on kuidagi nii mina. Mulle hullult meeldib targutada. Ja ma olen kogu aeg nii teadlik, et minu puhul on see just nimelt targutamine, mitte tarkus. Vähemalt ma tean nüüd, et heterarhia on “sellise süsteemi struktuur, mille komponendid saavad üksteisega otse suhelda”.

Möödunud aasta oli … huvitav. Oli aeg istutada ja aeg juurida, aeg oksi lõigata ja aeg oksi põletada. Lubasin endale, et sel suvel peenraid ei tee, vaid annan lõpuks maale (ja endale) puhkust. Ühel õhtul tabasin end guugeldamast märksõna “kastpeenrad”. Oh aeg, oh aeg. Jah, see oleks vast tõesti üks võimalus võõrkakrast lahti saada. Naelutusnurki oleks ilmselt vaja, jah? Ja mingit immutusvahendit?

Kevadine kodukontor sobis mulle. Nakatumismäär vähenes ja päike paistis köögiaknast hommikukohvitassile; valguskaabel tegi lõpu netimahumuredele ja aiatööd andsid parajat füüsilist koormust. Nüüd? Füüsilise koormusega on selgelt kehvasti. Olen üritanud tekitada endale õhtujalutuskäigu rutiini, ühest asulasildist teiseni ja tagasi, kokku umbes kolm kilomeetrit. Aga seda on vähe. Võib-olla kui teeks kaks ringi ja hästi hoogsas tempos? Ma ei tea, niisama tühja käimine tundub siin maal olevat kuidagi … kohatu. (Vahemärkusena: need inimesed, kes mõned aastad tagasi enesekindlalt teatasid, et vaesus pole küll mingi takistus terviseliikumiseks, sest “metsarajad on ju tasuta avatud”, oigavad nüüd jõukside sulgemise peale, nagu oleks neil hapnik välja lülitatud. Metsarajad on jätkuvalt avatud, kutid.)

Jah, talvel on kuidagi raskem ennast kokku võtta, hommikuti vara tõusta ja zuumikoosolekuteks juuksed ära kammida. Otsisin sahvrist välja filtrikohvimasina ja võtsin jälle kasutusse. See-eest on mul nüüd kohvitasside pesemiseks kanalisatsiooniga ühendatud köögikraanikauss. Nurr. Ja viimaste arengute tulemusena peaaegu et päris kodukontor, kirjutuslaua ja suure monitoriga. Noh, koolilapsel läheb ju vaja kooliasjade jaoks …

Kool (ülikool) on kahtlemata olnud aasta teise poole kõige suurem asi. Mulle endiselt väga ja väga meeldib, kuigi andmebaaside aines on läbi saamine üsna noatera peal. Oma projekti eest sain maksimumpunktid, aga päringud on endiselt peavalu. Ma saan nad tehtud katse ja eksituse meetodil väga aeglaselt — liiga aeglaselt testi ajapiirangu jaoks. Viiekümnese humanitaari kohta, ma ütleks, ei ole siiski kõige hullem.

Viiskümmend sain ma vaikselt ja märkamatult. Õnneks. Sobis mulle igati. Kahjuks selgus, et siiski mitte piisavalt vaikselt. On the first day of Christmas my true love gave to me a contact with COVID-nineteen. Päris nii muidugi ei olnud; jätame detailid asjassepuutuvate kaitseks meelega hämaraks, aga tõsi on see, et mind külastas kaks isikut, kellest üks andis järgmisel päeval positiivse koroonatesti. Helistasin pereõele ja küsisin, mis nüüd saab. Ta jagas väga asjalikult instruktsioone ja jõulud istusingi eneseisolatsioonis, jälgides iga köhatust — kas see ongi nüüd SEE?! Igaks juhuks sõin hobuseannustes C- ja D-vitamiini, mõeldes ise mõrult naaberrahva vanasõnale, mille kohaselt on hilja boržommi juua, kui neerud juba tuksis. Mingeid sümptomeid mul siiski ei tekkinud. Eile käisin maakonnakeskuses testi tegemas, kuigi kainelt mõeldes oleks võinud lihtsalt veel kolm päeva kodus istuda ja isolatsiooni lõppenuks lugeda. Aga no kui juba, siis juba.

Test tegi pigem kõdi kui haiget, aga silmist võttis reflektoorselt ikka vee välja. Vastust veel ei tea. Igasugune soov kellegagi niipea kohtuda sai küll väga põhjalikult välja ravitud.

Kahtlemata liiga vähe oli sel aastal kunstielamusi — ilukirjandust, kino ja teatrit. Ma ütlen endale, et need on pandud pausile, kuna kooliasjad eelkõige. Aga ratsionaalsed valikud teatavasti mitte ei juhi inimkäitumist, vaid võimaldavad seda tagantjärgi õigustada (Haidt 2000; Swidler 2001 jpt). Mh-mh-mh-pup-pup-pup.

Head aastat kõigile, kandke ikka maski, peske käsi ja vaktsineerige ennast, kui saate.

9 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Nell said, on 01/01/2021 at 20:04

    Ei vaja kastpeenrad tingimata immutusvahendit. Meil kastid 4 aastat kasutusel ja pole ära kõdunenud. Sai tehtud sellist lihtsamat tüüpi, et nurkades postid nii 15-20 cm maasse löödud ja kastid ise kahe laua kõrgused. Põhjas geotkstiil, et loodus altpoolt läbi ei murraks. Pannakse põhja ka pappi ja rekmaambrosüüre aga mul esimene aasta neist hakkas siiski muru läbi tulema. Igatahes kastpeenardust kiidan, ainus aiandus mille kenasti hooldatud saan aga kasvatatud nii maasikad, tomatid, porgandid herned jne kuni supiroheliseni välja.

  2. kaarnake said, on 01/01/2021 at 22:14

    Palju aga õnne!

  3. iibis said, on 06/01/2021 at 00:01

    Õnnitlused! Mitte-veel-viiekümnese (aga ega palju puudu pole) humanitaarina saan peavalu juba sõna “andmebaasid” peale. Aga võib olla on peavalu märk? (Sain ka üleeile SELLE telefonikõne.)

    Loodetavasti tunned veel kohvi lõhna?

  4. murca said, on 07/01/2021 at 12:25

    Andmebaasid ja nende päringud. Nii käibki. Läheb alguses väga aeglaselt ja peab mitu mitu mitu korda tegema ja ikka saab ainult kolmandiku peale pärast suurt peamurdmist. Ja see on okei. Pärastpoole läheb juba natuke kiiremini, aga ikka on raske ja vaevaline.
    Ise olen läbinud ja korduvalt õpetanud seda päringute tegemise ainet ja nüüd võtsin Stanfordi ülikooli e-kursuse – päriselt teen mõnd päringut 3 päeva. Natuke pusin, välja ei tule, juhe on koos, vaatan materjale, guugeldan, kritseldan pabereid täis ideedega, kahtlustan juba, et nende süsteemid on ise pekkis, sest ei ole loogiline! ja siis mingi hetk lihtsalt selgineb.

    • _kaur_ said, on 07/01/2021 at 16:37

      Reaalses elus ei anna vist keegi päringu tegemiseks kolme päeva. Teisalt on päris elus alati keegi, kellelt küsida saab.

    • tavainimene said, on 08/01/2021 at 12:46

      Reaalses elus ei küsi keegi ka seda, missugune oli eesnime lõpust lugedes teise tähe esinemisedetabeli neljas täht nende maletajate nimedes, kes valgetega mängides tegid rohkem kui kolm viiki partiides, mis kestsid alla 15 minuti, argumendiks turniiri nimi :)

      Ma. Nii. Ei. Taha. Seda. Ainet. Uuesti. Teha.

  5. tavainimene said, on 08/01/2021 at 14:14

  6. _kaur_ said, on 14/01/2021 at 20:46

    Kuidas nüüd siis on? Uisutamiseks vist liiga lumine, aga tõukekelgu jaoks ideaalne vist? :)

  7. tavainimene said, on 16/01/2021 at 12:01

    Tõukekelk on olemas ja rada on perfektne. Ja kohalik kool (kus on uus dire ja uus kekaõps), ajas staadionile suusaraja sisse.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: