tavainimene

AB, hakka pähe!

Posted in * by tavainimene on 03/12/2020

Mul on andmebaaside teooriale nii palju etteheiteid. Relatsioonis kehtivate funktsionaalsete sõltuvuste pere — no olgu, neelame alla. Isikukood määrab ära sinu eesnime ja perenime, arusaadav. Aga selle pere sulund sisaldab kõiki peres kehtivatest sõltuvustest tuletatavaid sõltuvusi (isikukood määrab ära iseenda, isikukood pluss eesnimi määravad ära iseenda ja perenime jne jne). See pole mingi sulund, see on mingi … kärgpere või kaassõltlaste pere või ma ei tea mis. Sulund peaks olema midagi väikest, kitsast, piiratut ja suletut. Kui raske on sellest aru saada, matemaatikud? Ma ei hakka üldse võtmete teemal — sajane kimp on “supervõti” ja see üks, mis neist keerab, on “kandidaatvõti”. Phähh. Ja kui te kirjutate tahvlile oma sümbolites (∪) “hulkade U1, U2, … Uk ühisosa”, siis minu silmis ja kõrvus kõlab see nagu üksainus pikk, kurb ja kaeblik ulg või huige.

PS Kui juba kaeblemiseks läks. R? Nagu päriselt? Ma ei saa ikka veel öelda “Siri/Alexa, leia mulle Euroopa Sotsiaaluuringu viiendast voorust Soome kohta haridustaseme ja demokraatiaga rahulolu korrelatsioon”? Mille jaoks ma seda tehisintellekti treenin siis tuletõrjehüdrante ja valgusfoore klikkides iga jumala päev?

10 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. _kaur_ said, on 03/12/2020 at 14:09

    Jah.
    Kas sinu arvates vanas eas uusi baasteadusi õppida on üldse mingit lootust? Selliseid, kus on vaja sügavuti minna?

    Ma mõtlen, et kui mina pool-itikana astuks arstiteaduskonda ja peaks hakkama ladinakeelseid termineid pähe ajama – mul poleks vist mingit lootust, mälu lihtsalt pole enam see. Kas siis arst peaks suutma relatsioonilist matti või elektrodünaamikat õppida? Ma väga ei usu.

    • Iikuu said, on 03/12/2020 at 14:38

      Inimesed loevad ja õpivad pähe igasugu alternatiivteadusi ja esoteerikat ka vanas eas, kuii inimesel on huvi, siis ta võib õppida eiteamida ja eiteakuipalju tavainimene tahab ka saada selgeltnägiaks. Esmalt tuleks õppida õppima, siis on edasi juba kõik lihtne ja iseenesest tulev.

    • tavainimene said, on 03/12/2020 at 16:02

      Ma arvan, et füüsikul on arstiteadusega (ja ka vastupidi) lihtsam hakkama saada kui udu ajama harjunud humanitaaril relatsioonalgebraga. (Kusjuures see viimane pole ju veel üldse mingi ei tea mis süvamatemaatika.)

      Eks siin on mitmeid kaalutlusi. Kui hakata viiekümneselt arstiks õppima, siis saad ligi kuuekümneselt iseseisvalt praktiseerima hakata. Mitu aastat sa arstina töötaksid? Kas sinu harimisele kulutatud raha on ühiskonna jaoks mõistlik investeering?

      Mina annan endale väga selgelt aru, et mitte keegi ei palka mind iialgi ühtki andmebaasi projekteerima. Õnneks. Seetõttu ma olen enda vastu leebe, kui mul aju vahepeal kokku jookseb.

    • _kaur_ said, on 03/12/2020 at 16:10

      Ma kaugemale ei spekuleeri, räägin vaid õppimisest.
      Ma arvan, et arsti _TEADUST_ suudaks ma ehk õppida.
      Aga arsti töö ja eksamite jaoks vajalikku infomahtu pähe ajada – ei. Enamik minuvanuseid ei suudaks.
      Ja kui teaduse jaoks on vaja teadmisi, siis ka neid ei suudaks.

      Samamoodi – kui baaside projekteerimise jaoks on vaja relatsioonialgebrat, siis selle õppimiseks on oma aeg ja minu “best before” on ka selle jaoks ajaloos.

      Ühiskondlike suhete mõistmiseks on elukogemus aga selgest kasuks.

      Või siis ei ole? Ehk on mul iga asja kohta juba kinnistunud arvamus olemas ja ainult arvan, et õpin ja mõistan? Tegelikult ma “õpiks” ühiskondlikke suhteid ainult sedapidi, et leian õppeainest enda veendumuste jaoks kinnitusi?
      Ei tea.

    • tavainimene said, on 04/12/2020 at 17:57

      See, kas/kuidas väljakujunenud õppija sotsiaalteeoriaid omaks võtab, võiks olla omaette uurimistöö teema ;)

  2. tavainimene said, on 04/12/2020 at 17:54

    Tõesti, tõesti, kõik on suhteline. Vastasin tänases testis 10 küsimusest 8 õigesti ja kuigi see on koolihinnete süsteemis “3”ehk “mittehea”, säran ma hetkel nagu väike päike.

  3. tavainimene said, on 04/12/2020 at 18:51

    Aga kadudeta ühendi kontrolli kohta võiks keegi animatsiooni teha. Päriselt. Et kust tuleb tabeli veergude arv, kust tuleb ridade arv, kust tulevad tabelisse elementide indeksid. Ja kuidas ikkagi veergudes neid b->a asendusi teha funktsionaalsete sõltuvuste põhjal. Eriti juhul, kui sõltuvus ise ei ole nt A->B, vaid AE->G.

  4. Iikuu said, on 05/12/2020 at 14:05

    Õpid selleks et igav ei oleks, sisustad oma aega. Pole paha :)

  5. kaarnake said, on 06/12/2020 at 16:15

    Aga mis oli Su eesmärk õppima asudes? 1) omandada uus eriala ja kindlustada mehine sissetulek ka kõrges eas, või 2) õppimine kui elustiil, et ajule värsket ainest anda?
    Ma loen vahepeal sportlikust huvist välismaakeelseid eksootiliste käsitöömasinate manuaale või maailmanurkade ajaloost, pärast on mõnus tunne eneseyletusest ja uuest kasulikust infist. Liiga eksootiline ja enneolematu ei tohi lugemine olla, aju hakkab tõrkuma ja vihaselt ragisema. On õnn omada töökorras mõistust. 😁😁 jõudu ja visadust seninägematu infiga harjumisel.

    • tavainimene said, on 07/12/2020 at 08:59

      Mehine sissetulek? Hahaa. Ütleme nii, et üks eesmärk oli pisut suurendada tõenäosust, et mul on pensionieani üldse mingi sissetulek. Aga kui aus olla, siis õppimine ise oli vist ikka peaeesmärk. Vist. Hmm.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: