Teeme, nagu saame
Prestiižseimas Üleriigilises päevalehes on nüüd pretensioonika pealkirjaga rubriik, mille vaimsed majakad on Rupert Sheldrake ja Jordan Peterson. Eks ta ole.
-
Jälgi
Following
Already have a WordPress.com account? Log in now.
tavainimene 
prestiižsemais? mille alusel, kas see otsustatakse kuidagi rahvahääletusel? aga siis peaks see enivei hoopis Õhtuleht olema.
tahan öelda, et see prestiiž oleneb nähtavasti selllest, kellega suhelda.
Ma nuputasin tükk aega, et kas “Sirp” on päevaleht või ei mitte.
Sul on õigus. Võtan selle maha.
Väikese ühiskonna värk, võrreldes suurematega on suhteliselt kerge saada positsiooni, kus oma hobi ja huvisid kogu riigiga jagada.
Oled õigel teel, kõik isegi teadus on nüüd meelelahutus nagu ka õppimine ja töö. Loed lehti ja naeratad totakalt sest see on mõnus, tegelikult aga ravitakse sind distantsilt. :)
Peterson olla suur traditsionalist, klassiyhiskonna pooldaja ja misogyyn, tänan ajalehe suhtes hoiatamast… Meie valitsuskoalitsiooni mõttekaaslaste aktiivseim osa nähtavasti sillutab teed võimu manu ka kohalikul tasandil, eesmärgiks siis loomulikult ainuvõim igas asjas ja kohas, aga enne on vaja meie ajud ära pesta.
ma ei saa tglt aru, mille üle te üllatunud olete. Nagunii tehakse selle lehe üle juba pikemat aega nalju stiilis “viimane [sellesse lehte] allesjäänud ajakirjanik” jne. Juba enne Peeter Helme lühidat peatoimetajakarjääri, Vilja Kiisleri lahkumisest alates. Ja sestsaadik on läinud aina ilmsemaks, et see on Linnamäe hobi- ja reklaamprojekt (sest kasumi pärast ta seda pidada ei saa, see leht on suures kahjumis) ja seal tuleb kirjutada seda, millega tema rahul on.
suvaline artikkel 2019. aasta juulist:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/meie-eesti/
“Postimehe arvamustoimetusse on alles jäänud kolm inimest: arvamustoimetuse juhataja Indrek Lepik, toimetaja Eva-Lotta Kivi ja karikaturist Urmas Nemvalts. „Meie Eesti“ toimetus koosneb kuuest toimetajast: Aimar Altosaar, Lea Danilson-Järg, Martin Ehala, Triin Habicht, Erkki Koort ja Aleksei Lotman.”
ehk siis: Postimees oli juba siis pigem ripats Meie Eesti küljes, ja Meie Eesti on pigem Kesknädala tüüpi väljaanne.
Või Euroopa ajakirjanike föderatsiooni raportist (2018 jaanuar), minu paksendus:
“Uurimiskomisjoni teavitati ajakirjanike poolt Postimehe juhtkonnale saadetud kirjast (2017. aasta märtsis), milles kritiseeriti toimetajavabaduse piiramist ja eriti survet kiita oma-maja teleprogramme. Intervjueeritud ajakirjanikud olid sellel teemal kidakeelsed. Ent nad kritiseerisid ajapuudust ja netiportaali ajakirjanike survestamist tagada klikke. Konkreetselt ütlesid kaks portaalis töötavat naistoimetajat lõpuks: „Meil pole mingit vabadust: liiga palju tööd ja täielik tähelepanu vaid klikkidel.“”
Tänavuse aasta alguse seis oli selline:
“Postimees alustab 2020. aastat olukorras, kus puudub peatoimetaja, puudu on tugevatest ajakirjanikest ning konflikt juhatuse esimehega mõjutab toimetuse tööd tervikuna.”
ERRi artikkel samast 2017. aasta kirjast:
https://www.err.ee/588001/postimehe-ajakirjanikud-saatsid-dikteeriva-juhtimise-vastu-margukirja
Tänases Postimehes kiidab Rupert Sheldrake’i Viivi Luik, kes ütleb veel, et sallivus on tegelikult ükskõiksus ja tõeline ligimesearmastus ütleb ligimesele julgelt “tõtt” (Luigel ilma jutumärkideta). Tõeline ligimesearmastus viskab julgelt esimese kivi, ühesõnaga.
PS Ja kaitsemask on naeruväärne kalts ja häbiväärne suukorv. Nüüd te siis teate. Vaimne inimene sureb mehiselt ja vabana.
Küsimus pole vist selles, et kas osa Postimeest on parteiliinis käkk, vaid selles, kas _kogu_ Postimees on.
… ja noh, tegelikult ja õnneks ei ole.
Aga nende erirubriikide suhtes pole erilist kahtlust, ja nagu näha, on omanik juba pikemat aega soosinud neid Kesknädala tüüpi erirubriike päris ajakirjanduse arvelt, kuigi jah, mõni ajakirjanik sinna ikka veel jäänud on, kahju kohe neist.
Kuidas ma need erirubriigid üldse ära tunnen? Ma ei mäleta, et ma oleks teadlikult lugenud mingit “Meie eesti” alamlehte või vastava markeeringuga artiklit. Postimees.ee lehel sellist alamjaotust üldse ei olegi. Google leiab üles, aga…?
Olen Postimehe maksev / digi- klient.
neil on oma aadress, teejuhid. või meieeesti. käib selle postimees.ee aadressi ette (vat ei pane otselinki).
ja paberlehel on nad nähtavasti vahel. st meie eestit olen ma selliste vahelehtedena konkreetselt näinud, tähenduse teejuhtidest oletan, sest pole postimeest ammu lugenud.
… ja paberleht on Postimehe puhul suht oluline, sest selle lugejad on märksa paberilembesemad kui nt EPLi omad.