tavainimene

Aita vanurit!

Posted in * by tavainimene on 09/09/2020

Nii, mu truud blogilugejad ja juhukülalised, aidake nüüd nõuannetega. Kes teist on sel sajandil ülikoolis õppinud? Kas loengus käiakse läpakaga või tahvliga või paberist kaustikuga? Või salvestatakse kõik telefoni ja kõnetuvastus teeb sellest kena konspekti?

Kas te oma kodutöid ja asju hoiate arvutis või pilves või mõlemas? (Viimasel juhul — kuidas te tagate, et kõik saaks süngitud ja mõlemas oleks õige viimane versioon?) Ja kui pilves, siis kas Google Drive või Dropbox või Nextcloud või veel midagi? Või hoopis Moodle kõige jaoks? Mis keskkonnas on kõige parem rühmatöid teha? Kuidas valida õiged rühmakaaslased? Ja nii edasi ja nii edasi. Kõik vihjed ja nipid on teretulnud!

PS Kui siia peaks juhtuma mõni kõrgkooliõppejõud, siis võiksite lisada oma perspektiivi. Näiteks kui te kirjutate Moodle’isse, et “küsimuste korral kirjutage mulle”, siis kas te tegelikult mõtlete ka seda? Või on see nagu küsimus “Kuidas läheb?”, millele ükski sotsiaalselt pädev inimene ei hakka sisuliselt vastama?

13 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Liis said, on 09/09/2020 at 10:17

    1) Enamik klõbistab läpakasse. Ma kirjutasin ikkagi kaustikusse, meeldib selliselt paremini ja on vähem kiusatust läpakas kõrvalise asjaga tegeleda. Samuti jääb ära mure “appi-appi, aku saab tühjaks, kuhu ma juhtme pistan”.

    2) Ma kirjutasin kodutööd läpas, varundasin g.drive’i ja pulgale, õppejõule saatsin vastavalt ta soovile kas meiliga või panin moodle’isse.

    3) Rühmatöid tehakse kes kuidas, meil toimis kõige sagedamini variant g.drive’i dokument + FB grupp vestlusteks. Eks ta natuke workaround on, kui tänapäeval on ju ometi Fleep-id ja Slackid ja mis kõik veel.

    3.1) Rühmatööd on õudus kuubis, võimalusel väldi. Mõni õppejõud ka lubab individuaalselt teha. Kui leiad normaalsed rühmatöölised, kellele saab kindel olla ja kellega on rohkem kursuseid, siis tasub kokku leppida, et võimalusel teete alati ühiselt rühmakaid. Kui satud siiski (ja tõenäoliselt satud) mõne jalalohistaja või lollaka otsa, siis tuleb kasutada konfliktilahendusstsenaariume vastavalt konkreetsele olukorrale. Kindlasti tuleb kohe alguses kindlad reeglid paika panna: tähtajad, rollid, eesmärgid jne. Ja vajadusel mittepanustanu ka julmalt rühmast välja visata. See saadab ka ülejäänud kursale edaspidiseks selge sõnumi – molutamisel on oma tagajärg, teised su eest tööd ära ei tee.

    • _kaur_ said, on 09/09/2020 at 10:29

      Ma nüüd selle viimase kohta. Ülikooli üks ja võib-olla et põhiline mõte on ju saada sidemeid, luua endale võrgustik? Mismoodi need siis tekivad, kui rühmatöid ei ole või neist hoiduda?

    • nodsu said, on 09/09/2020 at 15:59

      mu stuudiumi ajal praktiliselt ei olnud rühmatöid (kui üldse? ei mäleta), aga võrgustik tekkis ikka. nt õppisime koos, kui mingi raske aine oli, et üksteist motiveerida (kergem on oma õppimise kallal püsida, kui keegi teine näeb kah sama asjaga vaeva, ja on väiksem kiusatus kohe kohvikusse joosta). Või siis täitsa õppetööväliselt, mul tekkis suur osa suhtlusringkonda, kellega hiljem sai asju ette võetud, hoopis ühest vanamuusika valikainest, mis alguses polnud isegi valikaine, vaid lihtsalt vanamuusika… ring või midagi.

    • Klari said, on 10/09/2020 at 12:17

      Tänu Kauri kommentaarile sain aru, et mu kõrgharidus on tõepoolest täiesti kasutu, sest vähe sellest, et ma ligilähedaseltki sellisel alal ei tööta, ei tekkinud mul sealt ka ühtki tutvust, võrgustikust rääkimata.

    • _kaur_ said, on 10/09/2020 at 13:05

      Klari, mõtle vaid, mida pean igapäevaselt tundma mina ise, paberitega astrofüüsik… :((((

  2. Mnjah said, on 09/09/2020 at 11:09

    Kõnetuvastust väldiks, sest läbi kirjutamine aitab meelde jätta. Polegi ehk vahet, kas käsitsi või arvutiga. Ise konspekteerisin siiski peamiselt käsitsi, lihtsalt nostalgia mõttes.

    • nodsu said, on 09/09/2020 at 16:00

      käsitsi saab käigu pealt ka teksti eri osi nooltega ühendada ja üldse igasuguseid lahedaid skeeme teha, mis arvutiga oleks ilge häda.

  3. kuidas kasvatada inimest said, on 09/09/2020 at 12:42

    Ise kirjutasin paberile – aitab paremini meelde jätta, aga oleneb inimesest, mõnele meeldib arvutis rohkem. Arvutiga on see jama, et kõikjal ei ole alati õpperuumides piisavalt arvutitele seinakontakte ning kui aku ei pea tervet päeva vastu, siis mingil hetkel ei ole enam võimalik konspekte arvutis koostada. Samas kui tegu on turbokiirusel rääkiva õppejõuga on vast kergem arvutiga konspekteerida. Üks kursakaaslane trükkis arvutil sisse ja salvestas diktofoniga loengud üles, tehes hiljem salvestuselt märkmeid, ENT: nii mõnigi õppejõud ütles kohe loengute alguses ära, et kui midagi sellist tema loengus juhtub, siis võtab ta õiguse tudeng loengust välja saata ja mitte enam tagasi lubada.

    Õppematerjalid olid minul endal arvutis, pulgal, kõvakettal ja pilves – varundasin neid pärast igat loengupäeva.

    Õppejõudude puhul sõltub – mõni tahab asju meilile, paljud aga tahtsid Moodlesse. Moodle puhul oli oluline, et ka failinimes oleks tudengi nimi ja õppeaine nimi+kood, väidetavalt pidavat olema tavaline, et tudengid lisavad faili nimega “XZY”, unustades mõnikord isegi omaenda nime faili sisse panna ja õppejõud peab siis nuputama, et kes võib autoriks olla. Eks igas õppetoolis ja igal õppejõul on omad nõudmised.

    Rühmatöödeks kasutasime Google Docsi – kõigile kättesaadav põhimõtteliselt igal ajal. Kokkusaamisteks, sh virtuaalselt, kasutasime WhatsApp või Skype või Zoom grupikõnet.

  4. akadeemik said, on 09/09/2020 at 14:37

    -Näiteks kui te kirjutate Moodle’isse, et “küsimuste korral kirjutage mulle”, siis kas te tegelikult mõtlete ka seda?-
    Jah, mõtleme küll. Ja õppejõu perspektiivist lähtuvalt – palun küsi ENNE töö esitamist ja hindamist. Ei ole tüütumat asja, kui keegi esitab mingi käkerdise, on tulemuses pettunud ja hakkab siis palvekirju saatma stiilis “mul tegelikult oli parem versioon ka tööst olemas aga kogemat/vanaema nõudis/kodu põles maha ja ma jäin püksata/pohmas peaga/mõtle ise siia mingi eriti läbinähtavalt tobe põhjus/ esitasin vale versiooni teile”.
    Ehk et kommunikatsiooni kuldreegel kehtib ka ülikoolis õppides: kui ei saa aru (teemast/kodutööst/kuidas kodutööd esitada tuleb jms) siis ütle ja küsi üle või alusta diskussiooni. Me ausalt ei vihasta selle peale. Tagantjärele vingumise peale aga küll.
    Edukat õppeaastat!

  5. Kuduv Koeraomanik said, on 09/09/2020 at 14:39

    Paberil, see oleneb vist ainest ka. Meil on õppematerjale lauad täis ja palju praktilist parallelselt. Arvutiga poleks aega sebida.

    Google Drive ja ise liigutan faile regulaarselt. Väline ketas on ka, kuhu teen koopiaid kõigest, mis arvutis. Seda saab automatiseerida, aga ma pole viitsinud.

    Kui töö tuleb esitada moodles, on meil kindlad reeglid, kuidas koostada, kuidas salvestada ja kuhu täpselt laadida. Reegliest tuleb kinni pidada, muidu ei saa tulemus. Harva kui meili peale saadame. Moodles on ka kõik õppematerjalid, mis peavad olema koolis kaasas. Ma ise siiani prindin välja ja konspekteerin nendele, lisaks siis kaustikud vajadusel.

    Rühmatööd google docsis, siiani on sujunud. Meid 15 grupis ja keegi väga ei laiskle. Seal on aga see oht, et kui kasutajatel on erinev IT oskuste tase (kasutajana), siis juhtub vahel apsakaid. Kuigi google laseb taastada viimase nn korrektse versiooni. Ma reeglina olen nn admin siis ja teen selle setupi teistele ära, annan kasutusõigused ja jälgin, et keegi midagi kogemata ära ei kustuta jne. Korra on juba juhtunud, aga väga mugav oli korrigeerida. Ainult osaleja pidi oma töö ise uuesti tegema.

    FBs on kinnine grupp ka, kus jooksvalt arutame, aga kõik ei ole FB kasutajad. Seega väga olulised asjad tuleb meilisi üle ksüida, et kõik oleks samal joonel ja informeeritud.

  6. Ann said, on 09/09/2020 at 14:42

    Arvuti on loengutes kaasas. Vahel ei lähe vajagi, samas on loenguid, kus tehakse otse Moodle`s tööd. Mõned inimesed töötavad ka telefonis. Enamus teevad ka paberile märkmeid. Mina samuti, kuna see aitab paremini mõelda (nägemis-kirjutamismälu).
    Meie koolis on püütud 100% Moodle`le üle minna põhjusel, et ei peaks materjale mööda ilma taga otsima ja kõik tööd ka laetakse sinna.
    Moodle pole just suurem asi keskkond, kuid kui kool on selle valinud, pole parata. Kalender ei tööta korralikult jms. Minu jaoks oli ÕIS arusaadavam.
    Salvestan arvutisse.
    Esimene rühmatöö on alles tulemas, eks saab näha. Meil on fb-s grupp ja grupivanem tegi sinna teema, kus on kolm gruppi (inimeste arv on kolmega jaguv) ja märkisime lihtsalt järjest – kui esimene grupp oli täis, said järgmisesse jne.
    Mis puutub kontaktide loomisse, siis teeme loengutes palju rühmatöid ja nii töötame pidevalt ninapidi koos.
    Rühmatööde eesmärk pidavat olema inimestele koostöö ja suhtlemise õpetamine. Ma ei tea…kõik tulevad koolist, töölt, nii kui nii teed koostööd. Mõtlen seda, et enamus inimesi jälestab rühmatöid, mille pärgli pärast seda ikka tehakse? Mingi EU regulatsioon?

  7. tavainimene said, on 09/09/2020 at 15:52

    Aitäh kõigile!

  8. A said, on 13/09/2020 at 22:02

    Lihtsalt see ka, et kui me räägime TÜst, siis on igal üliõpilasel ka 365 konto, kus väga mugav hoida materjale Onedrive’is, kuhu peaks ka lihtsasti ligi saama. Pluss Word ja Excel alati käepärast.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: