tavainimene

Loometalgud

Posted in * by tavainimene on 29/08/2020

Vikerkaarevärvide järjekorra meelde jätmiseks on vanasti kasutatud mnemotehnilist salmikest: “peremees ootab kitselt raha, sulane tema liha”. Mul on teatav kahtlus, et tänapäeva lasteaia- ja algklassilapsed ei saa aru, kes on peremees ja kes on sulane ja miks peaks keegi kitselt raha ootama ja mida sulane kitselihaga peaks peale hakkama (iuu). Palun pakkuge välja tänapäevasemaid variante! (Muide, kas teie näete vikerkaares tumesinist värvi?)

28 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Morgie said, on 29/08/2020 at 19:50

    Ma ei ole lihtsalt mitte kunagi aru saanud, miks neid värve peaks kuidagi eraldi tehnikate abil meelde jätma, kui piisab üksnes teadmisest, mis värvid on põhivärvid, mis toonid saab nende segunemisel ja et nähtava spektri ühes otsas on nähtamatu ripatsina ultraviolet ja teises otsas infrapunane.

    • nodsu said, on 29/08/2020 at 23:13

      mhmh, sama.

    • tavainimene said, on 30/08/2020 at 08:37

      Lasteaialapsele, kes küsib, kuidas värvida vikerkaart, ei hakka ju spektrist rääkima? Ja miks ei võiks ta segada värve nt järjekorras punane-lilla-sinine-roheline-kollane-oranž?

    • _kaur_ said, on 30/08/2020 at 09:32

      Lasteaialapsel pole ka mingit vajadust vikerkaare värve pähe õppida ju. Kui just pole eesmärk meteoroogiliselt täpseid ükssarvikuid või MLP elukaid joonistada? Aga siis on reference implementation kogu aeg võtta (derpiboorut jne nad ju ometi teavad).

    • tavainimene said, on 30/08/2020 at 10:21

      Lasteaed on haridusasutus ja seal värvitakse ainult meteoroloogiliselt ja spektroskoopiliselt korrektseid vikerkaari :)

    • Mats Kabeli said, on 31/08/2020 at 23:30

      Vikerkaar ongi just sellises järjekorras olevate värvide kaar nagu ta on, teistsugust pole olemas. :)

    • Morgie said, on 12/09/2020 at 13:03

      Loomulikult tuleb lasteaialapsele tutvustada seda tõsiasja, et rohelist värvi saab sinise ja kollase segamisel – millest omakorda loogiliselt järeldub, et roheline asub sinise ja kollase vahel. Jne. Edasi ongi üksnes vaja spektri otsad meelde jätta.

  2. Hõbe said, on 29/08/2020 at 20:06

    Puorkorohetuvi
    Pu-or-ko-ro-he-tu-vi
    25 aastat tagasi õpetaja kirjutas tahvlile ja siiani kasutan seda. Ja punane on kõige peal / kõige pikem.

    • Tuule Tanum said, on 30/08/2020 at 13:21

      Kui on topeltvikerkaar, siis on teine teisipidi, st punane on all/seespool.

    • tavainimene said, on 30/08/2020 at 13:34

      Rohetuvi ainus häda on see, et violetne on võõram sõna kui lilla.

      Puu otsas kaval rebane sööb tüsedat leevikest? Hmm, ei.
      Põdral on kahvel rusikas, siilil taskus lusikas? Ei, ei, ei.

  3. Tuule Tanum said, on 30/08/2020 at 13:13

    Tean juba iidamast aadamast 3 viisi. Eeltoodutele lisaks ka venekeelne: “Každõi ohotnik želajet znat, gde sidit fazan”, värvinimed siis ka vastavalt venekeelsed.
    Olen ise õpetanud koolis lastele seda eksootilist lindu puorkorohetuvi. Iga värvi kohta lausa kaks tähte. Tundub algul keeruline, kuid üllatavalt jääb väga paljudele ühe korraga meelde.
    Mis puutub tumesinise nägemisse, siis tuleb kõigepealt küsida, miks loetletakse üldse 7 värvi. See on nn Newtoni vikerkaar ja 7 on nimelt sellepärast, et Newton nii kangesti tahtis, et oleks just 7: et oleks nagu helistikus noote ja nädalas päevi ja üldse selline maagiline. Ta ise jagas algul viieks, siis kuueks, seejärel suhteliselt kunstlikult sai indigo sissepistmisega oma seitse kätte. Iga selline arv on suvaline või siis kultuuriline kokkulepe, sest mõistagi koosneb iga värvi ala väga paljudest erinevatest varjunditest oma vastavate lainepikkustega; mitte nii, et ühtlane oranž triip lõpeb selge piiriga ja algab kollane või ükskõik mis koht sealt ette võtta. Kusagil-millalgi olla ka arutatud, kas ei peaks üldiselt jätma 6 värvi.

  4. Tuule Tanum said, on 30/08/2020 at 14:14

    Lilla või violett? https://www.sadolin.ee/et/violetne-ja-lilla-mis-neid-eristab: violetne on värvispektrisse kuuluv põhivärvus, lilla aga värvispektrisse mitte kuuluv värvus, millega tähistatakse kõiki punase ja sinise segamisel saadud toone.
    Kunagi selgitas keegi mulle, et lilla on selline violetse hele toon (lavendlililla, sirelililla, ingl lilac > lilla), umbes nii nagu punase puhul on roosa ja venelastel sinise kõrval goluboi. Valdavalt paistavad siiski olevat kasutuses sünonüümidena ja eelistuse asi.

  5. tavainimene said, on 30/08/2020 at 17:05

    Huvitav! Vikipeedia on siin nagu eriarvamusel.

    • Tuule Tanum said, on 30/08/2020 at 18:07

      Suupärase ja esimesena tuleb vist enamikul ette lilla. Minul küll. Mõned vahetegemised ongi kunstlikud, mõnikord tulevad tõlgetest, teiste keelte mõjust. Ehk nendegi puhul? Eesti keeles on põhivärvinimetusi äärmiselt vähe ja kui on mitu sama asja kohta, siis tuleb vahed sisse lüüa?

  6. kaarnake said, on 01/09/2020 at 15:58

    Ee. Õõ. Miks lapsed, kes vikerkaart elus niigi harva näevad, ei või värve suvalises järjekorras värvida? Mina ei ole lasteaias käinud ja elu veidruste tõttu õppisin värvide järjekorra ära alles põhikooli optika osa ajal. Ja sellest pole varem ega hiljem midagi juhtunud, et kunstilise eneseväljenduse käigus see loodusnähtus veidi ebatäpne on…
    Enamasti on sadu hajuv ja vikerkaar piisavalt õrn, st läbipaistev, et seal palju yle 3 värvi ei näegi, tumesinisest rääkimata… Ma olen siiani veendunud, et 7 värvi vikerkaares on tugev liialdus. Kui see nähtus on piisavalt ere, siis võib jaotada ka 10-ks, kui mitte, siis 2-3. Aga mitte ilmtingimata ja igal juhul 7!

    • _kaur_ said, on 01/09/2020 at 16:33

      Kuss kuss, küsimus pole ju optikas, vaid rahvapärimuse ja eesti meele jätkumises üle inimpõlvede :)
      Ja 10 või 2 ei sobi juba seepärast, et vikerkaare värve peab olema algarv, muidu ei tundu piisavalt maagiline.

    • kaarnake said, on 01/09/2020 at 21:45

      3 on väga hea ja ylimalt maagiline algarv, sest kõigis muinasjuttudes esineb enamasti 3 venda, 3 võlujõuga eset, 3 katset kangelasel läbida jne, ja värvid oleks – punane (roosa), kollane ja roheline. Oleks lihtsam. Oranži ja violeti 10 tooni oleks siis edasijõudnutele. Ma mäletan oma lapsepõlvest, kui turvaline tundus lihtne maailm. Täiskasvanutele miskipärast aga meeldis asju keeruliseks ja/või segaseks ajada.

    • nodsu said, on 02/09/2020 at 23:46

      Ma ei tea, kas ma olen mõnes nüansis värvipime, aga ma näen vikerkaares sageli ka valget jutti. Kuskil kollase ja rohelise vahel. Või vahel lausa kollase ja sinise vahel, rohelise asemel (pagan, see kõlab tõesti nagu värvipimedus).

    • _kaur_ said, on 03/09/2020 at 06:43

      Ilmselt
      a) on roheline objektiivselt heledam kui vikerkaare teised ribad-piirkonnad ja
      b) on inimese silm rohelisele tundlikum kui teistele värvidele,
      seega ei näe sa mitte valget, vaid teistest nii objektiivselt kui subjektiivselt heledamat vööti ja tõlgid selle “heledaks”, st valgeks.

      (Aga see on vaid hüpotees, mille ma nüüdsama välja mõtlesin.)

    • Tuule Tanum said, on 03/09/2020 at 12:42

      Valge nägemine – äkki mitte nii hele, et tajuda valgena, vaid värvide teatud suhtes kokkusaamine valge valguse tajumiseni? Lõppeks on vikerkaar lahti murtud valge valgus. Tajumises on ka individuaalsed iseärasused. Siia võib huvi korral juurde lugeda ka võimatute värvide kohta: https://en.wikipedia.org/wiki/Impossible_color

    • _kaur_ said, on 03/09/2020 at 18:26

      Mhmh. Reaalsel valgusel on pidev spekter, eriti peeneks minnes veel neeldumis- ja kiirgusjoontega. Siit saab näha Päikese spektrit: https://opik.fyysika.ee/index.php/exp/display/2074/1499

      Mitte ükski kahemõõtmeline esitusviis ei saa kõiki neid detaile edasi anda ja kogu reaalset valgust “ära kaardistada”.
      Aga meie piiratud tajude piires (noosamad kolm eri tundlikkus-graafikuga retseptorit) on see vist siiski võimalik, ja seda need värviteooriad ja metoodikad siis püüavadki teha.

    • Morgie said, on 12/09/2020 at 13:16

      Kauri selgitus on tõelähedane, aga mitte kogu tõde. Sinine ots spektrist on suurema energiaga kui punane, seda esiteks.
      Inimese silmas on kolme sorti värvustundlikke rakke, mis tajuvad rohelist, punast ja sinist värvust, nendest kollase- rohelise ala tajutakse reeglina kõige heledamana, seda teiseks.
      Kolmandaks on iga inimese värvustundlikkus pisut erinev. Kalduvus rohelise koha pealt valget triipu näha on pigem ülitundlikkus kui värvipimedus.

  7. tavainimene said, on 03/09/2020 at 07:38

    Ohoo

  8. nodsu said, on 03/09/2020 at 15:36

    Jasper Fforde on ehitanud ühes raamatus üles terve ühiskonna, kus staatus oleneb sellest, mis värve keegi näeb. St loomulikke värve, selleks, et maailm oleks kõigi jaoks värviline, laseb Värviamet torudest värve, mida kõik näevad, mahajäänumates omavalitsustes veel ikka puna-sini-kollast, arenenumates magenta-tsüaan-kollast.
    https://en.wikipedia.org/wiki/Shades_of_Grey

    http://www.jasperfforde.com/grey/grey1.html

    https://notsumaja.wordpress.com/2015/06/12/halli-varjundid-jasper-ffordei-omad/

    (teoreetiliselt isegi raamatusarjas, aga sellest on juba mitu aastat olemas ainult esimene osa, sest tema Thursday Nexti universum on populaarsem ja ei jäta talle mahti värvisarja jätkata, millest on kahju, sest see värvi-raamat on tal mumst parem kui ükski Thursday Nexti universumi lugu.)

    • nodsu said, on 03/09/2020 at 18:45

      (üks raamatusoovituse-kommentaar veel modereerimisfiltris.)

    • nodsu said, on 05/09/2020 at 02:51

      pmst viitasin Jasper Fforde’i “Shades of Grey” raamatule, kus terve klassiühiskond on üles ehitatud selle järgi, kes mis värve näeb.

  9. _kaur_ said, on 10/09/2020 at 13:16

    Loometalgudest viilija – loometolgus.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: