tavainimene

Energia säästmiseks on valgus tunneli lõpus kustutatud

Posted in * by tavainimene on 11/05/2020

Facebookis hargnes mõttevahetus majanduskasvuta tuleviku teemal ja mulle soovitati lugemiseks paari artiklit, nagu näiteks see.

Ma saan aru nii, et
1) maailma kõige vaesem miljard peab oma heaolu veel kasvatama,
2) ülejäänud peavad oma elustandardit järsult allapoole tõmbama (loogika ütleb, et siis sinna praeguse vaeseima miljardi ülempiirile, mis peaks olema kindlalt alla 3 USD päevas),
3) meist kõigist saavad uusnappuse tingimustes radikaalsed taaskasutajad ja isenokitsejad, aga inimesed naudivadki ju loomingulisi väljakutseid,
4) otse- ja osalusdemokraatia kaudu tuleb korraldada majandus nii, et kõigi baasvajadused on rahuldatud,
5) postkapitalistlike struktuuride rajamise eelduseks on revolutsioon inimeste mõtteviisis.

Hmm. Missugused baasvajadused on võimalik katta 2-3 dollariga päevas? Kas privaatne eluruum, tasuta keskharidus, valuta hambaravi, ohutu elektrijuhtmestik ja 4G mobiililevi kuuluvad nende hulka? Mul on teatav kahtlus, et on üks asi olla vabatahtlik vaene rikkas ühiskonnas, kus on olemas nii päikesepaneelid kui kompuutertomograafid. Teine asi on olla vaene vaeses ühiskonnas, kes ei suuda ülal pidada ülikoole ega internetti ega traktoreid ega intensiivravi ega teetanusevaktsiini. (Pentti Linkola ütles vähemasti ausalt välja, et enamik rahvast peabki piirduma 4 klassi haridusega, tegema põllul käsitööriistadega 16-tunniseid tööpäevi ning elama toas, mille temperatuur ei ülesta 15 kraadi.) Kui tõesti on olemas mingi kolmas tee, siis ma tahaks näha läbi arvutatud majandusmudelit, kus õnnelikud mittetarbijad nikerdavad endale vanadest autorehvidest saapataldu ja paikavad kuskilt hangitud plekitükkidega katust, aga samal ajal töötab meil ikkagi suur hadronite põrguti ja peetakse üleval ID-kaardi infrastruktuuri vms.

Sama on iga kord, kui keegi ütleb, et RMK lageraiete asemel võiks meil olla linnuvaatlusturistid, aga samal ajal võiks riik ikka suurendada investeeringuid teadusesse ja tõsta pensione. Ma tahaks näha arvutust, mitu linnuvaatlusturisti me peaksime aastas vastu võtma, et pensionid hoida vähemalt praegusel tasemel. Olgu, ma saan aru, et ma tegelen siin praegu demagoogiaga, tuues “vaesed pensionärid” inimkilbiks oma isikliku — avaliku sektori palgatöötaja — huvide kaitsele. Aga öelge siis mulle otse välja, mitu protsenti peab mu palk vähenema, et metsad võiksid haljendada. Siis saaksin ma teha mingi informeeritud otsuse. Kui ma nõuaksin metsahoidu, aga samal ajal ka palgatõusu, oleks minu silmis tegu intellektuaalselt ebaausa voorusevilgutamisega.

Ma muidugi saan aru, et kliimaprotsessid minu pisaraid ei usu. Minu isiklik vastumeelsus elada tööstusrevolutsioonieelset elu on inimkonna kui terviku kestlikkuse seisukohast probleem, mis tuleb lahendada — kas veenmise või jõuga. Korrutage see vastumeelsus nüüd kuue miljardiga, kes peavad tagasi tõmbama. Ma ei näe hästi, kuidas see ökokommunism ilma vägivallata toimima hakkaks, kui praktika näitab, et isegi väga kõrgelt haritud ja motiveeritud mõttekaaslaste mikrotasandi “südameringid” ei hakka tööle. Rohujuure tasandi vägivald mõtteviiside muutmiseks … mnjah. Ma parem seda ideed edasi ei arenda.

Kas mul on pakkuda mingeid lahendusi? Ei, loomulikult mitte. Eks see kelleltki teiselt lahenduste ja arvutuste nõudmine ole jälle teistpidi vaimne laiskus või halvemal juhul eputamine oma nii-öelda kriitilise mõtlemisega või üleüldise nihilismiga. Aga noh, isegi Pentti Linkola tunnistas, et kuigi ta toetab terroriste, pole tal endal jõudu ja julgust neid järgida. 

Nukker värk. Eks ta ole.

33 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. _kaur_ said, on 11/05/2020 at 11:38

    Ma artiklit loen õhtul.
    Seniks kaks kommentaari.

    Sinu kokkuvõtted teemadest on suurepärased ja keelekasutus imeliselt nauditav.

    Meie isikliku vastumeelsuse lahendamiseks on mehhanism olemas, selle nimi on “raha” ja see töötab väga hästi.

    • _kaur_ said, on 11/05/2020 at 11:41

      “Väga hästi” taha pidi käima sada sarkasmile või nukrusele viitavat emotikoni, eks.

    • tavainimene said, on 11/05/2020 at 12:34

      Et siis tarbimismaks, mis teeks kiirmoe-kampsiku hinnaks 19 asemel 199 eurot? Mis viib kampsikutootja pankrotti ja tema töölised töötuks? Ja me kõik otsime kaltsukottidest oma vanad kampsikud üles ja nõelume ja nõelume?

    • _kaur_ said, on 11/05/2020 at 12:53

      Ei, mingeid makse ega muud riigi sekkumist pole vaja. Kui ressursse on vähem ja tarbijaid rohkem, siis lähevad asjad ja teenused kallimaks täiesti iseseisvalt, majandus hoolitseb selle eest. Ja samal ajal suureneb sissetulekute ebavõrdsus järjest ja järsult. Suhteline vaesus kasvab, eri ühiskonnakihtide erinevus kasvab.

      Mingi aja pärast tuleb muidugi mäss ja revolutsioonid. Aga võib-olla on ülemklasside tehnoloogiline või psühholooline võimekus inimesi kontrollida selleks ajaks nii tugev, et ehk ei tule ka? Mingit sorti düstoopia saab see olema igal juhul. Minu mõttekäik on vaid see, et selles jamas osalemiseks ei ole vaja ei veenmist ega jõudu, tavalised majanduslikud ja ühiskondlikud protsessid teevad selle töö kenasti ära.

  2. tavainimene said, on 11/05/2020 at 12:36

    Aga kiirmoe-kampsikud ei eksisteeri ju vaakumis, sõltumatult rongiliiklusest ja teetanusevaktsiinist …

    • kaarnake said, on 11/05/2020 at 13:44

      Meenutame elu-olu 1920. või 40tel, pilt selge.

    • _kaur_ said, on 11/05/2020 at 13:50

      Nojah, ja see mitte-vaakum nad kallimaks teebki. Kusagilt peavad tulema tooraine, kooste ja logistika. Teetanusevaktsiin või üldse meditsiin muutub muidugi luksusteenuseks – nagu ta suuremas osas maailmas on ka seni alati olnud.

      Kõige lihtsam oleks “ökokommunismi” asemel kirjutada “absoluutne vaesus”. Siis kukub küsimus “kust see tuleb” ära. Keegi ju ei küsi, kust tuleb vaesus. Vaesus on loomulik, Jumalast antud, vaikeseadistus. Vaesuse jaoks pole vaja uusi makse, nutikaid otsuseid, valusaid poliitilisi valikuid, rahvusvahelist koostööd või ägedat tehnoloogiat. Hetkel veel ei ole vaesus ja ökolus nii tugevalt seotud, sest plastik on hirmus odav. Aga see läheb üle.

    • _kaur_ said, on 11/05/2020 at 13:51

      kaarnakese suunas noogutades – või 1820. Või 1020. Või lihtsalt 20.

  3. tavainimene said, on 11/05/2020 at 14:00

    “Vaesus on vaikeseadistus” — nii hea, et võtab sõnatuks. Ma kahtlustan ka, et tulevik ei oleks mitte rõõmsavärviline, muusikahelidest kaikuv ja meetaimedest lõhnav Supilinn/Kalamaja, vaid midagi sootuks hallimat.

  4. IndigoaalaneI said, on 11/05/2020 at 14:51

    No loodus pakkus meile ju lahenduse epideemia näol. Meie oma karantiinidega rikkusime ära võimaluse vähendada rahvastikku. Tõsi, ka see oleks olnud ebaproportsionaalne. Eeldusel, et haigestuvad eakad, oleks rahvaarv vähenenud Lääne riikides, kus niigi on sündimus kehvake.
    Seda, et inimene ise suudab oma tarbimist vähendada ei usu mina ka. Maailmas on terved tööstusharud, mis ei tooda vajalikku, vaid see vajadus on tekitatud. ja isegi, kui nende maht/käive/kasum igal aastal ei kasva, annavad nad inimestele tööd ja hoiavad nad hõivatuna.
    Hommikul oli raadios põnev arutlus taas kodanikupalgast. See võiks olla üks lahendus, kui keegi mõtleks välja, kuidas lahendada mitte atraktiivsete tööde tegijate probleem, sest kodanikupalgal olevad tahavad samuti tarbida, vananeda ja surra.

    • toomastaliesin said, on 11/05/2020 at 16:55

      Jälle hiilib uusmaltuuslus mingi nurga tagant välja. Põhisüüdlased on ometi need, kelle rahvaarv kasvab, nt. must Aafrika, Lääs on jumala okei, sest meie rahvaarv ju kahaneb. ( ‘süü’ on hetkel sihuke laetud sõna, aga las ta parema puudumisel hetkel olla) Mulle käib uusmaltuuslus üldiselt hirmsasti närvidele. (milleks mul on omad põhjused, nimelt, on mingi kamp uusmaltuuslasi, kes on sisuliselt (öko)fašistid, kes ütlevad, et süüdi on nood mustad/pruunid/kollased inimesed ja ongi õiglane, kui nemad ära surevad, see on hea. Bangladeshi elanikud peavadki ära surema, see on hea. ehitame müürid, las nad seal teisel pool surevad. sõnaga, mul on kahtlus, et uusmaltuusluse sildi all hakatakse hirmsaid koledusi õigustama. ma ei süüdista hetkel Indigoalast fašismis ega milleskis muus taolises, mul on lihtsalt mingid oma õlgmehikesed, kellega ma igal pool kaklema pean. )

      Põhiteemal, juhin tähelepanu tõigale, et too artikkel, millele see artikkel viitab, et taastuvenergiaga pole tarbimisühiskond võimalik, pärineb aastast 2013. Artikkel maksumüüri taga, nii et raske on teda hinnata, aga ma mainiks ära, et taastuvenergia on nonde seitsme aastaga päris palju kasvanud ja üleüldine arusaam selle kohta, mis taastuvenergiaga võimalik on, on selle ajaga üsna palju muutunud. Saksamaa tootis nt. 2019 umbes poole oma elektrist taastuvenergiaga.

      Mis muidugi ei tähenda tingimata, et mingit koomaletõmbamist ei pea juhtuma, vaid et too koomaletõmbamine ei pea tingimata olema niivõrd drastiline. Noh, et võib-olla peab energiatarbimist poole võrra piirama, aga see pole nüüd sul selline kotiriide kandmine ja lihasuretamine, nagu siin vältimatuna maha hõigatakse.

  5. epp said, on 11/05/2020 at 17:58

    Kaur ütles: “Sinu kokkuvõtted teemadest on suurepärased ja keelekasutus imeliselt nauditav.”
    Ma arvan täpselt samamoodi.

  6. nodsu said, on 11/05/2020 at 20:00

    ääremärkus: 3 USD on äärmiselt segane kriteerium (mida tähendab 3 USD-ga hakkamasaamine?), sest selle eest saab eri maailmanurkades eripalju asju ja süüa. Ei pea isegi väga kaugele minema, juba Ukrainas on sama nominaalse summa väärtuse erinevus tugevasti tunda.

  7. nodsu said, on 11/05/2020 at 20:20

    “mis tuleb lahendada — kas veenmise või jõuga” – no oleneb eesmärkidest. Tingimata ei tule, võib ka lahendamata jätta. Arvatavasti tuleb kollaps siis küll kontrollimatumalt ja suurema pauguga (pessimist minus arvab, et tegelikult ei jõua me nagunii küllalt ruttu ja küllalt palju midagi ette võtta, et seda kontrollimatut kollapsit vältida).

    Suvalisest aspektist näide: putukate (globaalne) kadumine ohustab meie toidulauda hoopis teises mastaabis kui ukrainlaste kadumine meie põldudelt.

    • _kaur_ said, on 11/05/2020 at 22:13

      Mõistet “meie” ei tasu ühiskonna kasutada. Seda ei ole. Eriti ei ole seda tulevikus. On ühed, kelle jaoks on kollaps, ja teised, kelle jaoks on võim ja võimalused, ja kindlasti ka kolmandad ja kolmesajandad.

    • nodsu said, on 11/05/2020 at 22:35

      Kaur, oleneb kollapsi suurusest. Kui õhus pole nt inimorganismi jaoks piisavalt hapnikku, siis… no võib-olla mõnel üksikul õnnestub vähene olemasolev pudelisse tõmmata ja seda tarvitada, aga neid peab siis ikka tõesti väga vähe olema. Ja kui toitu enam juurde ei tule, sest toidutaimed ei paljune, siis võimu ja võimalustega inimeste jaoks, kellel on paremad varud, tuleb kollaps lihtsalt hiljem.

    • nodsu said, on 11/05/2020 at 22:36

      sama lugu elukõlbliku temperatuuriga.

    • nodsu said, on 11/05/2020 at 22:42

      a pmst KUI peaks tulema siiski piisavalt väike kollaps, et midagi ikkagi on hingata ja mingid toidutaimed kasvavad, siis illustreerib su argument lihtsalt seda, et oleneb eesmärkidest – kui keegi näeb ette, et tal õnnestub eluks vajalikku toitu enda päralt hoida, siis temal ei tule midagi lahendada. Või siis ainult probleem, kuidas seda kraami täpselt enda päralt hoida,nt logistiline ülesanne “mis on paras eraarmee suurus, et jaksaks ressursse näljaste eest kaitsta, aga et see armee ise ülearu palju ei kulutaks”.

      Aga meil riigina on nähtavasti raha praegu laialt, sest seda jagub juba mõnda aega kahjumlikult töötanud ja praegu teadaolevate trendide põhjal otsustades ka üha kahjumlikumaks muutuva energeetikaharu doteerimiseks.

    • _kaur_ said, on 11/05/2020 at 22:50

      Kuid pessimistlikust või düstoopilisest äärest teise tagasi pendeldades:
      Võib-olla on tehnoloogiline protsess nii kiire, et tasakaalustab kõik muud efektid ära.
      Putukaid pole? — asendame nanobottidega.
      Jää sulab ja Maa albeedo muutub? — loome pilvi juurde või katame osa planeedist heleda kilega.
      Tehislik toit, energiatõhusam ehitus ja transport, odav preventiivne meditsiin – suuri võimalusi on veel küllaga.

      Ja võib-olla säilib siis ka “meie”…

    • nodsu said, on 11/05/2020 at 23:01

      energiatõhusus võiks midagi küll päästa. Pmst ma saan aru, et põhiline, mida kliima mõttes vaja on, ongi see, et meie eluviis ei põhineks pideval energiatarbe suurendamisel, sest muidu vt mida finitistlik füüsik eksponentsialistist majandusteadlasele ütles.

      Aga elurikkuse kadu on viimasel ajal kliima kõrval ehk vähempopulaarne oht, aga meie kui liigi elu jaoks siiski sama suur probleem. Elustik kahaneb sellise kiirusega, et me ei jõua kõike nanobottidega asendada ja pealegi ei ole meil täit ülevaadetki, mida KÕIKE tuleks asendada. me ei tea täpselt, mida kõik liigid ökosüsteemis teevad, me ei tea isegi seda, mis liigid kõik üldse praegu olemas on.

    • nodsu said, on 11/05/2020 at 23:11

      robotitega kaduvate liiikide asendamine on minu jaoks pmst sama tüüpi lahendus nagu “kui Maal keskkond hävib, rajame Marsile õites õunaaiad” – tundub raske uskuda, et me suudaks endale elatavat keskkonda puhtalt omal jõul püsti hoida, aga ei suuda seda teha siis, kui teised liigid suurema osa sellest tööst ära teevad.

    • nodsu said, on 12/05/2020 at 01:28

      a tehnoloogilise optimismi kohta ütlen lihtsalt, et seni, kuni laiskus ei ole saanud populaarsemaks patuks kui ahnus ja vähenõudlikkus popimaks vooruseks kui virkus, ei pääse me kardetavasti Jevonsi paradoksist.

  8. _kaur_ said, on 11/05/2020 at 22:59

    Kuid “meil riigina” on hea näide sõna “meie” keerulisest tööst. Eelarvelisi otsuseid ei tee abstraktne “riik”, vaid konkreetsed organid – riigikogu, valitsus, ametid… Nende organite tööd mõjutavad poliitika ja poliitikud, kel on aga omad eesmärgid. Näiteks “veel üks tsükkel võimul püsida”. Seda kõike võib abstraktselt “meie” riigiks nimetada, aga võib ka mitte…

    Päris suur osa kodanikest mõtleb riigiaparaadist nagu “neist”, nagu vaenlastest.

    • nodsu said, on 11/05/2020 at 23:09

      kusjuures ma ei saa üldse aru, miks eesmärk “veel üks tsükkel võimul püsida” nõuab just põlevkivienergeetika doteerimist. Sotsiaalsel eesmärgil tööstuse toetamine ise on küll selles mõttes arusaadav (ja pmst ei ole ka mul sotsiaalse kulutamise vastu midagi), aga miks just sinna? miks mitte tuule- või päikeseparki, mis hakkaks praegusi trende vaadates paremini ära tasuma ja annaks ühtlasi võimaluse vastu rinda taguda, et “hoolin Eesti, eriti Ida-Viru inimeste elukeskkonnast”? kas taastuvenergia on automaatselt lillaroosa löga?

  9. nodsu said, on 11/05/2020 at 23:25

    “keegi ütleb, et RMK lageraiete asemel võiks meil olla linnuvaatlusturistid, aga samal ajal võiks riik ikka suurendada investeeringuid teadusesse ja tõsta pensione.” –

    a kas keegi ütleb seda kõike?

    ma olen kogu aeg arvanud, et minu põlvkonnas või isegi veidi vanemate hulgas ei looda keegi nagunii eriti mingit pensioni saada. kui juba üldse midagi saab, on see meeldiv üllatus.

    • nodsu said, on 11/05/2020 at 23:31

      ja mis tarbimisse puutus: ma kohtasin oma laiendatud tutvusringkonnas (enda ja A. tuttavad) mitu korda seda, kus üks või teine mõtiskles, et kui ta kriisi tõttu oma tarbimist koomale tõmbas, siis see tegelikult meeldis talle päris hästi ja puudust eriti millestki ei tundnud. Ja et kui nüüd on justkui rahvuslik kohustus ruttu uuesti tarbima kukkuda, et majandus päästa (sageli üle võimete tarbima, sest paljud inimesed tavaelus ju tarbivad üle võimete, meil on võlamajandus), siis tulevad mõtted pähe, et kas see ikka on hea süsteem, kui ta ei püsi juhul, kui inimesed ostavad ainult asju, mida neil vaja on (ja mida nad endale lubada saavad).

  10. Mnjah said, on 13/05/2020 at 13:35

    Nõukogude-aegne (pean silmas 1980. aastad) põlastatud tarbimismudel võib osutuda ideaaliks. Esiteks, pakendid praktilised puudusid, vorst keerati valgesse paberisse, mitte ei keevitatud kilesse. Ja seda vorsti toodi poodi kord nädalas ja valida polnud 40 sordi vahel, vaid 2 vahel (neist üks kõlbas süüa). Riided olid vaid hädapärased kehakatted, mitte stiilisteitmendid. Auto oli luksusese (samas bussi- ja rongiühendus oli suht ok). Jne, jne. Samas oli olemas tasuta haridus, tuumaenergeetika, isegi üsna kõrgetasemeline meditsiin, kõrgkultuur jne. Tundub ju suht talutav? Meile küll, aga noorematele põlvkondadele (ja Lääne inimestele) vist mitte nii väga.

    • _kaur_ said, on 13/05/2020 at 13:53

      Hm, mida tähendab “põlastatud tarbimismudel”?

      Ma ei oska tollase tarbimismudeli kohta isegi mingit iseloomustavat kokkuvõtet või põhimõtteid sõnastada.

    • kaarnake said, on 13/05/2020 at 19:11

      Aga maainimesed olid sunnismaised, eluasemed minimaalsed ja amortiseerunud, pere-, seksuaal-, synnitusmaja- jne soopõhine vägivald lokkas ja inimese väärtust loeti ainult orjamisvõime järgi. Maal ei olnud meditsiin eriti kättesaadav ja nt hambaarstid olid tõelised pottsepad, muu eriarstindus käis altkäemaksu abil. Elu käis põhimõttel “mida pole näinud, seda ei oska tahta”. Ma ei taha seda aega tagasi.

    • nodsu said, on 13/05/2020 at 22:14

      ja kuigivõrd põhines see majandus ka otsesel orjatööl (laagrid), kuigi eri kümnenditel eri määral.

    • nodsu said, on 13/05/2020 at 22:16

      aa ja keskkonda reostas ka rämedalt.

      Mis kõik illustreerib seda, et võib ka saada kaks halba korraga: suure keskkonnakahju koos orjatöö ja suure ebavõrdsusega.

    • tavainimene said, on 14/05/2020 at 14:00

      Jah, minu esimene mõte oli ka, et kogu seda kesistki värki pidas ülal odav nafta.

  11. Morgie said, on 19/05/2020 at 18:44

    Hüdropoonika on lahendus.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: