tavainimene

Aga kuidas seletada seda viiendikule?

Posted in * by tavainimene on 22/03/2020

Tuleta meelde, miks ja mille jaoks sa üldse õpid. Näiteks “õpin raku ehitust, sest tahan saada arstiks ja meedik peab organismide toimimist tundma”. Või “õpin matemaatikat, et treenida oma aju”. Või “õpin ajalugu, et olla huvitavam  vestluskaaslane”. Tore on, kui õpitav teema sind huvitab. Kui ei huvita, siis mõtle see enda jaoks proovilepanekuks. 

Jälgi ise, kui kaua sa järjest tõhusalt keskenduda suudad, ja planeeri õppimine parajate ampsudena. Näiteks 30 minutit õppimist ja 10 minutit virgestuspausi. Jälgi, et õpitavad teemad vahelduksid. Uue materjaliga tutvumine, harjutamine ja kordamine peaksid olema hajutatud.

Tee oma töömälu õppimise jaoks vabaks — hoolitse, et puuduksid kõrvalised segajad. Lülita välja sotsiaalmeedia märguanded, pane raadio kinni, käi vetsus ära. Kui ümberringi on müra, kasuta kõrvaklappe. Tekita endale õppimiseks kindel koht ja hoia oma asjad korras. Kui sul on raske keskenduda, sest pähe hiilivad segavad mõtted, siis pane need mõtted paberile kirja, et neid pärast õppimist edasi mõelda.

Planeeri oma õppimist — tee keerulisemad asjad enne, lihtsamad pärast. Kui keerulised asjad tunduvad nii hirmutavalt suured, et tardud ära, siis tee hakatuseks ära midagi väikest ja lihtsat. Õnnestumine tõstab energiataset ja juba oledki tegevuses sees.

Tutvu uue materjaliga. Lihtsalt mitu korda läbi lugemine ei tähenda veel selgeks saamist. Loe mõttega, loo seoseid sellega, mida sa juba tead. Pane olulisimad märksõnad käsitsi kirja, joonista skeeme ja mõistekaarte. Kasuta meelde jätmiseks erinevaid viise: proovi õpitut ette kujutada stsenaariumina omaenda elust, jutusta oma sõnadega ümber kujuteldavale kaaslasele jne.

Guugelda põnevat lisamaterjali. Aruta keerulisemaid teemasid kaaslastega videovestluse teel.

Esita iseendale kordamisküsimusi ja püüa õpitut mälust välja tuua. Koosta õpitu põhjal test. Tee paus ja püüa ise testi lahendada.

Kui kõik õpitud, siis premeeri ennast võimaluste piires oma lemmiktegevusega.

Jälgi ise oma õppimist ning kasuta neid meetodeid, mis just sinu puhul on ennast õigustanud.

10 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. nodsu said, on 22/03/2020 at 18:23

    Viiendikega on juba see raske asi, et “mille jaoks” vastus võib neil vabalt olla “sest kästakse”, mis ei ole eriti motiveeriv.

    Üks nõks misiganes heidutava vaimse töö jaoks on veel: kui tundub väga hirmus, võta lühike ja vähenõudlik plaan. “Ma lihtsalt veerand/pool tundi tegelen sellega, ükskõik, kas jõuan kuhugi välja või mitte.” See aitab alustada, muidu on liiga hirmus – “ma pean hakkama saama, ma pean aru saama, aga nagunii ei saa, ma parem ei alustagi”.

    • nodsu said, on 22/03/2020 at 18:24

      eriti minimalistlikul juhul – “ma teen arvuti korraks lahti”. Või “ma teen selle faili lihtsalt korraks lahti ja vaatan talle otsa”.

    • kaarnake said, on 24/03/2020 at 11:07

      Just seda – väikeste sammudega alustamist ja ampsude kaupa suurtest asjadest läbi närimist – olen väikeste laste kõrvalt viljelema õppinud. Nõukogude pedagoogika sellist jupitamist ja originaalitsemist ei sallinud, kohe pidi tubli olema, ja see “ma parem ei yrita, kobale algusele järgneb alati kisa ja karistusaktsioon” on kehamälus kõige esimene ja mõnikord tugevam reaktsioon.
      Jõudu meile segaste aegade yleelamiseks.

    • tavainimene said, on 25/03/2020 at 11:26

      Minu mäletamist mööda ENSV pedagoogika üldse ei pööranud sellele tähelepanu, et õpetada õppimist ennast. “Loe mitu korda läbi kuni jääb meelde” oli ilmselt vaikimisi eeldus. Aga elu on näidanud, et õpilane võib teksti kas või kõva häälega viis korda ette lugeda, aga meelde talle ikka midagi ei jää, arusaamist ja seoseid ei teki, oluline ei eristu jne. Eks see on suuresti lugemisvilumuse asi (kui lugemise protsess muutub automaatseks, siis alles saab sisule keskenduda), aga vist mitte ainult.

    • Kaur said, on 25/03/2020 at 12:06

      Kuidas nii?
      Didaktikat ja metoodikat õpiti ja õpetati ka “nõuka ajal” ometigi.
      Ma ei näe ega taju erilist vahet enda õppimises (koolis 1977-1988) ja oma laste omas.

  2. Kaur said, on 23/03/2020 at 09:48

    Mu lapse õpetaja saatis väga toreda “kuidas kodus õppida” juhendi.
    Üldse tundub, et see kodusõpe toimib palju paremini kui ma oleks osanud oodata.

    • tavainimene said, on 23/03/2020 at 12:12

      Kui õpetaja nõus on, siis võiksid seda jagada?

  3. Kaur said, on 23/03/2020 at 12:37

    Ah ma ei hakka küsima. Kõik on tavapärane ja sinu viidatud materjalides olemas, aga hästi kokku võetud ja lihtsas keeles.

  4. .. said, on 23/03/2020 at 15:06

    Teooria on meitel tugev, praktikaga on rohkem kui nõrgasti :)

  5. […] on väga hea teooria kenasti klaviatuurist välja kolgitud. Ja mul siin sama seis – kuidas neljanda klassi Kotkale […]


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: