Sel juhul laabutaja, mitte laavutaja, sest “laabuma” ei ole astmevahelduslik sõna (ei pöörata laabuma : laavub, vaid laabuma : laabuda : laabub). Keelenõuvakk pakub, et facilitator võiks olla rühmatöö juhendaja, rühmajuhendaja, aga see tähendus on ehk kitsavõitu?
Kuugeldasin. Jäi mulje, et inglise keeles ongi see sõna saanud uue ja kitsa tähenduse. Ma ise oletaks, et “facilitator” võib olla ka eluta asi. Näiteks uus tehnoloogia, mis võimaldab teha midagi, mida varem ei saanud või oli liiga keeruline. “Internet is the facilitator for telecommuting” (mu enda lause, mitte netist). Aga googlest leitud kasutusjuhud käisid kõik facilitator’i kui inimese kohta.
Või: imbuma > immutama.
“Rühmatöö juhendaja” on kohmakas, “rühmajuhendaja” viib mõtted kutsekoolile.
Juhendamine kuidagi näib tähendavat seda, et juhendaja valdab teemat juhendatavast paremini. Minu arusaamist mööda laavutaja/sujutaja ei pea asja sisust väga palju teadma, ta ohjab rühmaprotsessi.
Lugesin wiki-selgitust (“A facilitator often helps a group of people to understand their common objectives and assists them to plan how to achieve these objectives; in doing so, the facilitator remains “neutral”, meaning he/she does not take a particular position in the discussion.”) ja selle kohta tahaks kangesti hoopis keemiametafoori kasutada ja “katalüsaator” öelda. Ise reaktsioonis ei osale, aga paneb selle toimuma.
Kas vaja on uut ametinimetust uudse sisuga ametile?
Sest eesti keeles sh murdekeeltest on võimalik põnevaid kohaseid sõnu välja kaevata terve rida. Iseasi aga, kas uudsete nähtuste jaoks “vana, aegunud, kopitanud ja klikiaegset” sõna tarvitada tahetakse. Isegi presidentide sõnauste kohta on kriitika olnud ysna… hapu.
tavainimene
Hõlbustaja?
v sujutaja?
Võimaldaja?
Sel juhul laabutaja, mitte laavutaja, sest “laabuma” ei ole astmevahelduslik sõna (ei pöörata laabuma : laavub, vaid laabuma : laabuda : laabub). Keelenõuvakk pakub, et facilitator võiks olla rühmatöö juhendaja, rühmajuhendaja, aga see tähendus on ehk kitsavõitu?
Kuugeldasin. Jäi mulje, et inglise keeles ongi see sõna saanud uue ja kitsa tähenduse. Ma ise oletaks, et “facilitator” võib olla ka eluta asi. Näiteks uus tehnoloogia, mis võimaldab teha midagi, mida varem ei saanud või oli liiga keeruline. “Internet is the facilitator for telecommuting” (mu enda lause, mitte netist). Aga googlest leitud kasutusjuhud käisid kõik facilitator’i kui inimese kohta.
“Loobuma” ei ole kah, aga ometi on tuletis “loovutama”.
(“ei ole” = “ei ole astmevahelduslik”)
Või: imbuma > immutama.
“Rühmatöö juhendaja” on kohmakas, “rühmajuhendaja” viib mõtted kutsekoolile.
Juhendamine kuidagi näib tähendavat seda, et juhendaja valdab teemat juhendatavast paremini. Minu arusaamist mööda laavutaja/sujutaja ei pea asja sisust väga palju teadma, ta ohjab rühmaprotsessi.
Lugesin wiki-selgitust (“A facilitator often helps a group of people to understand their common objectives and assists them to plan how to achieve these objectives; in doing so, the facilitator remains “neutral”, meaning he/she does not take a particular position in the discussion.”) ja selle kohta tahaks kangesti hoopis keemiametafoori kasutada ja “katalüsaator” öelda. Ise reaktsioonis ei osale, aga paneb selle toimuma.
“kas te oleks meie vaimse seedeprotsessi juures ensüümiks?”
Kas vaja on uut ametinimetust uudse sisuga ametile?
Sest eesti keeles sh murdekeeltest on võimalik põnevaid kohaseid sõnu välja kaevata terve rida. Iseasi aga, kas uudsete nähtuste jaoks “vana, aegunud, kopitanud ja klikiaegset” sõna tarvitada tahetakse. Isegi presidentide sõnauste kohta on kriitika olnud ysna… hapu.