tavainimene

Ja mis ütleja tema üldsegi on

Posted in * by tavainimene on 13/12/2019

Kolleeg sokutas mu lauanurgale Tommy Hellsteni raamatu “Saad kõik, millest loobud”. “Kas ma tundun juba tõesti nii hull?” naljatasin mina. “Oi ei,” naljatas kolleeg vastu.

Ma tõesti mõtlesin, et ma annan sellele raamatule võimaluse, aga no ei istu mulle sihuke udukudumine (“sõltumine on vabadus, alandlikkus on võim, surm on elu”). Pika jutu lühike mõte on see, et on vale üritada täita oma sisemist tühjust ehk armastatud olemise tunde puudust töö, teadmiste, raha, asjade, võimu, seksi või spordiga. Armastatud olemise tunde puudust peab leevendama veendumus, et sind armastab Universumi Looja, sest sa oled seda väärt. Sul pole vaja püüda oma elu kontrollida ja juhtida, sest “sind kantakse”.

Hmh. Mina soovitaksin siiski kasutada suitsuandurit ja turvavööd. Pealegi, sellest, kuidas inimene oma sisemist tühjust ajaliku puruga täita püüab, saab nõnda suurepäraseid PÖFFi-filme.

23 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Morgie said, on 13/12/2019 at 15:25

    Ja parkimisandurit.

  2. Kaur said, on 13/12/2019 at 18:14

    Eee..

    Et mind armastataks, pean ma olema seda väärt.
    Loogiline.
    Aga kuidas olla armastust väärt?
    Minu arust peab selleks olema mingitpidi nunnu (pandav, kui soovite) ja mingitpidi sisukas.
    Ja sisu jaoks peab ennast ju ometi täitma.
    Olgu siis teadmiste või spordiga.
    Miks peaks Looja armastama mind, kes ma ei tee mitte midagi, et olla huvitav või väärtuslik?

    Aga päriselt ei saa ma aru, miks peaks selliseid raamatuid kirjutatama või loetama.

    • reet said, on 13/12/2019 at 19:14

      Kaur, Looja armastab Sind selle eest, et Sa oled olemas. Nii, nagu Sina armastad oma lapsi, nad ei pea tegema midagi erilist ega olema kuidagi väärtuslikud ega kellekski saama. Nad juba on kõige tähtsamad keegid, Sinu lapsed.
      /teoloogiahetke lõpp(

    • nodsu said, on 13/12/2019 at 23:03

      minugi jaoks on kristluse põhipoint selles, et armastust ei pea ära teenima, võin tõmblemise ära lõpetada ja rahulikult olla, tehes häid asju lihtsalt sellepärast, et tuli tuju midagi sellist teha. Olgem ausad, kui paljud teevad head puhtalt suurest kohusetundest? Niiviisi ei kuku eriti välja, varem või hiljem viskab kopa ette ja tuleb tuju teiste kallal vinguda, et nad mulle vastu niipalju armastust ei anna, kui palju mina oma suure tublidusega ära olen teeninud.

    • nodsu said, on 13/12/2019 at 23:31

      Kant esindab muidugi vastupidist seisukohta, hea tegu on väärtuslik ainult siis, kui seda ise üldse ei naudi ja ilgelt peab vaeva nägema, hambad ristis.

      Ma arvan, et ta on selle koha pealt loll.

  3. Morgie said, on 13/12/2019 at 19:59

    Vaesed väiksed raamatu.

    • Morgie said, on 13/12/2019 at 19:59

      -d. D ununes! Näpuveakurat.

  4. mustkaaren said, on 13/12/2019 at 21:52

    Kas Looja armastab sipelgaid? Aga kirpe, lehetäisid ka mediina niitussi? Miks ja kuidas väljendunult olen mina kuidagi väljavalitum kui suvaline seatigu?

  5. Amaalie said, on 14/12/2019 at 00:27

    Nii lihtne, aga samas erinevatel tasanditel erinev ja mida edasi, seda raskem. See on üsna elementaarne kristlusest tulenev kogemus. Alguses tunnetab inimene suure vaimustusega, et “Jumal on armastus” ja tajub, kui vaimustav see on. Siis peab natuke edasi arenema, vaimustus ei kesta kaua, tuleb aru saada mõneti keerukamatest asjadest ja nõnda ikka edasi ja järjest raskemaid ülesandeid lahendades. Usk on praktika. Harjutamine, saavutamine, põrumine, võitlus jne. Lihtne.

  6. tavainimene said, on 14/12/2019 at 11:15

    Minu mõttelõng jookseb kuidagi Mustkaarna omaga samasse suunda. Et kas ja miks Kõiksuse Looja armastab inimesi rohkem kui seatigusid või kõhuusse või listeeriabaktereid. Mulle tundub, et ligimeste armastuse (õigupoolest heatahtlikkuse) ära teenimiseks peab neile tõepoolest kuidagi nunnu või kasulik olema. Inimesed, kes väga veendunult usuvad, et nad on armastusväärsed, ükskõik, kuidas nad käituvad, tunduvad mulle tabamatult lapsikutena. Pahatihti kukub välja nii, et keegi täiskasvanu peab neil ohates harja ja lapiga järel käima. Aga Hellsteni järgi oleks ilmselt õige elada julgesti oma sisemist last ning kui mina selles kahtlen, siis on mind ennast vanemad lapsepõlves liiga palju keelanud ning sundinud mind enneaegu väikseks vanainimeseks saama vms. Mis muidugi võib olla tõsi.

    Mis nüüd veel Kõiksuse Looja armastusse puutub, sis mul tekib veel hulk kiuslikke küsimusi. Sest palvetati ju ka neil laevadel, mis põhja läksid. Kas neid lapsi, kes majja sisse põlevad, Looja ei armastanud? Või armastas nii palju, et kutsus nad eelisjärjekorras enda juurde? Neid, keda ta eriti palju armastas, kutsus kohe koos isa ja emaga? Sellised õigustused meenutavad mulle jällegi lapse mõttekäike, kes vabandab välja vägivaldset ja hullu lapsevanemat. Teoorias ma saan aru, et tuleb just nimelt uskuda, sest see on absurdne, aga kuhu me siis selle mõistuse piirijoone tõmbame? Usun, et mind kantakse, aga kinnitan turvavöö?

    Ja kui see peab tõesti olema üks keeruline ja valulik rännak paljude haigetsaamistega (#Hellsten), siis … milleks? Mispoolest on see parem või õigem kui elu üldise mõttetuse ja ligimeste heatahtlikkuse tingimuslikkusega leppinult teadmiste või orhideede kollektsioneerimine?

  7. Amaalie said, on 14/12/2019 at 12:25

    Palvetati ka neil lennukitel, mis alla kukkusid, aga kui Looja võtaks kõigi lennukite, laevade, autode jne eest hoolt kanda, siis kas oleks mõtet tööl pidada mehaanikuid, tehnilise kontrolli spetsialiste, tuleohutuse kontrolle jne. Ega lapsik ei soovita keegi olla. Mis igasugu lilli, putukaid ja loomi-linde puudutab, siis Piiblis on kirjas, et inimesed on enam väärt kui nemad. Aga miks, on ka seletatud. Et me ei ela paradiisis, selle kohta võib muidugi kaebuse esitada, aga sel patusel maamunal tasub ikkagi erinevate võimaluste vahel püüda paremat tabada. nojah, olgu.

  8. Sekeldaja said, on 14/12/2019 at 12:36

    minu isa küsimus (vangilaager Vorkutas): kui Jumal, sa oled olemas, siis MIks paned sa inimesi nii palju kannatama? lihtsamaks see ei lähegi, kuigi tundub, et AI või mõni teine vidin toob mingit õndsust juurde.
    Ainuke, kes saab aidata, on ligimene. Aga kui kusagil on veel ülim väärtus, siis see ülim väärtus on vabadus.
    ja mitte hea pärast, vaid vastutuse pärast, mis ta toob ja teeb. et saaksid iga päev öelda Bravo…. K,
    ja mitte igakord ei ütle sa seda vaimustusega.

  9. nodsu said, on 14/12/2019 at 16:04

    Mind teodiike lihtsalt ei huvita, midagi pole teha, enesekeskse inimese asi. Mistõttu on mul eriti kummaline, kui ma näen nime poolest ateiste sellega kirglikult maadlemas. Aga mis inimestesse puutub, siis ma kahtlen ikkagi, kas teistega arvestamiseks ja nende vastu kena olemiseks on vaja ettekujutust, et armastus tuleb ära teenida. Eriti iseenda armastus.

    Armastuse ärateenijatega võib olla sama raske suhelda nagu nendega, kes üldse teistega ei arvesta – teeb mulle midagi kena ja ma nüüd ei teagi, kas ta tahtis lihtsalt, et mul oleks hästi, või olen ma nüüd kohustatud teda selle koguse võrra rohkem armastama. No ja ma ei saa niimoodi kaubanduse korras armastamisega hästi hakkama. Lihtsalt mõni inimene kokkuvõttes meeldib ja selles, mida ma kokku võtan, võib olla ka mõni tore asi, mida ta tegi. Aga seda võtan ma pigem nii, et tema üldine toredus väljendas ennast selles teos.

    Ma ise teen n.ö ärateenimise lükkeid inimestega, kellest ma eriti ei hooli. Näiteks äriasjades suunan ma ka oma ärivälist käitumist selle arvestusega, et asja eest, teist taga vaenlasi ei koguks ja et suhted püsiks head, kui pole põhjust neile vett peale tõmmata. Aga nagu öeldud, tegemist on inimestega, keda ma õieti ei tunnegi. Kui ma juba tunnen, siis ju ei pea enam suunama, head tuttavad meeldivad mulle niigi, nagunii tahaks, et neil tore oleks.

    • nodsu said, on 14/12/2019 at 16:08

      üks asi ka see, et mulle tundub, et kui ma hakkaks armastust kui niisugust ära teenima, siis oleks see võimatu. Sest kui ikka tõsise ärateenimise peale välja minna, siis peaks täiuslik olema. Ja jääkski ilma armastuseta (mispeale võib kergesti tulla tunne, et siis võiks juba sama hästi sitta keerata, nagunii armastust ära ei teeni).

      Teine sellest loogikast lähtuv variant on enesepettus, veenda end, et ma juba olen täiuslik. See on (uuetestamentlikus tähenduses, mitte argitähenduses) variseride variant – elasid uskumatult korralikku elu ja leidsid, et nüüd võib kõigile teistele pähe sülitada, sest me oleme neist nii palju täiuslikumad. Ei tundu nagu ka hea variandina.

  10. nodsu said, on 14/12/2019 at 16:12

    Kui sa paneks oma postituse algses tsitaadis “Universumi looja” asemele “mina ise”, kas siis oleks vähem häiriv?

    • nodsu said, on 14/12/2019 at 16:14

      iseenda armastamisest tuleb minu arust üsna loogiliselt ka vastutus – kohtlen iseennast hästi ja iseenda hea kohtlemise juurde käib ka see, et ei torpedeeri asja eest, teist taga omaenda plaane ja suhteid.

  11. nodsu said, on 14/12/2019 at 17:53

    Lugesin Marju Lepajõed üle, külgepidi on üht-teist ka sinu teemasse:

    “Edujutt lapsepõlves tähendab sageli raskeid psüühilisi probleeme hilisemas elus. Edu on meeldiv ja innustav, aga see peaks olema seotud iseenda ületamisega mingis heas suunas, mida on hiljem võimalik nautida – tunda, et oled parem kui varem ja et sa tegelikult teostasid seda, mis sinus juba oli. Edu on avardu­mine. Peaks tegema vahet, mis on elu ja mis on sport.

    Kui elada ainult saavutu­sest saavutuseni ja mõttest, et peab kellestki teisest parem olema, siis on elu võrdlemisi surnud, sest sõltub välisest. Inimese isikupära ei pruugi üldse välja kujuneda, kui ta võtab mõõtkava teistest inimestest. Lapsevanemate mõõtkava on ju teatud moel minevik, aga elu on alati uus. Vanem saab last toetada selles, mis last huvitab, ja neid huvisid taiplikult selekteerida, nii et jääks püsima see, millele tõesti pühenduda. Ja siis on juba lapse asi, kuidas ta hiljem oma huvi majandusliku ümbrusega kombineerib, nii et ta saaks elada võimalikult meelepä­rast elu, olla inimesena huvitav, suuta köita kaua aega ka teist inimest, kelle kõrval elada. Selline inimene viib ühiskonda edasi. Ta ei ole saavutuste ega palga ori.”

  12. tavainimene said, on 14/12/2019 at 19:20

    Ma üritan üldiselt teiste inimeste vastu kena olla, aga ega ma nüüd ei oskagi öelda, miks. Sest mind on nii kasvatatud? Sest mulle meeldib kujutlus endast kui kenast inimesest? Sest ma loodan, et see suurendab tõenäosust, et teised inimesed omakorda minu vastu kenad on, kui mul seda väga vaja läheb?
    Ma tunnistan, et suurema osa ajast suhtub suurem osa neist inimestest, kellega ma sagedamini kokku puutun, minusse ka täitsa kenasti. Ma ise kaasa arvatud, heheh. Aga et kas sellest piisab armastusväärsuse ja armastatud olemise tunde tekitamiseks? (Noh, armastus on minu jaoks üldse liiga tugev sõna, armastusest võib rääkida siis, kui oled nõus ligimesele ilma kõhklemata vähemalt ühe neeru annetama vms.)
    Marju Lepajõe kohta võib vist küll öelda, et taevariik oli tema sees.

  13. mustkaaren said, on 17/12/2019 at 13:24

    Jumala, looja, animistliku jõu, sinu elu valitseva myytilise olendi olemasolu tuleb mõttesse ja kõneks ainult rasketel hetkedel ja hulludel aegadel. Õnne tipul seistes oled ise seesama jumal.

  14. Kaur said, on 17/12/2019 at 14:31

    Mhmh, ja seda vist kahel üldisel põhjusel.

    1) Me ei lepi sellega, et õnnetused juhtuvad lihtsalt niisama, juhuslikult. Tabas meid vähk, tsunaami või jäi buss hiljaks – me tahame näha selle taga suunavat jõudu, plaani, põhjuslikkust. “5% bussidest jääb hiljaks ja selles hilinemisest pole reisijal mingit rolli” ei sobi meile. See tähendab, et me elu juhib loll matemaatika-statistika-juhus. Me tahame kontrolli, kas põhjuste nägemise või ka palvetamise-annetamise läbi. Kõrgem olend annab selle võimaluse. Iga jumalust, ka kõige karmimat või kaugemat, saab mingil viisil juhtida.

    2) Meil on vaja lootust, et see jama läheb kuidagi üle, ja selleks on abiks, kui on mingi süsteemiväline lahendaja.

    • mustkaaren said, on 17/12/2019 at 20:17

      Need on inimese psyyhika enesekaitsemehhanismid ja ilmselt on need evolutsiooni käigus miskipärast kasulikeks osutunud, sest tundub kõigile inimestele omane olevat (mina ei ole neutotyypne, vaid mitmendat põlve autist). Ma ise ses kasus kindel ei ole.
      Ja kõigi tsivilisatsioonide religioonid, kunst, muusika ja teadus taastoodavad neid mehhanisme… Kellelegi on see väga, väga kasulik.

  15. väga väga naine said, on 18/12/2019 at 17:54

    mina ürgse ateistina olen ikkagi nodsuga ühes paadis.
    Armastust ei pea, hullem, armastust ei SAAGI ära teenida. Armastus ka on või ei ole ja armastamine on ise teguviis. Nagu mittearmastaminegi.
    Aga kõik need surmad (ja piinarikkad surmad) jne – milles küsimus, me ju armastame ka neid, kel halvasti läheb? Arvata, et armastus, milles välditakse teise hädatundeid, on üldse armastus, on väga veider ja üsna lapsik konsept. Kui maaim toimib omamoodi, saavad inimesed (ja listeeriabakterid ja prussakad ja mõõkvaalad ja antiloobid ja streptokikid) kogu aeg hukka. See ongi maailma olemus. Kui mõelda, et kõige taga on jumal, oleks vist eriliselt karm mõelda, et jumal on nii loll, et sellest aru ei saa? Või ei saanud, kui maailma lõi?
    Ta teab. (Kui ta on, on ju.) Ta teab, et maailm toimib nagu ta toimib ja mitte teisiti.
    Armastab ikkagi, kuigi ta lõi maailma, kus on olemas valu.

    • nodsu said, on 21/12/2019 at 18:53

      mulle tundub ka hästi suure haardega üldistades, et ettekujutus maailmast, mis toimib tervenisti kaubandusliku (või muu sarnase inimlikult lihtsasti mõistetava) loogika järgi, on suguluses maagilise mõtlemisega. Teed A, saad B. Vajutad nuppu x, juhtub y. (Samasuguse laia labidaga üldistan ma rakendusteadused maagiaks ja n.ö puhta teaduse müstikaks – st lai labidas on selline, mis jagab teadmiste otsimise kahte lehte – kas maailma manipuleerimise või sellesama maailma lootusetu, kuigi aeg-ajalt edusamme tegeva mõistmispüüde lahtrisse.)


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: