tavainimene

Mees, naine ja kool

Posted in * by tavainimene on 22/01/2019

Postimehe arvamusrubriigis kogus hulga laike kasina kirjaoskusega mehe kommentaar, kus halvustati “naiste loogikat” — artikli all, kus noor haritud naine väitis, et naisi ei kohelda ju Eestis meestest erinevalt, sest neil on nüüd ka õigus kaevurina töötada. Ma ei viitsi isegi kokku lugeda, mitmekordne iroonia see on.

Postimees näib üldse olevat tegemas mingit kursimuutust. Juhtkirjas väidetakse, et “meie koolisüsteemis ei kohelda poisse ja tüdrukuid ühtemoodi”, ning ülejärgmises lauses, et “meie koolisüsteem ei arvesta poiste ja tüdrukute arenguerisustega”. Kui see nüüd veel jäi kellelegi arusaamatuks, siis lõpus tehakse asi selgeks: distsipliini tagamiseks on kooli vaja meesõpetajaid ja nende kooli saamiseks on vaja maksta neile naistest rohkem palka.

Mulle jääb küll natuke segaseks, kuidas meesõpetaja ainuüksi oma sooga distsipliini tagab. Kas suurem mass ja jämedam hääl tekitab mürsikus alateadliku alandlikkuse isegi kui ta teab, et häälega asi piirdubki ja jõu kasutamise ohtu pole?

45 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kaur said, on 22/01/2019 at 13:01

    Tööjõuturg on turg eks? Kui vaja on just meest ja mees on kallim, tuleb rohkem maksta. Ehk, tuleb valida, kas me vingume õigluse ja palgalõhe üle ja korraldame marsse ja tilliga/tillita päevi, või maksame, mida turg küsib.

    Ehk peaks pedasse (või kus neid õpse toodetakse) sisse võtma rohkem maskuliinseid naisi? No et kui mehi ei saa, siis olgu pealegi õpetajaks naised, aga jämeda hääle ja vurru-udemega.

  2. tavainimene said, on 22/01/2019 at 13:11

    Aga mida sa oma tütrele ütled, kui ta pärast paari kuud oma esimesel töökohal tuleb ühel päeval suurte silmadega sinu juurde ja küsib, miks on maailmas nii, et tema meeskolleeg saab oma tilli eest +25% palka?

    • Kaur said, on 22/01/2019 at 14:24

      Lühem seelik ja sügavam dekoltee ja siis sellele teisele turule?

  3. Kaur said, on 22/01/2019 at 15:50

    Kui proovida ilma iroonia ja sarkasmita (raske!!!), siis on jube keeruline. Öelda on palju, aga järeldada sellest ei oska ma midagi.

    Eelmises ametis jälgisin, kuidas püütakse objektiivset palga-skeemi luua. Funktsioonid ja väärtuspunktid. Kas amet vajab suhtlemist avalikkusega? Punkt juurde. Mitmes keeles? Punkt. Kas esinemist? Kas on vaja kõrgharidust, kas erialast? Kas peab ennast täiendama? jne jne jne. Vaatasin ja ei saanud aru. Me võtame ju tööle konkreetset inimest, konkreetsele kohale, mitte sadat robotit tootmisliini taha. Kui mul on inimest vaja, siis ma pean igal juhul kauplema. Mingi skaala on abiks, aga kui ta seab mulle ranged piirid, siis hakkab ta ju segama?

    Teiseks. Olgu meil sada töölist, palgaga X. Naaberettevõttel sada samasugust, palgaga X. Nüüd ma tahan ühte naabrit üle osta. On ju selge, et ma pean talle pakkuma kõrgemat palka kui X! Muidu ta ju ei tule. Ta eelistaks oma tuttavat kollektiivi, staažist tulevaid soodustusi jne.
    Ehk, kui on kaks identset tööd tegevat kolleegi, siis neist “värskem” teenib alati, automaatselt rohkem.
    Sest palgatakse alati palgavahemiku ülemise otsa järgi, mitte keskmise / mediaani järgi.

    Tööturg ei ole õiglane. Ükski turg ei ole õiglane. (Ja see võiks moodsas kooliprogrammis ometi sees olla.)

    Mõttekäik, et eesti kool vajab rohkem distsipliini, on aga nii imelik, et seda ei oska ma kommida ei naljatades ega tõsiselt.

    • nodsu said, on 22/01/2019 at 17:24

      Avalikus sektoris ei saa päris sellist üleostmisskeemi olla, et värskem saab “alati, automaatselt rohkem” – lagi on ees. Pigem oleks koolisüsteemil kui tervikul vaja, et õpetajapalk oleks üleüldiselt nii hea, et terve see sektor tõmbaks inimesed mujalt üle.

      Tõenäoliselt kandideeriks siis ka rohkem mehi, ilma et neile peaks naistest suuremat palka maksma.

      Praegu on koolide tööjõuga nagunii see probleem, et üldse kandideerib liiga vähe uusi inimesi.

      *
      Aga kui võtta ametlikuks seisukohaks, et kui mingis avaliku sektori osas on ühe soo alaesindatus halb ja seda tuleb positiivse diskrimineerimisega muuta, siis peaks see kehtima kõigis avaliku sektori osades. Miskipärast kipub olema nii, et meeste positiivne diskrimineerimine on vajalik, “sest me ei taha, et meil oleks ainult naised/tüdrukud” – ja seda rakendataksegi, aga kui keegi mainib, et naiste alaesindatusega alal võiks naisi positiivselt diskrimineerida, läheb kohe kiunumiseks, et “meie tahame ikka võimekuse järgi inimesi valida, mitte soo”.

    • Kaur said, on 22/01/2019 at 17:47

      Miks ei saa olla?
      Mismõttes ei saa olla?

      Lagi on ees muidugi. Aga see vaid piirab, mitte ei muuda võimatuks. Ametikoha palk on alati vahemik, olemasolevad töötajad on selle sees kes kus, aga uued – ülemises ääres.

      Tööturg tööpuuduse olukorras on sisuliselt oksjon.

    • nodsu said, on 22/01/2019 at 17:57

      kui viimati värvatu juba sai vahemiku ülemisel piiril oleva palga, siis kui vahepeal pole vahemikku muudetud, ei saa uus värvatu rohkem saada.

    • nodsu said, on 22/01/2019 at 18:02

      aga naistel on misiganes sektoris lisaks need nüansid, et ka uuele värvatavale võidakse palgasoovi peale öelda “kuulge, selle raha eest saaksime juba mehe võtta.”

    • Kaur said, on 22/01/2019 at 18:54

      Hmm. Sul on õigus. IT-s on inflatsioon (nõudluse kasv, mis tingib hindade kasvu) süsteemis sügavalt sees. Ma olen sellega nii ära harjunud, et ei oskagi muudmoodi mõelda. Aga muidugi on valdkondi, kus see nii ei ole!!!

      Seda hullem, muidugi. Kui ühiskonna üks osa (äri) inflateerub ja teine osa (nt haridus) mitte, siis sisuliselt see teine valdkond jääb ju suhteliselt vaesemaks.

    • nodsu said, on 23/01/2019 at 00:03

      Hariduses on mõnes mõttes samuti nõudluse kasv, tähendab, suhtelise nõudluse: pakkumine on vähenenud, järelikult peaks isegi olemasolevate kohtade jaoks – niipea, kui keegi sealt pensionile või muidu ära ähvardab minna – uusi pakkujaid taga ajama. Aga raske on neid meelitada, kui finantsi napib.

      Meil hoobeldakse sellega, kui efektiivne on meie haridus (tähendab, kui vähese rahaga me nii häid tulemusi saavutame), aga ma kardan, et see on tuleviku arvelt – vana kaader läheb pensionile ära ja noori enam see vähese-raha-peal-häid-tulemusi-saav efektiivsus ei tõmba. Meditsiiniga sama lugu.

    • nodsu said, on 23/01/2019 at 00:09

      Kas IT infleerub ka avalikus sektoris, st sinna lükatakse raha nii palju, kui inimeste tööle meelitamiseks vaja?

      Haridusega paistab kõrvalt vaadates olevat nii, et ühed inimesed on need, kes teavad, et uusi inimesi oleks vaja juurde tõmmata, et vanade pensile minnes krahh ei tuleks, aga raha jagavad sinna sektorisse teised inimesed.

      Ma võin muidugi eksida ja probleem võib olla lihtsalt selles, et haridusse on vaja NII palju rohkem inimesi tööle, et summad on absoluutväärtuses palju suuremad (aint et vaja oleks veel suuremaid). Noh, et isegi kui iga avaliku sektori IT-spets saab mitmekordse õpetajapalga, siis summa summarum kulub IT-palgarahadeks ikka palju vähem.

    • Kaur said, on 23/01/2019 at 07:59

      Avaliku sektori IT palgad kasvavad tasapisi. Riik tellib palgauuringuid ja korrigeerib oma palku vastavalt sellele, mida turg teeb:
      https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/personali-ja-palgastatistika

      Ma ei tea, kas haridusse on inimesi juurde vaja. Jutud räägivad, et õpetajate ja õppejõudude koormus kasvab administratiivse töö arvelt. Järelikult keegi loob seda tööd juurde – uued nõuded ja aruanded ja protseduurid ei teki ju ise, keegi loob ja kehtestab nad. Järelikult ei ole tööjõupuudus veel kuigi akuutne. Kui oleks, siis ei oleks aega rumalusi teha. Aga – päriselt ma ju ei tea.

      Ja mis selle meditsiiniga on? Külajutu tasemel öeldakse, et meedikud teenivad-elavad võrdlemisi hästi.

    • tavainimene said, on 23/01/2019 at 08:22

      Pooled õpetajad on vanemad kui 50 aastat. Reaalainete õpetajatest on eriti suur puudus.
      Administratiivse töö suhtes ma ei tea, mida selle all mõeldakse. Õppenõukogu koosolekutel osalemist? Arenguvestlusi õpilastega? Tehtud õppetöö dokumenteerimist? See viimane on kindlasti tüütu, aga ma kardan, et seda ei saa ära kaotada. Ka programmeerijad peavad oma koodi kommenteerima.

    • Kaur said, on 23/01/2019 at 09:37

      Aina suurenev paberimajandus käib kõikidest õpetajate enda kirjutatud lugudest punase niidina läbi.

      “Õpetajana oleksin soovinud, et minu töö põhiosa oleks olnud õpilased. Nende õpetamine, tundide ettevalmistamine, töödele tagasiside andmine, klassiüritused ja õpilaste probleemide lahendamine ning koostöö lapsevanematega. Reaalsuses aga oli see kõige väiksem osa tööst. Põhitöö oli aga kõikvõimalike paberite tootmine (ainekavade ja tööplaanide koostamine, muutmine ja parendamine, pidev analüüside ja aruannete koostamine), kogemustevahetamine, meeskonnamängud ja lõputud vähemalt kord nädalas toimuvad sisutühjad või minu tööga mitteseotud mitmetunnised koosolekud jms. Lisaks koolitused.”

      “Kui vaid seda bürokraatiat nii palju ei oleks! Arvan, et suur koormus ja bürokraatia on need, mis õpetajaid läbi põletavad. Selle meeletu paberimajanduse kõrval jääb ju vähem aega sisulise töö jaoks. Pead pidevalt kellelegi tõestama, et tööd teed. ”

      “Õpetajatel on liialt palju bürokraatlikku paberimajandust”, “Mistahes koolivälise ürituse jaoks peab täitma hulgaliselt pabereid, lubasid, korraldama juhendamised ja pärast kirjutama aruande”

      ja nii edasi.

    • Kaur said, on 23/01/2019 at 09:45

      Kolm näidet.

      Iga klassi õppekäigu või kultuuri-ürri jaoks pean mina, lapsevanem, saatma kooli mingi paberi. Jaa, mu laps võib minna klassiga kinno. Jaa, võib minna ka uisutama. Õpetajal on neid pabereid järelikult 30 tükki ühe käigu kohta. Ja kui siis mõni lapsevanem ei saada????

      Kooli kehtestas uued andmekaitse reeglid. Iga lapsevanem peab iga lapse kohta saatma kooli digiallkirjaga… mingi… asja. Sellest ei saa MITTE KEEGI MITTE MIDAGI aru (peale minu muidugi, sest mulle on andmekaitse lihtsalt eriala). Jälle peab õpetaja taga ajama lapsevanemaid, kes ei täida neile täiesti mõistetamatut ülesannet.

      Tallinn tegi korra, et kõik lapsed peavad iga koolilõuna ajal “piiksutama” oma õpilaskaarti. Sellest tekkinud kaos on totaalne. Õpilased (1300 tükki!!!) peavad oma kaarte kaasas kandma, nad kaotavad nad ära, tellivad uusi, kasutavad seni sõbra oma, nende sööke ja mitte-söömisi loetakse kokku. Ja jälle on õpetaja see, kes istub “süsteemi”, õnnetu õpilase ja tigeda lapsevanema vahel.

      Kolm kohta, kus õpetajal on isegi mulle nähtav, täiesti kasutu, mahukas, närvesööv ja õpetamisse täiest mittepuutuv asjaajaja-sekretäri kohustus.

    • nodsu said, on 23/01/2019 at 17:19

      Eesti meedikud kaebavad ülekoormuse üle, sest neid napib. Arstidel on ehk hea sissetulek, aga see tulebki suures osas ületundidest.

      Meedikute nappimise põhjus on väljavool välismaale (ja ülekoormus pidi seda nõiaringina suurendama – põgenevad Eestist, sest enam ei jaksa; järelejäänute ülekoormus kasvab jne), õpetajate nappimise põhjus pensionilejäämine. Mõlemal puhul on järelekasv väiksem kui kaod.

    • Kaur said, on 23/01/2019 at 22:02

      Meedikud on omaette teema… Kas on ühiskonda, kus neid on “piisavalt”? Mis on üldse piisav? Ühiskonna nõudlus meditsiini kui teenuse järele on põhimõtteliselt lõputu. Me kõik tahaks elada natu-natukene kauem kui tervis lubab. Kõik vähi- ja südame- ja muud haiged võiks terveks ravida, maksku mis maksab. Miski mehhanism peab meditsiinis nõudlust piirama. USA-s on see näiteks raha (ravi on nii kallis, et seda lihtsalt ei saa lubada) – see töötab, aga teatud probleemidega. Meedikute nappus on teine ja töötav mehhanism.

      Aga kõik need on poliiitilised otsused. Efektiivne haridus (külakoolid kinni!) või regionaalpoliitika? Mehed ükskõik mis hinnaga kooli või õiglane palk? Nagu blogi perenaine meile kaunilt näitab, ei suuda ajakirjandus, poliitikud ega riik isegi ühe lõigu sees iseendaga kooskõlas püsida. Mis siis veel meie siin :)

    • nodsu said, on 23/01/2019 at 23:47

      no meil on praegu meedikuid liiga vähe sellekski, et katta ära need töötunnid, mida riiklik süsteem _on juba ette näinud_. Need tehakse ära ainult meedikute ületundide hinnaga.

      Selles mõttes oleks “piisav”, kui see normtasegi saaks tehtud ilma ületundideta.

    • nodsu said, on 23/01/2019 at 23:50

      ja meedikute nappus ei piira nõudlust, vaid pakkumist. Pigem piirab riiklikus süsteemis nõudlust patsientide teadmine ravijärjekordadest (otsustatakse väljaspool järjekorda erameditsiini poole pöörduda) – mis ei tule aga mitte meedikute nappusest, vaid just nimelt juba süsteemis endas ette nähtud piiridest, “rohkem seda-ja-seda haigekassa rahast ei kaeta”.

      Aga meedikuid on isegi nende haigekassa rahastatavate protseduuride ja vastuvõtuaegade jaoks vähe.

    • nodsu said, on 23/01/2019 at 23:52

      Kui mehi ükskõik, mis hinnaga kooli tahta, peaasi, et mehed, siis selle jaoks pole suurt midagi vaja – paar õli poe tagant tuleks ka pudeli eest. Niipea, kui sellistele lahendustele mõelda, tuleb meelde, et ega sinna ikka ükskõik mis mehi ei taheta.

    • Kaur said, on 24/01/2019 at 10:03

      Jobude palkamisel tekib selline ring:
      1) palkame odava jobu
      2) leiame, et ta ei tööta kuigi hästi
      3) anname talle siis täpsemad juhised ja kontrollime teda rohkem!
      4) tekib nõme mikrojuhtimise ja bürokraatia töökultuur
      5) avastame, et mitte-jobud ei taha seda nõmedat tööd ka rohkema raha eest mitte

    • nodsu said, on 25/01/2019 at 01:22

      mhmh.

      ja isegi kui jobu palkamisele kulub vähem raha, on see kokkuvõttes suurem raiskamine, sest selle raha eest ei saa, mida vaja. Sama hästi kui maha visatud.

    • Kaur said, on 25/01/2019 at 07:37

      Sa taas eeldad, et “on vaja” on mingi objektiivne hästidefineeritud asi.

      Vaja on, et koolis oleks kehalise õpetaja. Vahet pole, kas jobu või mitte. Esmane eesmärk on tema olemasolemine, et kehalise tundides oleks täiskasvanu kohal ja saaks raporteerida, et need toimuvad. Edasine (et lapsed õpiks ja areneks, et lapsed hakkaks kehalist armastama jne) on juba boonus. Hea, aga vähem vajalik. Keegi seda ei mõõda, kooli juhile selle eest preemiat ei anta ja pai ei tehta.

  4. T jamaika said, on 22/01/2019 at 21:04

    On olemas selline asi nagu põhipalk see võib ju kõigil ühesugune olla, sinna saab ju lisatasusid ja preemjaid tööandja kuidas tahab külge riputada tulemus on ikka nagu on. Kui kisamise ja lärmamisega on võimalik majandust kasvatada, siis seda ka lootuses tehakse.

  5. Liis said, on 23/01/2019 at 00:48

    Peenis. Peenis aitab distsipliini hoida.

    • nodsu said, on 23/01/2019 at 02:30

      Härjakara vormis?

  6. Kaur said, on 23/01/2019 at 10:42

    Distsipliinist, eilne uudis / uuring:
    https://meieeesti.postimees.ee/6504574/vaarkohtlemine-on-uletamas-opetajate-taluvuse-piiri

  7. Morgie said, on 23/01/2019 at 18:52

    Üks mõte on, mis pmst õigustab just nimelt meeste palkamist õpetajateks – õpetaja on hariduslik eeskuju, lapsel on reeglina parem samastuda samast soost eeskujuga, kui õpetajate hulgas meeseeskujusid pole, jääb mulje, et haridus on vaid naiste asi ja poisid kipuvad sealt kõrvale kalduma, kuna nad ei samastu.
    Aga meesõpetajatele suurema palga maksmine on eriliselt nõme meetod meestepõua lahendamiseks. Teadaolevalt on nt üksikvanemate või lahku läinud vanemate peredes laste kasvatamise suurim koormus nii rahaliselt kui muidu just naiste peal – seega on suurem tõenäosus, et naisõpetajal on vaja pere toita. See argument nüüd ei tööta või?

    • nodsu said, on 23/01/2019 at 22:03

      no ma ütlen. Üleüldse suurem palk. Sest tegelikult on meil varsti käes üldine õpetajapõud. Vana kaader lõpmatuseni ei jaksa/ela.

      Ja ka selle arvestusega, et sinna tööle tahaks ju parimaid meelitada, mitte neid, kes mujale ei pääse. Meelitada selliseid inimesi, kellel oleks niigi palju võimalusi – et nad valiks kõigist neist võimalustest just selle.

  8. Hundi ulg said, on 26/01/2019 at 15:50

    Kogu lugupidamise juures teemaalgatuse ja arutluses osalejate suhtes, jäävad küsimused:

    Kas meesõpetajate olemasolu koolis aitab rohkem tagada distsipliini elik kas isa olemasolu perekonnas on laste kasvamisel oluline (või hea küll kui ta juhuslikult olemas on)?

    Kui meesõpetajaid siiski vaja, kuidas neid sinna saada olemasoleva, ettenähtud palgaga? Kõik meesõpetajad ei mahu kõrgema palgaga koolidirektori ametikohale :)

    • tavainimene said, on 27/01/2019 at 11:13

      Kas isa roll perekonnas on tagada distsipliini? Kas meesõpetajal on koolis sama roll? Naisõpetaja jagab emalikku hellust ja meesõpetaja isalikku karmust? Kas arusaam, et ainult meesterahva distsipliininõudlikkus on legitiimne, aitab kaasa hariduse andmisele koolis ja isade püsimisele perekonnas? Kas ükskõik missugune isa on parem kui isa puudumine?

    • nodsu said, on 27/01/2019 at 16:34

      Hundi Ulg, ma kordan, mida ma enne ütlesin: koolisüsteemil on uute õpetajate saamisega raskusi. Soost olenemata. Õpetajate järelkasvu ei taha tulla. Järelikult on üsna kiire vajadus mõelda välja midagi, kuidas sinna üldse kvalifitseeritud inimesi juurde saada, enne kui vana kaader on kõik pensile ära läinud.

      Oma kogemusest mäletan, et hea distsipliin oli nende õpetajatega tunnis, kes olid võimekad ja autoriteetsed. Jällegi, soost olenemata. Kui õpetaja oli loll või ebakindel, siis läks asi käest ära nii või teisiti (mäletan küll seda meessoost geograafiaõpetajat, kelle üle irvitati, sest ta rääkis kogu aeg “lööge mulle rusikaga kõhtu! Ma ei ole paks, see on diafragma!”)

    • nodsu said, on 27/01/2019 at 16:36

      Ühiskonna proportsioone vaadates on nagunii ootuspärane, et naisõpetajaid on rohkem: esiteks on täiskasvanud inimeste hulgas rohkem naisi kui mehi. Teiseks, kuna Eestis on naiste keskmine IQ kõrgem, on teatud piirist parema vaimse võimekusega naisi veel rohkem. Kui me seame veel kõrghariduse nõude, on vahe veel suurem.

    • nodsu said, on 27/01/2019 at 16:54

      Aga ühtlasi on väga õige see, mida Kaur eespool ütles: kui me võtame tööle suvalisi tölle (ükskõik, kas sellepärast, et meessoost või sellepärast, et kandidaate on nii vähe, et tuleb võtta kõik soovijad), siis tuleb hakata neil pidevalt üle õla passima. Mis peletab omakorda võimemakad inimesed eemale, palgast olenemata. Ja seegi kehtib mis tahes soost inimeste puhul.

      Nii et minu arust võiks keskenduda ikkagi sellele, kuidas süsteem soosiks seda, et ühiskonna kõige võimekam kiht seisaks järjekorras ukse taga, et kooli tööle saada. Palk ei ole siin tõenäoliselt ainus tegur ega ka mitte kõige tähtsam.

      Eriti mõeldes mõnele oma võimekale tuttavale, kes on juba koolis tööl ja rahul, sest konkreetse kooli juhtkond suhtub töötajatesse austusega, tuleb õpetaja ideedega kaasa ja tekitab nendeks võimalusi jne. Üks konkreetne näide töötab maakoolis, teine väikelinna koolis. Mõlemal oleks võimete poolest tõenäoliselt võimalik leida suurema palgaga töökoht, aga kuna nendes koolides on tööl tore olla, siis nad ei mõtle ametivahetusele.

    • Kaur said, on 28/01/2019 at 12:05

      Teine külg ka:
      Kui me vähemvõimekamaid kooli ei võta, siis kuhu nad panna?
      Mis on see koht või valdkond, kuhu “jobud” suunata?

      Vaata ka:
      Milliste tööde eest tuleks maksta vähem kui mediaanpalka?
      Palun vali täpselt pooled vastused.

    • nodsu said, on 28/01/2019 at 13:28

      Esites igasugused loomingulisust mittenõudvad tööd (väiksemast võimekusest rääkides). Kardetavasti on need küll sellised, kus robotid hakkavad inimesi välja vahetama.

      Sellega seoses: vt ka minu seisukoht, et ettekujutus, et töö teeb inimesest inimese, on kahjulik.

      Teiseks ei sobi õpetajatööle inimesed, kes suudavad teha sellist loomingulist tööd, mis aga ei nõua tingimata kõrget IQd ja/või inimestega (eriti lastega) ringikäimise oskust. Potentsiaalsed mitteintellektuaalsed, aga osavad käsitöölised ja üliintelligentsed, aga suhtlemisvõimetud nohikud.

      st õpetajatöö tahab mitme erineva võimekuse kokkulangemist. Kõik elualad ei ole üldse sama nõudlikud.

      Ma arvan, et näiteks mina ei sobiks kooli tööle, ometi olen ma endale ökoniši leidnud. Teenin vist samuti alla mediaani, kuigi ma ei ole hetkel veel üle lugenud, palju mul eelmisel aastal sisse tuli. Täitsa nitšekas elu on.

    • nodsu said, on 28/01/2019 at 20:22

      Kui ma nüüd oma kommentaari uuesti üle lugesin, hakkas tunduma, et õpetajaks sobiva inimese profiil – loominguline, kõrge IQga, hea suhtleja – oleks muude elukutsete hulgas kõige sobivam turundusse ja suhtekorraldusse. Ja siin arvan ma tõesti, et oleks hea, kui selle profiiliga inimeste esimese koore riibuks koolid, mitte turundus. Sest kui meil jäävad koolid kesiseks, siis pole paariteist-paarikümneaastase lõtkuga enam ühelegi alale piisavate oskustega inimesi peale tulemas.

      A teisest küljest on võimeid, mis ei ole õpetaja jaoks mumst esmatähtsad, aga muudel aladel on. Nt arvan ma, et kui õpetaja on arukas, ja oskab lastega ringi käia, siis pole hullu, kui ta ei ole kõige täpsem inimene. Või kõige esinduslikum. Diplomaatias tähendaks vähene esinduslikkus pmst disklahvi.

      Kui Kauri jutt, et õpetajate admin.koormus järjest kasvab, siis kahjuks hakkab süsteem eelistama hoopis õpetajaid, kellel on väga hea täpsus, ja muud omadused jäävad tagaplaanile.

      *

      Ja ühe konkreetse näite varal vastus küsimusele, kust võimekaid inimesi ära võiks tõmmata, et nad kooli tööle jõuaks – üks neist kahest toredast õpetajast, keda ma tunnen, teenis näiteks enne õpetajaks hakkamist elatist kõigepealt mingi tuttavaga tehtud lehtmetalli müümise firmas, seejärel elas jupp aega netipokkerist. Kuni hakkas tundma, et it’s too much like work, ja tasapisi hakkas ka tunne, et sellega jääb rumalamaks. Õppis õpetajaks, läks väikesesse kooli tööle, on rahul, õpilased on rahul, kooli direktor on rahul. Ma arvan, et maailmale pole suur kaotus, et nüüd on üks professionaalne pokkerimängija vähem.

  9. reet said, on 28/01/2019 at 08:44

    Kaur: mina pole lapsevanemana kummaski koolis saatnud kooli ainsatki paberit, kus peaksin kinnitama, et laps võib klassiga ükskõik kuhu minna. See on meil kuidagi vaikimisi ettehaaravalt ära tehtud. Või ei tehta põhimõtteliselt üldse, ma täpselt ei tea, õppealajuhataja oigab küll, et iga haridusosakonna või ministeeriumi kontroll-reid toob kaasa ettekirjutusi, millistes paberites kõikjal puudujäägid on… Ühtegi digiallkirja asja pole meil ka tehtud. Mina jätkuvalt ignoreerin digiallkirja olemasolu ja keegi pole siiani julgenud mulle seda peale sundida. Piiksutamine oli kaos esimesel veerandil, nüüd toimib hästi. Korraga on piiksutamas kuni 200 õpilast, meil onb muidugi võrdlemisi väikese kooli eelis. Nii et saab ilma absurdibürokraatiata küll.
    Üleüldiselt: meie koolis on kaks (2) meesõpetajat, kellega ka tüdrukud võiksid regulaarselt kokku puutuda. Ülejäänud mehed on poiste kehaline, poiste tööõpetus ja direktor. Seda on liiga vähe! Mitte et meessoost olemine tagaks parem õpetaja olemise, näiteks minul oli kooli ajal ridamisi täiesti sobimatuid meesõpetajaid, vaid et lastel oleks võimalust harjuda suhtlema mõlemast soost täiskasvanutega (muuhulgas ka, et mõista: need mehed pole midagi erilisemat kui naised, kõik on täitsa inimese moodi inimesed). Meie koolis on väga palju lapsi, kelle perekonnaelus ei ole ainsatki meest, kelle pealt vaadata, missugune võiks üks lugupidamisevääriline mees olla. Lugupidamiseväärilisi naisi näeb vähemalt koolis hulgi, peaaegu kõik mu kolleegid on Imelised Õpetajad – või selleni arenemas -, aga noore inimese õpikeskkond võiks olla tasakaalus.

    • Kaur said, on 28/01/2019 at 12:03

      Reet, tundub, sinu kool rikub seadust (või KOV korraldusi) ja kaitseb õpetajat. Võib-olla ongi see hea. Ma ei tea. Üldse, iga konkreetse jama jaoks on keegi või miski, millele see ei rakendu. Aga ÜLDISELT ütlevad kõik allikad, et õpetajate admin-töö osakaal aina tõuseb.

    • nodsu said, on 28/01/2019 at 20:25

      Kaur, mu ideaalses maailmas olekski igasuguste administreerijate (nt kooli juhtkonna) põhitöö see, et sisulise töö tegijatele töötegemise vahendid tagada ja nende eest töö tegemise takistused ära koristada ja kõrvale juhtida. Nt juhtida õpetajate pea pealt kõrvale administratiivsed äikesepilved, kui õpetajad ei viitsi paberimajandusega jahmerdada. samamoodi oleks haridusministeeriumi asi mängida sama rolli koolidele.

    • nodsu said, on 28/01/2019 at 20:28

      üks eluline näide ka, ülikooli sfäärist – ühes instituudis, mille inimestest ma mitut tean, oli üks tööl üks bürokraat, kellest kõik teadustöötajad rääkisid suure harduse, vaimustuse ja tänumeelega. et vot kus on bürokraat, nagu bürokraat peab olema, igal instituudil oleks sellist vaja. Ta hoolitses selle eest, et igasugused avaldused saaks esitatud, allkirjad antud, ja oskas juba arvestada sellega, et hajameelsed teadlased ei tee selliseid asju kunagi esimesel korral, kui ta neile paberi nina alla torkab. Pmst tegi ära kõik selle, mis ei olnud teadus- ega õppetöö. Kui ta titepuhkusele läks, olid teadlased murest murtud, sest ta oli kogu selle jama neist sujuvalt eemale juhtinud ja nad polnud varem pidanud sellist kõrvaliste asjadega tegelema.

    • Kaur said, on 30/01/2019 at 11:46

      Kõik mu laste õpetajad pommitavad klassi liste andmekaitse tingimuste allkirjastamise palvetega.

      Suunan nad siia blogisse lugema, et probleemi päriselt ei ole?

  10. nodsu said, on 29/01/2019 at 18:18

    Distsipliiniuuringu kohta – üks A. tuttav koolipsühholoog juhtis tähelepanu, et valim põhines sellel, kes viitsis küsimustele vastata. Tundub tõenäoline, et suurem huvi vastata oli neil õpetajatel, kes OLID halba kohtlemist kogenud. St see valim ei pruugi eriti esinduslik olla, selle põhjal ei saa hinnata, kas õpetajatesse suhtumine on halvenenud, paranenud või endiseks jäänud.

    • nodsu said, on 29/01/2019 at 18:21

      (ühtlasi märkis sama psühholoog, et “lugupidamatu käitumine” ei olnud defineeritud. Mis tähendab, et õpetajatest, kes ütlesid, et olid seda kogenud, võis osa pidada silmas, et “lapsed ei tõusnud minu möödudes püsti” ja osa, et “lapsed karjuvad mulle roppusi”.)

    • tavainimene said, on 30/01/2019 at 14:25

      Jah, tundub, et amatöörsotsioloogia hakkab muutuma “õigustatuks ja tavapäraseks”.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: