Digitüdimus
Kui ma loen seda juttu, et me vajame veel rohkem e-teenuseid ja otsuseid peaksid tegema ametnike asemel masinad, siis minu aju tõlgib nii: “Minu ja minu sõprade firmad tahaks saada teie käest veel siljon miljon eurot, mille eest osta pinksilaudu, massaažitoole, näksiautomaate ja mänguriarvuteid kontoritesse, kuhu me võtame tööle suurtes kogus võõrtöölisi arendama infosüsteeme, mis mitte kunagi kasutuskõlblikul kujul valmis ei saa, sest alati on võimalik öelda, et tellija ei olnud lähteülesannet küllalt täpselt sõnastanud vms.”
tavainimene 
Lisaks paljudele aia taha läinud projektidele on meil siiski ka mitmeid toimivaid lahendusi. Kõik see digimaailmas toimuv ongi ju startapindus – 95% läheb pekki, 5%-st saab asja. Ju on see 5% siis piisavalt väärtuslik, et ka 95% ämbreid läbi kolistada. Et inimesed enam pinksilaua ja võrkkiigeta tööd ei oska teha, on juba teine asi. Ma ei usu, et digilahendused per se süüdi on.
Õhulossi ehitamiseks kulutatud aeg ja vahendid saab kirjutada korstnasse.
Kahjuks on maksumaksja raha kulutamise paradigmasid raske muuta, kui nad juba vääramatult paigas on. Puruvaesest pidevast majanduskriisis nõukaeestist äkki kapitalistliku kauboiriigi pealinna raha- ja rasvapottide manu saanud rahvas igatahes teab hästi, mis on NEILE hea.
Mul on palju öelda, aga:
– Alamäe räägib IT-st, sest see on tema ala. Kui muust ei räägita, siis see pole tema süü. Sa ei sa süüdistada jalgpallurit selles, et skulptuurist ei räägita. Ja lõpuks valib teemad ikkagi meedia ise.
– Siljon miljon… Riighanked pole kuigi hea äri. Ehkki see võib nii paista, sest summad on suured. Aga riik on vastik äripartner. Minu nähtud hangetes oli häda selles, et pakkujaid ei tulnud või tuli üks. Sest pole huvitav.
– SKAIS2 on ametkondliku lolluse musternäide, IT-ga on vaid sel kaudne kokkupuude. Riigi IT on sisuliselt riigi seaduste, määruste ja protseduuride “koopia” virtuaalses maailmas. Kui määrused ja protseduurid on jaburad, siis inimene saab nurki lõigata ja tulemus on okei. Aga kui sama protseduur arvutile ära õpetada, siis arvuti enam ei lõika. Tulemus – ummik.
Öeldakse, et korruptiivsed riigid on siin paindlikumad kui preisipäraselt täpsed. Korruptiivses riigis saab raha või teenete abil kõike ikkagi teha. Aus, aga jäik riik on sul ees aga nagu betoonist sein. E-riik ongi maksimaalselt aus ja maksimaalselt jäik.
Meie sotsiaaltoetuste korralduse (mitte põhimõtete, vaid just korralduse) kohta ütlevad kursis olevad inimesed, et see on mädasoo. Tohutult keeruline, jagatud eri ametite ja skeemide vahel, nii väikse riigi kohta lollilt formaalne, ja valede eesmärkidega (mitte inimeste toetamine, vaid täpsus ja kokkuhoid).
IT projektide ebaõnnestumine on selle tõve sümptom, mitte põhjus.
– Võõrtöölised ja riik… Ei klapi hästi. Esiteks on paljude tööde jaoks vaja riigisaladuse luba, mida võõrtöölised ei saa. Teiseks on kogu paberiasjandus eesti keeles. Võõrtöölised on meil erasektoris; it võõrtöölised töötavad enamasti välisturule, mis tähendab eksporti ja rikkust meile kõigile.
SKAIS2 kohta küsiks vaid, miks oli vaja seni toimivat asja hakata surkima? Raha põletamine oli eesmärk omaette? Vanas süsteemis, teljel, tellija-arendaja olid vähemalt inimesed, kes mõistsid valdkonna keerulist äriloogikat. Nüüd puudub kompetents nii tellijal kui arendajal.
Sellele küsimusele siit vist vastust ei saa.
Aga mõtle, kuidas mõjusid riigi IT kuludele Keskerakonna maksupoliitilised tõmblused. Said võimule ja tegid eufoorias hulga otsuseid, mis lasid kogu senisele matemaatikale vee peale. Samas oli hulk küsimusi, millele polnud ka viimasel hetkel vastust. Kogu süsteem tuli ümber kirjutada, aga kuidas?
Teiselt poolt on selge, et riik kasutab arvuteid ja IT-d selleks, et luua rohkem kontrolli ja aruandlust. Järjekordsed süsteemid, mille ainus eesmärk on anda riigiaparaadile ülevaade omavalitsuste rahast ja tööst, teha mingeid riskianalüüse või kasutut, aga seaduses nõutud andmekorjet. Ehk see IT on iseennast sööv parasiit.
Vaatasin riigis mingite paberite kirjutamist – kuidas üks inimene teeb 3 kuud tööd, et luua 50 lk paberit, mille kohta on selge, et seda MITTE KEEGI ei loe. Ja mõtlesin, et kui arvuteid pole, siis ehk me ei teeks sellist lollust. Kui on vaja kokkulepet või analüüsi, siis võetaks olulised inimesed tuppa kokku, räägitaks läbi ja pandaks ühe A4 peale kirja. Aga nüüd annab arvuti võimaluse kirjutada 50 lk, meilida ja redigeerida, ja jääb mulje, et see ongi töö.
Ei ole! Kirjutamine EI ole töö! Mõtlemine, suhtlemine, otsustamine on töö! Aga arvuti võimaldab need kõik kirjutamise taha ära peita.
Laik!
Niikaua kui sellisel kirjutamis tööl on väärtus seda tehakse. Osa ametnikke vahetuvad meie väikese robotiigerriigi hooldustehnikute vastu, kulud suurenevad, aga oluline on see, et ametnike arv väheneb ainult. See on progress, edulugu, nokia, tiigri-hüpe, jne.