tavainimene

“Seltsimees laps”

Posted in * by tavainimene on 27/03/2018

Minu lapsepõlv möödus seitsmekümnendatel — polüestermööbel, krimpleenkleidid ja sassoonsoengud. Maal ei olnud, tõsi küll, polüestermööblit, seal oli rohelise silmaga raadio, tõukekelk ja mannergus piim. Nii et kuidagi on kummalisel kombel see viiekümnendate olustik ikkagi nii tuttav ja omane mingitest vanadest fotodest, üksikutest mööbli- ja majapidamisesemetest, kellegi koltunud spordidiplomitest ja muidugi juttudest. 

Juttude järgi mulle tundub, et Leelo oli erakordselt julge ja tarmukas laps ning tema pedagoogidest vanemad olid kindlasti omal ajal väga edumeelsed. Keskmine seltsimees laps poleks vist viiekümnendate alguses võõra täiskasvanuga rääkimiseks palumise pealegi suud lahti saanud, rääkimata oma arvamuse avaldamisest. Ja üleastumiste eest oleks teda juustest kõvasti karvustatud, halvemal juhul oleks vitsadki käiku läinud.

Suurte inimeste maailm on laste vastu varemalt ikka karm ja julm olnud. Aga see “näita isa medaleid, siis saab emme rutem koju” on isegi ajaloolises kontekstis tülgastavalt alatu. Miks must mees nii tegi — filmis antud vihje sellest, et Felix oli kooli popim spordipoiss ja Helmes kõige popim tüdruk, oli minu meelest natuke mööda. Tegelikult oli asi ju pigem süsteemis, kus tuli olla alatu oma naha hoidmiseks, sest seda nõudis keegi toiduahelas võimsam ja tugevam, kes omakorda pidi täitma veel kaugema ja kõrgema käsku. Või siis oldigi ideeline kommunist, kes oli näinud unes taevalikku õiglust, mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad. Kui tegu poleks eluloomaterjaliga, siis ma vist noriks selle teema kalla rohkem ja sooviks, et Paul Variku tausta ja motiive oleks rohkem avatud ja üldistatud ning selle arvel näiteks episoodid Makajevaga välja kärbitud. Aga nii oli ka täitsa hea. Eraldi sügav kummardus ja soe aplaus lapspeategelasele, kes oli lausa üle kõigi ootuste hea. 

 

Advertisements

4 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Terje said, on 27/03/2018 at 17:16

    Raamatus oli Varik nimetu, et see on vist filmis juurde tulnud, et oleks rohkem ja detailsem. Tglt elus võis ta ju klassivend ollagi

  2. iibis said, on 27/03/2018 at 17:47

    Mulle just meeldis see vihjeline avamine. Sest lisaks läbimõeldud (või ka spontaansetele) ellujäämisstrateegiatele on inimeste käitumist alati juhtinud ka madalad inimlikud instinktid.

  3. epp said, on 27/03/2018 at 19:25

    AK-s kommenteeris Leelo Tungal ise, et see klassivenna teema on režissööri lisandus, päriselt oli must mees võõras, vist isegi mitte kohalik.

  4. Kaur said, on 28/03/2018 at 20:40

    Kirjutasin sellest filmist just kirjandi. Nüüd tuleb juba uudishimust kinno ka jõuda, et näha, palju ma siis mööda panin…


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: