La piim, la koor
Hakkasin mõtlema, kas see on snobism, kui ma krimpsutan nägu iga kord, kui kuulen raadioreklaamis, et “uues piimatootes on keefir ja jogurt koos nagu Kleopatra ja Maak Änfoni“. Aga jõudsin järeldusele, et kui ma oleks snoob, siis ma ei kuulakski kommertsreklaamidega raadiojaama.
Rahu, Klassikaraadios on sama reklaam.
Ma olengi nii snoob, ma kuulan taskuhäälinguid. Kuigi, ka neid pikitakse aegajalt tüütute reklaamidega.
See-eest olen ma kursis napakate telereklaamidega, kuna ka parim pult ei ole täpisinstrument.
ma murdsin selle reklaami kallal tükk aega pead, ega nad ometi seda ei mõtle:
https://en.wikipedia.org/wiki/Marc_Anthony
sest ma olen tema nimega vist moe kontekstis kokku puutunud. kontrollisin: jah, moe:
https://en.wikipedia.org/wiki/Marc_Anthony_Collection
aa ja see reklaam on telekast ka tulnud.
Pole kohanud.
Aga ma mõtlesin lihtsalt, et nad mõtlevad, et nagu Kleopatra ja Markus Antonius ja lihtsalt hääldavad seda niimoodi imelikult, selle moeasjanduse peale ma ei oleks elus ise tulnud. Olen ikka tuust küll, põline!
Ses mõttes jääb muidugi arusaamatuks, miks nende kahe antiikse tegelase traagilise lõpuga armulugu peaks kuidagi keefiri ja jogurti sobitumist illustreerima ja kas see üldse kedagi tänapäeva nooremat tarbijat kõnetabki.
Ahjaa, Tavainimesel oli siin link ka, ma ei pannud tähele. Ma peaks magama ära minema.
kui juttu ikka ON Antoniusest ja Kleopatrast, siis äkki on seos see, et multikulti-suhe? :P
aga kui telekast ei tule, sis pole mul õrna aimugi, kus mina selle peale olen sattunud, kui ma raadiot ei kuula. Kaupluses?
a kui ma Marc Anthony hüpoteesi kõrvale jätan, siis on see muidugi näide rubriigist “meie sekretär ju oskab inglise keelt, milleks tõlkijale maksta”.
Mis see on? mõtle kui tore on mõelda kui tavainimene seda piimatoodet tarbides mõtlebki Kleopatrast ja kuidasveel, aga mis maitse siis suhu tuleks, kui see segu oleks koos nagu geimehed, pole vist eriti ahvatlev. Meil pole võimalik vältida reklaami.(mina sain teda, et selline asi on olemas siit, nii et ei pagi raadiot lahti tegema)
Vaata, sperma maitseb ikka täpselt yhtemoodi, pole vahet, kas see lastakse mehe või naise keresse.
D: vaata, füüsilselt on see nii, et aine on aine, aga maitse oleneb ka sellest millest sa hetkel mõtled, samas näljane inimene ei mõtle, vaid mõtleb ainult yhes suunas ja reklaam pole oluline sest koguaeg on defitsiit.
Mäh?
Pole kuulnud, aga tundub taotuslikult. Inimene kuuleb Kleopatra ja Markus Antonius ja on nagu et, mida need endast mõtlevad. Kleopatra ja Mark Anthony jälle, is what now? Igal juhul, plaan on täidetud 1000%. Mitte iga raadioreklaami peale ei sünni elav diskurss.
Ma korra mõtlesin ka, et on taotluslik. Sest pole ju võimalik, et kellelgi — tellija turundustiim, projektijuht, loomejuht, kopiraiter, režissöör, toimetaja, näitleja jne jne — ei teki küsimust. Aga no ei tea … Reklaam tervikuna mõjus pigem häirivalt. Kas igasugune reklaam, mis tähelepanu pälvib, on tõesti hea reklaam? Seda toodet ma nagunii tarbida ei kavatse.
rakendame Hanloni habemenuga. lollus on lõputu ressurss.
No see Smsraha ühendab sõbrannasid juba lapsepõlvest peale telereklaam on ikka oluliselt jaburam, kui lihtsalt küündimatult hääldatud või suvaliselt seostatud antiiksed armastajad keefiris.
no kui keegi oskab Marcus Antonius “maak änfoniks” hääldada, siis see on tglt omaette saavutus.
või siis äratab – ma saan aru, see võib tunduda uskumatu – et ta ei teagi, et Marcus Antonius oli Rooma ajaloo tegelane, mitte mingi ämeerika oma.
grr “äratab kahtlust” pidi olema.
Tony ja Kleo
Tähendab… Marcus Antonius lõpetas halvasti seetõttu, et ta sebis Kleopatrat ja ka Kleopatra oleks võinud mõne alalhoidlikuma valiku teha, kellega eksiilis kanu kasvatades vanaks elada, eksole, nii et tavalise keskealise vaatepuktist oli tegu ilmselgelt õnnetusttoova liiduna ja ausaltöelda see nagu veits peletab sellest hapupiimajogurtist eemale.
SINU vaatepunktist! Ära üldista ega laienda. Mediaanklienti (või mis iganes selle reklaami sihtgrupp on) ei peleta, ja loeb ainult see.
Jajah, Kauge aja armastus, kuningannad ja väejuhid, romantika ja puha. Kuidas kõik täpselt oli, seda lihtinimene ei tea/mäleta/huvita.
aga raha ongi ju pigem täiskasvanute kui teismeliste käes.
see pidi muide olema turunduses levinud valearvestus – et orienteerutakse sihtgrupile, kes peab ostude jaoks vanemate käest raha nuiama ja kelle ostuvõime on seega piiratud.
Ei tea midagi, tegelikult neid emotsionaalseid pisioste, nagu et lähme sõpsidega (või kuidas seda tänapäeval öeldaksegi) külmutatud jogurtit sööma, yo-yo, ni lahe ä, neid teevadki just teismelised oma tasku- või lõunarahast, nii et jah. Samas, kas need teismelised ikka kleebivad oma peas kokku antiikse armuloo peategelased, kas neil klikib ära?
Aga teismeliste ja minusuguste vahel on lai spekter muid inimesi, ähmane ala, kus võib juhtuda kõike.
Ma sellest mediaankliendile keskendumisest ikkagi ei saa aru, ses mõttes et kui sul on vahemik kolmest kümneni ja mediaan on kusagil seitsme peal, siis keskendudes seitsmele jätad sa ju tähelepanuta nii kolme, nelja, viie, kuue kui ka kaheksa, üheksa ja kümne ja lisaks veel 9,5 ja 4,3 ja nii edasi.
a see toode ei ole ju mingi maius nagu külmutatud jogurt. lihtsalt üks järjekordne hapupiimatoode, mis püüab eristuda sellega, et tal on kaks juuretisekultuuri korraga sees. asi, mida ostetakse toidupoest ja mitte lõbusast kommiletist, vaid igavast piimaletist.
See on muidugi viga, suur viga, bränding on jäänud poolikuks, lollus lõpetamata, absurdile on liiga vara pidur pandud, katarsiseni ei jõuta.
rääkides huvitavatest sõnumitest, mida reklaamiga antakse – mu kodu lähedal on mingi firma, mille nimi on suure sildi järgi otsustades Abus, mis on prantsuse keeles “kuritarvitamine” (ja ega inglise keeleski sellest kaugele jää). tähendab, see on küll mingi lukukaubamärk, mitte päris oma peaga välja mõeldud nimi, aga ikka on jube naljakas.
kui järele mõtlema hakata, annab ka Ikarus kui firmanimi huvitava sõnumi. “Sõitke ikka meie toodetud bussiga, meil on kombeks oma võimeid üle hinnata!”
:D just. “Läbipõlemine ja langemine garanteeritud”
FBs liigub nali ponzi coaching skeemide kohta… Aga siin tundub, et polegi nagu nali.
Tahan ka nalja lugeda :)