tavainimene

Pilditu

Posted in * by tavainimene on 07/02/2018

Kontorisse oli tellitud fotograaf, et meist veebilehe jaoks pilte teha. Aimasin juba, kuhu see asi tüürima hakkab, aga ei tahtnud tüli üles kiskuda. Sellegipoolest sain teatava sünge lõbususega tõdeda, et järgnevat dialoogi oskasin ma ette ennustada peaaegu repliigi täpsusega:
– “Tere. Pildistage mind, kuidas tahate, ma kahjuks tõesti pole fotogeeniline.”
– “No mis jutt see on. Seiske sinna. Keerake veidi küljega. Tõstke pea kõrgemale. Hmm. Laske alla. Lõug ette. Ei, mitte nii ette. Naeratage. Ärge naeratage. Hmm. Püüdke silmad suureks teha. Eeei, parem siiski silmad veidi kissi. Tõuske korraks püsti. Ei, see ei lähe, istuge tagasi. Hmm.”
– “Ma ju ütlesin.”
– “Teate, kui ma teid niisama vaatan, siis see, mis ma näen, ei olegi nii hull. Aga fotod … oeh … ja ainuke emotsioon neis on “eks ma siis tee seda tsirkust kaasa”.”

Noh, vähemalt sai emotsioon adekvaatselt pildile püütud. Ilufotosid ei saanud, aga vahest saaks selle seeriaga mõnel biennaalil loorbereid lõigata? Inimene, kes teeb halva mängu juures head nägu — kas saab olla midagi sügavamalt inimlikku?

Fotograafi viimane soovitus oli leida poolteist tundi ja harjutada peegli ees “ilusama näo tegemist” — isegi suured kuulsused olla täpselt kätte harjutanud, mis nurga alt nad kõige paremini mõjuvad. Et see harjutamine pidi kogu hilisemaks eluks nii palju kasu andma.

Ma nüüd ei teagi. Mis kasu mulle annaks, kui ma suudaks kogu ülejäänud elu mõnel seltskonnapildil oma kõige vähem koleda näoosa kõige soodsama nurga alla keerata? Dokumendipiltidega see nipp nagunii läbi ei läheks. (Minu viimaseid dokumendipilte keeldus tegemast isegi politseimaja fotoputka, andes veateate “võtke prillid eest ära”. See oli juba naljakas.)

Ma suudan täiesti rahulikult elada teadmisega, et ma pole ilus. Ma tean, et sotsiaalne konventsioon kohustab vähemasti kõiki naisterahvaid sellele silmakirjalikult vastu vaidlema. Ma suudan ka selle rahulikult üle elada. Aga palun, las mulle jääb mingi väärikus. Ma ei kavatse hakata peegli ees harjutama vähem kole olemist, et keegi saaks kaastundlikult ohata “vaeseke, ta nii püüab”.

Advertisements

38 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. e. said, on 07/02/2018 at 23:38

    olles samasugune pilditu naine, kirjutan su postitusele samuti alla – laske inimesel ometi nüüd väärikalt kole olla!

  2. Bianka said, on 07/02/2018 at 23:54

    ah-mis, see kõik on õpitav ;) Ja kõrvalmärkusena, ma tean, mis tähendab olla mitte-(nii-)ilus naine. Aga see ei tähenda, et sa oluliste (pere- või muidu ametlike) piltide peal pead kole välja nägema.

    Mu sõbrannad ütlevad praegu mulle suht kadedalt, et “sa oled selle naeratamise-triki” ära õppinud. Jas olengi! Mulle kohe meeldib neid pilte endast vaadata. Nagu ma olekski ilus naine ja elaks igavesti-õnnelikku elu! Las kadestavad…

    • Morgie said, on 08/02/2018 at 09:48

      Ja kas ma pean passipildi peal ilus välja nägema? Või äkki on olulisem olla äratuntav?

    • Morgie said, on 08/02/2018 at 10:29

      Olulise perepildi peal ma peaks ikkagi kõige rohkem välja nägema mina ise.
      Et lapselapsed saaksid kunagi vaada: Õu, see vanaema. Temalt ma oma kartulnina olengi pärinud!

  3. nodsu said, on 08/02/2018 at 01:55

    mu sõbranna pidi kunagi naerukrambid saama, kui ta kuulas, kuidas fotograaf passipilte tehes mind juhendab: “pange pea otse! Pange pea otse!”

    mina: “on ju otse!” (siiralt ja südamest, olles oma pea nii otse pannud, kui ma vähegi oskan)

    Fotograaf: “ei ole otse! viltu on! rohkem viltu ei saagi olla!”

    Lõpuks väänas ise pea kuhugi asendisse, kus hoopis mul oli tunne, et rohkem viltu ei saagi olla, ja tegi oma pildi ära.

    • nodsu said, on 08/02/2018 at 01:57

      sellised kogemused muidu jah tekitavad tunde, et ma olen Picasso tehtud.

      ühinen ilus-olemise kohustuse vastalistega.

  4. nodsu said, on 08/02/2018 at 01:59

    apropoo: ma usun, et ilusaid _pilte_ saab teha ükskõik kellest. a neid pilte tegevad fotograafid ei ürita ka modelle standardselt ilusaks sundida.

    vt Leibovitz, Kertész…

    • Morgie said, on 08/02/2018 at 09:56

      Mats Õun oskab teha toredaid pilte ilma prokrustikata. Ja haletsust esile kutsumata.
      Jube Juss, kes on muidu ju täitsa kena mees, presenteerib ennast meelega noh… jubedana. Tema naine, kes on ju tegelikult ilus, oskab selle jubeda asjaga kenasti kaasa minna.

    • Lydia said, on 08/02/2018 at 14:21

      Mul sama lugu, niisama vaadates on täitsa ok, et noh, tavaline naisterahvas, aga kohe ülse ei ole fotogeeniline. Ja siis leidus fotograaf, kes vaatas mind natuke ja siis ütles, vaadake palun kaamerasse, dokumendi pildi jaoks oli vaja, mõelge millelegi mis teid õnnelikuks teeb ja naeratage sisemiselt, mitte suuga ja näoga, vaid silmadega. Väga armas foto sai.

  5. Kaur said, on 08/02/2018 at 07:40

    Võtke fotograafi asemel maalija?
    Egas vanad valitsejad ilmaasjata ei lasknud end maalida – küll portreena, küll hobusel või troonil.

    • Morgie said, on 08/02/2018 at 09:46

      Jah, eriti kui arvestada, et fotograafiat polnud veel leiutatud.
      Skulptuur oleks parem, ma arvan. Igaüks saab valida meeldiva vaatenurga.
      Tänapäeval siis 3D skaneerimine.

    • tavainimene said, on 08/02/2018 at 09:56

      Valitsejatel oli veel see hea asi, et kui nad maalil piisavalt maalilised ei olnud, siis võeti maalijal pea maha :)

    • nodsu said, on 08/02/2018 at 17:18

      Muide, kui vanu õukonnaportreesid vaadata, siis mind hämmastab, kui väheretušeeritud nad paistavad olevat. Kõigil Habsburgidel on äratuntavalt õieli alahuul. Või võta Holbeini portreed näiteks. Paistab, et tellijad jäid rahule juba sellestki, kui pildi peal olid ilusad riided seljas.

    • Morgie said, on 08/02/2018 at 21:47

      Võib siiski arvata, et nahaprobleemid said ühel või teisel moel silutud. Ehkki mõne teise maali peal ma jälle vaatan, et sellel toredal memmel on rosaatsea ilmselt (äratuntav liblikakujuline punetus).

    • nodsu said, on 08/02/2018 at 22:29

      mingil perioodil käis paks grimm ka enam-vähem kohustuslikult paraadriietuse juurde, nii meestel kui ka naistel. tundub, et isegi mitte põhimõttel “nii on ilus”, vaid “nii käib”.

  6. kuidas kasvatada inimest said, on 08/02/2018 at 09:06

    Inimesena, kellele ei meeldi, et temast tehtud fotod mööda ilma laiali on (sõprade sotsiaalmeediakontodel, täägitud kellegi teise kontol, enda kontol jne) oleks sõnakõlks “fotograaf veebilehe fotode jaoks” pannud mu ummisjalu jooksma kodukontorisse. Võeh! Mille pärast peab inimese pilt olema internetist kättesaadav? (kui ei töötata just juhina või ministrina või kohtunikuna) Kui ollakse tavaline kontoritöötaja, siis laske inimesel anonüümne olla – nii kui nii tuleb suuremal osal inimestel internetist mingigi pilt välja kui neid nimepidi sõber Google’sse sisse toksida.

    • Kaur said, on 08/02/2018 at 10:28

      Meil tehti millalgi kah töö juures “esinduspildid”. Mulle see mõte küll meeldis. Mitte et ma hea välja näeks, ligi 50 jne. Aga aeg-ajalt on vaja oma pilti mingi kirjatüki või uudise või asja juurde ja siis on ju hea, kui kohe võtta on.

      Misasi on “tavaline kontoritöötaja”? Minu arust suri see elukutse koos eelmise sajandiga välja.

    • kuidas kasvatada inimest said, on 08/02/2018 at 10:35

      Jah, kui on tõesti aeg-ajalt VAJA pilti, siis ehk küll, aga kui ei ole vaja?

      Minu jaoks on kõik sellised inimesed, kes täidavad kontoris funktsioone, mis otseselt jälge maha ei jäta, kontoritöötajad. Näiteks telefonidel klienditeenindajad, tihti suurfirmade logistikud, IT tugi jne – Tallinnas on palju teeninduskeskusi, kus inimesed on “kontoritöötajad” ja kelle peamiseks tunnuseks on anonüümsus.

    • Morgie said, on 08/02/2018 at 12:30

      See on see mingi inimnäolise teeninduse teema või miskit. No sama asi, miks maaklerid on oma näopildiga oma kuulutuste peal – nagu nägu oleks kinnisvara müümisel kuidagi oluline faktor.

    • Kaur said, on 08/02/2018 at 15:08

      Nojaa, aga keegi ei hakka kulutama ettevõtte raha telefonitoe üliõpilaste vms pildistamiseks? Me ei tea, kus pr Tavainimene töötab, aga ju tal on ikka mingi avalik funktsioon, millest, khm, jääb ühiskonda nähtav jälg.

  7. Morgie said, on 08/02/2018 at 09:45

    Jajaaa… Kui sul veel kaameraga telefon oli/on, kas sa oled kunagi proovinud seda selfikaamera ilufunktsiooni?
    Võigas.
    Ja siis veel see “naeratage!” nõue. Ma näen fotol naeratades välja umbes nagu Wallace&Gromit.

  8. Hundi ulg said, on 08/02/2018 at 10:16

    Kõik on kinni enesesisendusest. Neid üksikuid viimaste aastate fotosid, kuhu kogemata peale olen jäänud, ma kunagi ei vaata. Peeglist satun iseennast nägema 3-4 korda aastas. Ja kuidagi tundubki iseendale, et olen päris kena inimene. Aga jah, kui keegi vägisi mulle mu kujutise nina alla topib, küsin endalt õudusega, kas see vanamees olen tõesti mina? See pisut murendab seda enesekindlust.

    • Morgie said, on 08/02/2018 at 10:21

      Mis probleem sul on selle vanamees-olemisega? Muide, ega sa pole ainuke meesisik, kellel sellega mingid kompleksid. Mu peika kah viriseb endast tehtud fotosid vaadates, et iiuu, kole ja vana. Minge metsa! (st sina juba oled seal, aga) Vanainimesed on jumala ilusad asjad ju! Mis kuradima noorusekultus? Kas elu ei võiks olla elatav ja nauditav igas vanuses?
      Ma saan aru, kui vingutakse, et puusaprotees logiseb või et pensionist ei jätku, aga foto…
      Kurat ma lähen panen endast paar kolepilti üles. Olen kole ja uhke selle üle! Kõik, punkt.

    • Morgie said, on 08/02/2018 at 10:22

      Teeme amatöörfotograafide koleportreede telefonipildistamise kokkutuleku, eh?

    • Kaur said, on 08/02/2018 at 10:31

      Morgie – kas aktiiv.blogspot.com on Mats Õuna grupike? Või oli see keegi teine? Igatahes… midagi selles stiilis…

    • Morgie said, on 08/02/2018 at 11:13

      Pole aimugi, eks stiili matkida saab ju selletagi.
      Aga vaatasin, et aktiiv teeb peamiselt aktifotosid ikka valitud modellidest, Mats Õunal on kummatigi portreesid ka standardile mittevastavatest inimestest.

    • lendav said, on 08/02/2018 at 13:55

      Aktiiv on mõni aasta tagasi korra ka libastunud (rääkides valitud modellidest) ja modelliks olin mina. Paar pilti olid täitsa ilusad, ülejäänud 100+ fotot huvitavad.

      Kinnisvarakuulutuse juures olev maaklerifoto teeb mind enamasti ettevaatlikuks – ma millegipärast ei usalda peensuseni ideaalseks lihvitud portreesid seal. Et mismoodi ta üritab mind haneks tõmmata? Endal kortsud kreemi täis ja punnid pulgaga peidetud – mida ta siis veel maja juures maha salata püüab?!

    • Morgie said, on 08/02/2018 at 16:33

      No näitabki, et maja on samuti hästi krohvitud. :D
      Aga kui oleks Õuna stiilis portree maaklerikuulutuse peal, siis seda ma küll usaldaksin. Räigelt HDR peale keeratud, huvitavad rakursid ja sünge valgus. Selline: https://goo.gl/Bu2k7t

    • nodsu said, on 08/02/2018 at 17:16

      Hundi ulu kommentaari peale: see, et oma peegelpilt meeldib inimesele rohkem kui foto, pidi olema üleüldine ja tingitud sellest, et peegelpildiga oleme harjunud, niisiis tundub foto peal nägu valepidi.

  9. nodsu said, on 08/02/2018 at 17:28

    viskan siia lingi oma vanast postitusest, kus ma imestasin, mispoolest küll modellid meigitud peast etemad on kui niisama.
    https://notsumaja.wordpress.com/2012/11/21/marginaalne-ilukusimus/

    postitust ennast õieti ei olnudki, aga kommentaarium oli tookord päris elav.

  10. mustkaaren said, on 09/02/2018 at 19:05

    Mees on “karakteriga”, naine “kole”. Mulle pekseti see kunagi ammu pähe. Ega mu pea sellest kaunimaks ei läinud kyll. Jube Jussile teen jubeolemises iga kell ära. Morgie ja Lendav võivad kinnitada, nad on mind näinud.

  11. mustkaaren said, on 09/02/2018 at 19:09

    Samas, oma välimusetaju oleneb palju ka sellest, kas on tarvis eksisteerida koos endataoliste eluvormidega, kelle jaoks sul peab endast mingi kuvand, immits, pilt olema, või veedad oma elu kuskil metsas v yksildasel saarel. Ma olen see viimane olnud lapsest saadik ja, no tõesti, MISMÕTTES ma pean mingitele kriteeriumidele vastama, ja MISMÕTTES ma olen parketikõlbmatu, kui ei vasta?

  12. lendav said, on 09/02/2018 at 21:21

    Mulle tundub, et siin on läinud käima võistlus “Kes on koledam?”. Jah, ma olen Kaarnat näinud ja ei oska kuidagi kinnitada, et ta kole oleks. Ega ka Morgie. Ega Nodsu. Ega ma isegi. Kui ilu on ainult see, mida missivõistlustel näeb, siis jah, me keegi ei kvalifitseeru (pikkus, laius, kaal jne – me oleme alustuseks juba liiga lühikesed). Aga koledusest on küll asi kaugel. Me oleme lihtsalt inimesed, igaüks isemoodi kõvera nina ja kihvalise naeratusega. Kole – see on hoopis midagi muud. Kole on kärnas rebane, mädanev haav ning ennasttäis ja ülbe inimene.

    • nodsu said, on 11/02/2018 at 02:58

      Ma ei ole siinkõnelejaist päriselus kõiki näinud, osa ainult pildi pealt, aga ühinen su mõtteavaldusega.

      Välja arvatud sellest aspektist, et kohati on ilu minu arust pigem staatus kui mingid füüsilised parameetrid. Füüsiliste parameetritega on nagunii sedasi, et ühele meeldib ema, teisele tütar.

      Ma arvan, et ükskõik, milline ma oleks välja näinud, ei oleks ma keskkoolis saanud olla nähtus nimega “ilus tüdruk”. Ma ei olnud sellest seisusest.

      Nii et kui ma protsessin ilus-olemise surve vastu, siis võistlen ma pmst teiste seisuste võrdväärsuse eest.

  13. Piusa said, on 09/02/2018 at 22:08

    Issand kus ma naersin seda postitust lugedes. Niiiiiiiiiiiii tuttav tuli ette. 😁

  14. ЯMaika said, on 10/02/2018 at 08:29

    Et endale ilus olla pead antidepressanti tarbima või viina jooma, siis tundud sa iseendale ka OK ja teistel pole sellest midagi lihtsalt paratamatus millega leppida.

  15. muhukadri said, on 14/02/2018 at 00:34

    Mina ei soovita peegli ees õpitud ilme pähemanamist. Mul on paar tuttavat, kes seda aeg-ajalt harrastavad, ja kui olla neid poole silmagagi päriselus näinud, siis saad ka kohe aru, millisel pildil on ta “manatud” näoga ja siis on varmas kohe järgmine küsimus tekkima, et kellele ta sellel pildil nüüd siis seekord meeldida tahabki ja mis eesmärgil. Noh, ühesõnaga, see on mu meelest loll komme, mis muudab inimese motiivid läbipaistvamaks ja inimese enese seeläbi ka haavatavamaks.

  16. R K said, on 18/02/2018 at 09:36

    Nii lõputult ilus arutlus koleduse teemadel :)
    Istu – viis!(jätkates ühiskondlike humoorikustega)


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: